Kohtulahend

kuriteo sooritas isik üksinda, kuid varasemad kuriteod sooritas ta koos kaaslastega. Isikul on diagnoositud alkoh olisõltuvus F10.21. J.P väidab, et proovis esimest korda alkoholi 14 aastaselt ja 17. eluaastast hakkas sagedamini tarvitama. Süüteod on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav tarvitas alkoholi koos sõpradega. Isik on väärteokorras rikkunud alkoholiseadust 25 korda. J.P tahab alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda ning viibib vanglas sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta umbes 4 korda nädalas viina koos amfetamiini ja kanepiga. Isik on narkootikumide juhutarvitaja. 18.04.2013 on isikule määratud xxxx. J.P kordab oma vigu, sest ei suuda otsuseid tehes varasemast kogemusest õppust võtta, ta tegutseb mõtlematult ja hiljem kahetseb tehtut. Isik väidab, et saab aru, et varastamine, alkoholi- ja narkootikumide tarvitamine on vale ning et ta tahaks ennast muuta, kuid ta ei ole kindel, kas ta saab sellega vabaduses hakkama. Isik ei ole seadnud endale eesmärke, elades põhimõttel „üks päev korraga“. Korduvate varavastaste kuritegude toimepanemine näitab ükskõiksust ühiskonna õigus- ja moraalinormidesse. Kinnipeetav on kriminaalhooldusel olles pannud toime uue kuriteo. Kinnipeetava puhul on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 76%. Viru Vangla ei toeta J.P vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. Juhul, kui kohus otsustab vabastada J.P tingimisi ennetähtaegselt, teeb vangla ettepaneku kohaldada temale katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,7 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik om a arvamuses märgib, et J.P lähisuhtevõrgustikku kuulub ema H G , kuid nelja õe (AA, J A, E K, A G) ja vennaga (J A) on suhted katkenud. Ema suhtleb pojaga kirja ning telefoni teel. J.P sõpruskonda kuuluvad kriminaalse mõtteviisiga isikud, kes avaldavad vabaduses kinnipeetavale negatiivset mõju. Õde A G , kellega isik on koos sooritanud kuriteo, õppis Kaagvere Erikoolis. Peale võimalikku vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise ahjuküttega üürikorteriga. Leping on sõlmitud ema H G nimele kuni 05.12.2013. Lepingut pikendatakse ema sõnul i gal aastal. Ema Handis G kirjaliku nõusoleku, et Andru s K.W võib pärast vabanemist tema juurde elama asuda. Vabanedes puudub isikul garanteeritud töökoht. Vajalik on võtta ennast pärast vabanemist arvele Eesti Töötukassas, et oleksid tagatud kõik riigipoolsed garantiid tööturuteenuste näol. Lisaks kehtivatele kriminaalkaristustele, on isikul 20 kehtivat väärteokaristust ning 28 arhiveeritud väärteokaristust. Isiku varasemat käitumist vabaduses mõjutas alkoholi kuritarvitamine. Varasemad tingimuslikud karistused ei täitnud oma eesmärki, isik jätkas katseajal süstemaatiliselt uute süütegude toimepanemist. Kui kohus siiski otsustab vabastada J.P tingimisi enne tähtaega vangistusest, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,7 sätestatud kohustused. J.P avaldas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta suudab vabaduses olles alkoholist ja narkootikumidest hoiduda, kui hoiab sõpradest eemale. Sõprade mõju on olnud talle nii suur, seepärast on tal nii palju karistusi. Kinnipeetav tunnistas, et ta ei mõtle sellele, mida ta teeb, kui on alkoholi tarvitanud. J.P avaldas soovi minna alkoholiravile. Isiku sõnul on tema töövõimetuspension 230 eurot. Ema maksab korteri eest üüri 30 eurot kuus, millele lisandub mingi 40 eurot elektri eest.

Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 3oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa J.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaat amisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 30.10.2013 koostatud kinnipeetava kohta iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh

hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. J.P varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem viiel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale kahel korral - Viru Maakohtu 10.02.2010 ja 28.02.2012 kohtuotsustega - antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. Vaatamata käitumiskontrollile, ei muutnud ta oma käitumist ning pani toime uued kuriteod. Vangistusest tingimisi en ne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste võimaliku panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav seekord ühe aasta jooksul suudab selle läbida nõuetekohaselt. Käesoleva l ajal on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-9106 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 76%. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (isikul on alkoholi sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. J.P puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine, mis võimaldaksid teda formaalse võimaluse esimesel esinemisel vangistusest tingimisi vabastada. Prokuratuur ei toeta J.Ptingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis, et prokurör viitab alkoholisõltuvusele, kuid kinnipeetav on ikkagi juhutarvitaja. Kinnipeetaval on sotsiaalne sidusus vabaduses. Tal on ema, õde ja elukoht, mille ülalpidamiseks saab kinnipeetav anda xxxx oma panuse. Kinnipeetav on varem töötanud, tal on olemas töökogemus. Arvestades isiku sissetulekut , võimaldab see tal pikemat aega töökohta otsida ja ka leid a. Kaitsja palus kohtul kinnipeetav tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab , et süüdimõistetu J.P ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat J.P on 5-l korral kriminaalkorras karistatud ning reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, sest isik on materiaalse kasu saamise eesmärgil toime pannud üksnes varavastaseid kuritegusid. Varasemad korduvad karistused, sh karistuse kandmisest vabastamised allutamisega käitumiskontrollile, ei ole kinnipeetavale seni vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid kinnipeetav on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda muuhulgas katseajal. Praegu kannab J.P karistust Viru Maakohtu 28.02.2012 kohtuotsusega määratud katseajal toimepandud kuritegude eest. K.W

J.P on diagnoositud alkoholisõltuvus, mis on uue kuriteo riskifaktoriks. Viru Vangla andmetel on J.P puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 76%, mis on kõrge risk ja millest tulenevalt Viru Vangla ei toeta tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangistuse kand mise ajal on J.P ühel korral distsiplinaarkorras karistatud. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3 -1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava J.P vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral, kui isik endale töökohta ei leia ja tema ainsaks sisset ulekuks jääb töövõimetuspension, samuti sõltuvusaineid, eriti alkoholi tarvitanuna ja edasisel suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, arvestades tema kergesti mõjutatavust, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti mo raalset toetust pakkuvad lähedased, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et J.P suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Mati Senkel, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 168 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.