Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number
1-13-4232
Kohtunik
Anu Ammer
Kriminaalasi
K.M süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 8,9 ja KarS § 266 lg 2 p 1 järgi
Süüdimõistetu
K.M, isikukood XXX, kodakondsus Määratlemata, kannab karistust Viru Vanglas, karistuse kandmise algus 27.02.2013 ja lõpp 27.05.2015.
raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 27.02.2013 karistusaja hulka ning karistuse Tõkend – vahistamine – tühistati kohtuotsuse jõustumisel. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega leiab, et K.M-ile vähendamisele ei kuulu.
mõistetud karistus
KrMS § 431 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse seadustiku §-des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Karistusseadustik (jõustunud 01.01.2015) § 5 lg 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. K.M tunnistati Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 07.05.2013 kohtuotsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust ning KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Kohus leiab, et Viru Maakohtu 07.05.2013 otsusega K.M-ile mõistetud karistus KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi on kooskõlas kehtiva seadusega, on jätkuvalt kuritegu. Kuriteod on toimepandud sissetungimisega ning süstemaatiliselt ning seega ei muuda kuritegu väärteoks asjaolu, et kaheksast kannatanust kahe puhul on kahju väiksem kui 200 eurot. Kohus märgib, et KarS § 199 lg 2 p 9 alusel määratud karistus ei kuulu ülevaatamisele, sest tegu on sõltumata KarS § 218 sätestatust alati kuritegu. Kuivõrd karistus on mõistetud kogumis ning karistus ei ületa sanktsiooni ülemmäära, milliseks on 5 aastat vangistust, siis antud karistus muutmisele ei kuulu. Kohus leiab, et Viru Maakohtu 07.05.2013 otsusega K.M-ile mõistetud karistus KarS § 266 lg 2 p 1 järgi on kooskõlas kehtiva seadusega. Alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 266 lg 1 kohaselt valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Seega ei näe alates 01.01. 2015 kehtiv seadus KarS § 266 lõikes 1 ette vangistust. Kuna § 266 lg 1 sätestatud teo kirjeldus on muutunud, siis tuleb kohtu hinnangul kindlaks teha, kas kinnipeetava poolt toimepandud tegu võib vastata mõnele muule KarS-is sätestatud koosseisule. Alates 01.01.2015 kehtima hakanud KarS § 266 lg 2 p 1 kohaselt karistatakse KarS § 266 lg 1 nimetatud teo toimepanemise eest kui see tegu on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega rahalise karistuse või
kuni kolmeaastase vangistusega. Käesoleval juhul on tuvastatud, et K.M tungis 27.02.2013 kella 13.40 ajal omavoliliselt trosslukuga suletud ukse lahtitõmbamise teel keldri kaudu läbi garaaži xxxx asuvasse T P eramusse. Kohtu hinnangul on eramu puhul tegemist elamiseks kasutatava ruumiga. Seega on kohtu hinnangul täidetud KarS § 266 lg 2 p 1 koosseis ning kehtiva seaduse alusel isikule määratud karistus ei ületa sanktsiooni ülemmäära, milleks on 3 aastat vangistust ning karistus muutmisele ei kuulu. Vastavalt KrMS § 384 lg 1 maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Vastavalt KrMS § 387 lg 1 esitatakse määruskaebus kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti. Puudutatud isikutel on õigus määrusele 10 päeva jooksul edasi kaevata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 06.03.2015 kohtumääruse
Maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Kohtumäärus jõustus 20. märtsil 2015. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne Referent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.