Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
29.01.2014 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-13-4232
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Svetlana HAMAZA
Kaitsja
vandeadvokaadi abi Andrei MATVEJEV
Kohtuasi
Süüdimõistetu
Viru Vangla materjalid R.J elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks R.J sünd. XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 27.02.2013 ja lõpp 27.05.2015 Jätta R.J elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi abi Andrei MATVEJEVI taotlus, määrata tema poolt R.J-ile kohtulikus menetluses makstud tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 93 (üheksakümmend kolm) eurot 60 senti (s.h. kohtuistungiks ettevalmistumine 30 €, kohtuistungil osalemine 30 €, käibemaks 12 €, sõidukulu 18 €, käibemaks 3,60 €). Välja mõista R.J-ilt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaadi abi Andrei MATVEJEV) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Jätta kaitsjale (vandeadvokaadi abi Andrei MATVEJEV) kohtulikus menetluses makstud tasu 21 (kakskümmend üks) eurot 60 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus
Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.11.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav R.J elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R.J on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.05.2013 otsusega Karistusseadustiku (KarS) KarS §199 lg.2 p.8, 9 ja §266 lg.2 p.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 3 kuud alates 27.02.2013. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 15 korda, reaalset vangistust kannab 9-ndat korda. Kuritegude laad ei ole muutunud, enamuse kuritegude puhul on tegemist vargustega. Soodusteguriks on narkosõltuvus ning põhjuseks saada materiaalseid vahendeid narkootilise aine muretsemiseks. Kinnipeetav alustas vanglas töötamist 21.10.2013 ja sotsiaalprogrammis xx osalemist 24.10.2013. Kinnipeetaval on põhiharidus ning xxx omandatud elektriku ja Murru Vanglas omandatud gaasielektrikeevitaja eriala, õpitud oskusi praktikas rakendanud ei ole. Riigikeelt kinnipeetav ei valda. Kinnipeetava ametliku töö kogemus on minimaalne, kõik töökohad on olnud mitteametlikud ja lühiajalised. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, saadud tulu kasutas narkootikumide muretsemiseks. Kinnipeetava majandusliku toimetuleku oskus on puudulik. Rahalised nõuded ja rahatrahvid on tasumata. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde ning vanaema, suhted on väidetavalt head. Ema käib vanglas kokkusaamistel, samuti suheldakse telefonitsi. Kinnipeetav suhtles samu huvisid omavate isikutega (narkootikumide tarvitamine, kuritegude toimepanemine). Arvestades, et suur osa kuritegudest on toime pandud grupis, võib kinnipeetav olla teiste poolt mõjutatav. Kinnipeetava elustiil on riskiv ja hoolimatu. Kinnipeetav on sooritanud uusi kuritegusid katseajal. Alkoholi tarvitas kinnipeetav tihti, alkoholijoobes võis muutuda vägivaldseks. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Narkootikume hakkas kinnipeetav tarvitama 18-aastaselt. Kinnipeetav on narkootikume tarvitanud ka vanglas. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus. Kinnipeetav on enesekeskne, solvuv kriitik a suhtes, pretensioonikas, oma õigusi rõhutav, madala enesehinnanguga. Kinnipeetav võib grupi mõjul kasutada agressiivsust, kaotada enesevalitsuse, tema probleemide lahendusoskus on puudulik, väldib probleemidega tegelemist ning eelistab kuritegelikku käitumist ja sõltuvusainete tarvitamist. Kinnipeetav kordab oma vigu, ei otsi alternatiive, tegutseb läbimõtlematult, arvestab vaid oma vajadusi ja kasu. Kinnipeetav väljendab kriminaalset käitumist õigustavaid seisukohti. Kinnipeetava suhtumine ametiisikutesse on salliv, kuid ta leiab, et see sõltub eelkõige ametniku käitumisest. Kinnipeetav ei toeta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Kriminaalhoolduse ajal oli probleeme kontrollnõuete täitmisega, samuti pani katseajal toime uue kuriteo. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 84% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul 36%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.
Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava elamisluba kehtib kuni 15.09.2016. Lähedastest on kinnipeetaval ema, vanaema ja õde, suhted on normaalsed. Ema sõnade kohaselt ei ole kinnipeetaval korralikke sõpru. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde. Tegemist on 2toalise kõigi mugavustega korteriga, kus elab kinnipeetava ema. Elektroonilise valve paigaldamiseks on antud korteris kõik vajalikud tingimused, ema on kirjaliku nõusoleku andnud. Kinnipeetava ema on pensionil ning nõus kinnipeetavat vabanemise korral materiaalselt ja moraalselt toetama. Kinnipeetav on uusi kuritegusid toime pannud katseajal. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Majandusliku olukorra parandamiseks on vajalik võtta ennast arvele Eesti Töötukassas. Sotsiaalse toimetuleku tõstmiseks on soovitav läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Kohaldatava elektroonilise järelevalve pikkuseks võiks olla 4 kuud. Maakohtu istung Kinnipeetav R.J taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et ta ei tarvita sõltuvusaineid ja ei ole agressiivne. Prokuröri abi Natalja Firsova maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja leidis, et tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 15 korda ja reaalset vangistust kannab juba üheksandat korda. Varasemalt on kinnipeetavale mõistetud karistuseks vangistust nii reaalselt kui tingimisi. Asjaolu, et ta on taas süüdi mõistetud ja kannab taas reaalset vangistust, näitab seda, et kinnipeetav ei tee oma varasematest karistusest mingeid järeldusi ning vangistusest vabanedes jätkab kuritegude toimepanemist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 84%. Tegemist on ilmselgelt kõrge riskiga.
Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt puudub kinnipeetaval tõsiseltvõetav soov loobuda narkootikumide tarvitamisest. Seetõttu on ta ka varasema ravi jätnud pooleli. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht, samuti puudub tal tööharjumus. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav erinevates kinnipidamiskohtades omandanud küll erialad, kuid neid praktikas rakendanud ei ole. maakohus leiab, et seega on olemas reaalne oht, et majanduslike raskuste tekkimisel, legaalse regulaarse sissetuleku puudumisel ning narkootikumide jaoks majanduslike vahendite hankimiseks võib kinnipeetav hakata toime panema uusi kuritegusid. Alalise elukoha olemasolu, selle vastavuse elektroonilise järelevalve tingimustele ning lähedaste toetuse loeb maakohus antud asjas positiivseks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Asja materjalide kohaselt oli kinnipeetaval sama elukoht ja sama perekond ka kuritegude toimepanemise ja karistuse mõistmise ajal. Seega ei takista need asjaolud kinnipeetaval kuritegusid toime panemast. Ülaltoodu alusel ei pea maakohus kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatuks. Maakohus leiab, et isegi piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ja elektroonilise järelevalvega, ei ole piisavad, et tagada kinnipeetava seaduskuulekas käitumine vabaduses. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 72 € ja sõidukuludeks 21,60 €. Maakohus peab seda taotlust põhjendatuks ning mõistab seoses taotluse rahuldamata jätmisega kinnipeetavalt riigituludesse välja 72 €. Sõidukulud jätab maakohus Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.