Kohtulahend

Isikul on lähedastest ema, õde, vanaema ja vanavanaema. Tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Meditsiiniosakonna poolt on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus koos psühhiaatriliste probleemidega. Varasemalt on käitumise tõttu suunatud erikooli. Isiku puhul seisneb oht varalise kahju tekistamises. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 72%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 59%. Tulenevalt riskiprotsendist toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt moodustavad kinnipeetava lähivõrgustiku ema, õde, vanaema ja vanavanaema. Kinnipeetav ei soovi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist ja tema andmetel puudub tal kindel elukoht. Vabanedes soovib isik tööle asuda ettevõttesse xxx, mille ei õnnestunud kriminaalhooldusametnikul ühendust saada kuna telefon oli välja lülitatud. Karistusregistri andmetel on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud kuuel korral, neist viis on kehtivad kriminaalkaristused. Varem on isikut karistatud varguste ja avaliku korra raske rikkumise eest. Vanglakaristust kannab teist korda. Kuriteod on sooritatud alkoholijoobes ja grupis. Isik on katseajal pannud toime uue kuriteo ning olles vabastatud vahi alt elektroonilise järelevalve alla, pani samuti toime kuriteo. Isikul on 15 kehtivat väärteokaristust, neist 6 alkoholiseaduse rikkumiste eest. Kriminaalhooldaja leiab, et kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrolli kõrvalehoidmise riskiga isikuga, kuna ta ei soovi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Lisaks puudub isikul vabanemisjärgne elukoht ja lähedaste toetus. Prokurör oli seisukohal, et isiku puhul ei ole karistusjärgne käitumiskontroll kohaldatav, sest isikul puudub Eestis kindel elukoht. I.T kohtuistungil selgitas, et kuna tal onEestis nii palu probleeme olnud, ta soovib alustada uuesti seadusekuulekalt ja kohe pärast vabanemist lahkub välismaale. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et I.T suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KrMS § 4261 teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. KarS § 871 lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § -s

sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud karistusseadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos,

Viru Maakohtu 10.10.2013 kohtuotsusega nr. 1-12- 7691 tunnistati I.T süüdi KarS § 215 lg 2 p 1,2, § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 4 kuud. Karistuse kandmise algus 10.12.2012 ja lõpp 09.04.2015 Karistusandmetest nähtub, et isik on viimase kohtuotsusega karistatud tahtliku kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 aastat 4 kuud. Enne käesolevat otsust oli isik süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 17.10.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta 19 päeva. Seega I.T eeltingimused.

on isik, hul kelleonputäidetud KarS § 87

lg 1 p 1 ja 2 sätestatud

Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Samuti süüdimõistetu elutingimusi ja asjaolusid, kas isik võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki I.T isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kinnipidamisasutuses xxx; läbinud sotsiaalprogrammid eluviisitreening, sotsiaaloskuste treening. Alates 08.09.2014 kannab karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. I.T on kriminaalkorras karistatud viiel korral ja käesoleval hetkel kannab vanglakaristust teist korda. Varem on isikut karistatud varguse eest, mis on toime isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo, mis on pandud grupi poolt, sissetungimisega, süstemaatiliselt ja avaliku korra rikkumise eest, mis on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Isik on viibinud korduvalt kriminaalhooldusel, kuid ei ole suutnud järgida käitumiskontrolli nõudeid ja toime pannud uue kuriteo. Ühtlasi on isikut vabastatud vahi alt elektroonilise järelevalve alla, kuid ka sel juhul on isik toime pannud uue kuriteo. Käesoleval hetkel kannab isik karistust asja omavolilise kasutamise eest, mis on toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo ning varguse eest, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Kohtuotsusest (isiklik toimik I osa, tl 23 -38) nähtub, et isik pani grupis toime varguseid, tungides kauplustesse ja varastades sealt erinevaid toidukaupu. Ühtlasi võttis isik ajutiselt omavolilise kasutamise eesmärgil ära võõra sõiduauto, millega sõitis ringi koos nelja kaasreisijaga. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikut väärteokorras karistatud 17-l korral: 6-l korral Alkoholiseaduse alusel, 3-l korral Tubakaseaduse alusel, 3-l korral Liiklusseaduse alusel, 3- l korral KarS § 262 järgi (avaliku korra rikkumine), 2-l korral KarS § 218 lg 1 alusel (väheväärtusliku asja vargus). Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika jäänud sama ks, kuna isik on süstemaatiliselt toime pann ud varavastaseid kuritegusid. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja mõjustatavus. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et isiku elustiil on olnud riskeeriv, hoolimatu ja vastutustundetu. Seega i võ b järeldada, et I.T puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Isik on varasemalt allutatud käiturmiskontrolli nõuetele ja vabastatud vahi alt elektroonilise järelevalve alla, kuid need meetmed ei ole suutnud teda hoida uute kuritegude toimepanemisest. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses lõpetanud 8. klassi, sotsiaalprogrammid eluviisitreening, sotsiaaloskuste treening. Alates 08.09.2014 kannab karistust Viru Vangla

avavanglaosakonnas. Lisaks on tähelepanuväärne asjaolu, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis tähendab, et isikul on kinnipidamisasutuses hea käitumine ja seal viibimine mõjub talle distsiplineerivalt. Vabanemisjärgne elukoht isikul puudub. Kuigi isik on avaldanud soovi asuda vabanemisjärgselt tööle ettevõttesse xxx, ei ole see garanteeritud, kuna kriminaalhooldusametnikul ei ole olnud võimalik ettevõtte esindajaga ühen dust saada. Samas tuleb arvestada, et käesoleval hetkel kannab isik karistust avavanglaosakonnas ja on samasse ettevõttesse tööle vormistatud, mis tähendab, et isikul on töökoht olemas. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et isik on varasemalt korduvalt allutatud käitumiskontrolli nõuetele, kuid ei ole suutnud neid täita (on pannud toime uued kuriteod), siis ei oleks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine isiku suhtes otstarbekas. Samuti asjaolu, et isikul puudub kindel elukoht, mis on kontrollnõuden a KarS § 75 lg 1 mõistes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eelduseks. Seega ei oleks isiku suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik kuna kõik formaalsed eeldused ei ole täidetud. 1 lg 1 p 1 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli Seega ei esine I.T puhul § 87 KarS kohaldamise aluseid. Tuleb arvestada sedagi, et isiku plaanis lahkuda Eestist, seega ei saa teha positiivset prognoosi käitumiskontrolli otstarbekuse kohta.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu I.T käitumiskontrolli kohaldamisega. /

suhtes karistusjärgse

/

Inna Kirsipuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.