Kohtulahend

1(4)

1-12-7691

ASJAOLUD

Viru Vangla esitas kohtule materjalid kinnipeetava M.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. M.K on Viru Maakohtu 10.10.2013kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 215 lg 2 p 1, 2, § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning KarS § 64 lg 1 koha ldamisega mõistetitemale karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 10.12. 2012 ja lõpp 10.04.2015. Kinnipidamisasutuses M.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral elukoht puudub. Kinnipeetaval on algharidus. Hetkel omandab vanglas korraga 7 ja 8 klassi haridustxxx, kus M.K hetkel õpib, iseloomustab teda kui kohusetundlikku ja tu bli õpilast. xxx gümnaasium on väljastanud kinnituskirja, millega lubab võtta M.K õppima 8 klassi.enO.Y-l puudub pikaajaline töökogemus. On töötanud firmas xxx. Majanduslikult oli vabaduses toimetulev. Kuriteod on siiski toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil xxx on garanteerinud O.Y O.Y-le abitöölise ametikoha. Vanglas on valmis majandustöödel tööle hakkama. Meditsiiniosakonna poolt on diagnoositud alkoholisõltuvus. Alustas tarvitamist juba 14. aastaselt. Kuriteod on sooritatud alkoholijoobes ja grupis. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest alkoholiseaduse alusel. Tema tutvusringkonda kuulus id kriminaalkorras karistatud isikuid. Isikud, kellega O.Y O.Y suhtles enne vangistust elavad xxx linnas ning on tõenäoline, et noormees jätkab nendega suhtlemist. Kuriteod on sooritatud grupis. On käitunud riskivalt ja hoolimatult pannes toime süstemaatiliselt varavastaseid kuritegusid. M.K on kriminaalkorras karistatud 5 korral. Vanglakaristust kannab 2 korda. Kehtivaid väärteokaristusi – 19. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 68 %. Viru Vangla toetab M.K tingimisi ennetähtaegset vabanemist kriminaalhoolduse alla, kuna see soodustab tema edaspidist õiguskuulekat käitumist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel eluase, kuna ema keeldub poega enda juurde elama võtmast. Kinnipeetava sissekirjutus asub xxx, kuid selle korteriga ei seo ema sõnul neid enam midagi. Samuti ei soovi M.K enda juurde elama võtma ka vanavanaema. xxx M.K M.K sõnul ei ole neil hetkel M.K-le pakkuda mitte ühtegi vaba sotsiaalelamispinda, kuid ametlikult saab kinnipeetav esitada vastava avalduse pärast vangistusest vabanemist. Sotsiaalnõuniku sõnul on isikule tagatud kohaliku omavalitsusepoolsed toetused ja teenused ettenähtud korras. Leides üüri elamispinna, katab kohalik omavalitsus üüri - ja kommunaalkulud läbi toimetulekutoetuse. Karistusregistri andmetel nähtub, et kinnipeetaval on 5 kehtivat kriminaalkaristust ja 19 väärteokaristust. Alkoholiseaduse rikkumise eest karistatud kuuel korral. Varasem tingimuslik karistus ei täitnud eesmärki, sest M.K olles määratud kriminaalhooldusele pani katseajal toime uue kuriteo ning olles seejärel vabastatud vahi alt elektroonilise valvega sooritas ka sellel ajal uue kuriteo. KarS § 75 lg 1 sätestab käitumiskontrolli nõuded, mida süüdimõistetu on kohustatud järgima. Nende hulgas on KarS § 75 lg 1 p 1 järgi kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas ehk süüdimõistetul peab olema käitumiskontrolli ajal kindel elukoht, kust teda on võimalik kätte saada ning tema üle järelevalvet teostada. Antud punktiga on seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3, 4, 5).

2(4)

1-12-7691 Prokurör ei toetanud kirjalikult esitatud seisukohas kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. M.K soovib vananeda ennetähtaegselt vangistusest. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et M.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse k kõi M.K isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. M.K on kriminaalkorras karistatud 5 korral (valdavalt varavastaste kuritegude eest), vangistuses viibib teist korda. Viimane karistus mõisteti varavastaste kuritegude eest. Varasemalt on isikut karistatud tingimisi vangistustega ühes allutamisega käitumiskontrollile. O.Y O.Y olles määratud kriminaalhooldusele pani katseajal toime uue kuriteo ning olles vabastatud vahi alt elektroonilise valvega sooritas ka sellel ajal uue kuriteo. Antud asjaolu viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Arvestades kinnipeetava käitumist varasemal katseajal puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav suudab seekord läbida katseaja ning täita käitumiskontrolli nõudeid. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel elukoht, mis paneks küs imuse alla kriminaalhooldusega seotud KarS § 75 lg 1 tulenevate kontrollnõuete täitmist. Peale seda kinnipeetaval oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega (diagnoositud sõltuvus) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Varem M.K on olnud kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et käitumiskontroll ei hoiaks süüdimõistetut uute kuritegude toimepanemisest, tema käitumine katseajal võib olla negatiivne, kriminaalhoolduse teostamine raskendatud ning kriminaalhoolduse eesmärgid võivad jääda täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel töökoha saamiseks ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus

3(4)

1-12-7691 omandada haridust ja eriala, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades kuriteo korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul M.K ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodu alusel ei nõustu kohus süüdimõistetu M.K vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Menetluskulud Kaitsja esitas kaitsjatasu taotluse summas 72 eurot (60 eurot tasu + 12 eurot käibemaks). Kohus leiab, et kaitsjatasu suurus on põhjendatud ja taotlus tuleb rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.