lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-6375/58

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 25.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-6375/58
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
25.02.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
762
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-6375/5Viru Maakohus Narva kohtumaja11.07.20131-13-6375/12Viru Maakohus Narva kohtumaja07.10.20131-13-6375/54Viru Maakohus Narva kohtumaja27.01.20151-13-6375/66Viru Maakohus Rakvere kohtumaja17.06.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-6375

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 27. jaanuari 2015 määrus KarS § 74 lg 4 alusel vangistuse täitmisele pööramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu A.A, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 27. jaanuari 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohtu 11.07.2013 otsusega tunnistati A.A süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati vangistusega 8 kuud. KarS § 74 lg 1 järgi ei pööratud vangistust täielikult täitmisele ja kohustati süüdimõistetut katseajal järgima KarS § 75 lg 1 järgi kohaldatud kontrollnõudeid ning täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 8 ette nähtud kohustusi. Katseag pikkusega 18 kuud algas 11.07.2013.
2.Viru Maakohtu 07.10.2013 määrusega pikendati A.A-le Viru Maakohtu 11.07.2013 otsusega määratud katseaega 6 kuu võrra, s.o kuni 10.07.2015.
3.12.01.2015 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne A.A suhtes ettepanekuga pöörata temale mõistetud karistus täitmisele KarS § 74 lg 4 alusel. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalune rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Maakohtu määrus

4.Viru Maakohtu 27.01.2015 määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele A.A-le Viru Maakohtu 11.07.2013 otsusega mõistetud karistus 8 kuud vangistust. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja A.A seletusi rikkumise kohta, oli kohus veendunud, et süüdimõistetu hoidub kohtuotsuse täitmisest kõrvale ning tal puuduvad selleks mõjuvad põhjused. Kohus leidis, et kriminaalhoolduse edasi teostamine A.A suhtes ei ole otstarbekas. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 31.10.2014 pöördus A.A SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse rehabilitatsiooniteenuse saamiseks. Vastuvõtul võetud uriinitestist selgub, et isik oli tarvitanud narkootikume: BZD (benzodiazepines) – POSIT; FYL (fentonüül) – POSIT; OP (opiaadid) – POSIT; THC (kanep) – POSIT; MOR(morfiin) – POSIT. Enda poolt kirjutatud seletuses kinnitas süüdimõistetu, et tarvitas fentonüüli. Kohus leidis, et A.A ei esinenud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud tal täita kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada narkootikume. Seega on olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Määruskaebuse sisu
5.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A.A, kes palub tühistada 27.01.2015 määrus ja jätta karistus täitmisele pööramata ning pikendada katseaega. Süüdimõistetu tunnistab, et rikkus kaks korda katseaja nõudeid, kuid kinnitab, et seda enam ei juhtu. A.A ja tema abikaasal on võetud laene ja kuna naisel puudub sissetulek, ei ole tal võimalik üksinda neid tasuda. A.A käis vabaduses tööl ning tal on võimalik ka nüüd edasi töötada, et seeläbi oma naisele toeks olla. Isik leiab, et vangistuse täitmisele pööramine ei ole vajalik, vaid pigem tuleks pikendada talle määratud katseaega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus.
7.KarS § 74 lg 4 kohaselt juhul, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
8.Kuigi KarS § 74 lg 4 kohaselt ei too katseaja tingimuste rikkumine obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, vaid annab kohtule kaalutlusõiguse, leiab kolleegium, et A.A puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Nimelt on isik juba ka enne praeguse erakorralise ettekande arutamist kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ja tarvitanud narkootilisi aineid. Kriminaalhooldaja 02.10.2013 ettekande alusel pikendas Viru Maakohus 07.10.2013 määrusega A.A katseaega 6 kuu võrra. Seega on süüdlasele antud juba täiendav võimalus kanda karistust tingimisi, kuid sellest hoolimata pani isik toime sarnase rikkumise. Sealjuures on katseaja õnnestumise oluliseks eesmärgiks, et A.A hoiduks narkootiliste ainete tarvitamisest, kuna talle mõisteti Viru Maakohtu 11.07.2013 otsusega karistus KarS § 424 järgi just narkojoobes sõiduauto juhtimise eest. Võttes arvesse eeltoodut on ka ringkonnakohus arvamusel, et kriminaalhoolduse jätkamine A.A osas ei ole mõttekas, kuna isik ei suuda järgida katseajaks seatud olulisemat eesmärki – hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest.
9.Ringkonnakohus ei leia, et A.A ja tema abikaasal olevad rahalised kohustused peaksid tooma kaasa karistuse täitmisele pööramata jätmise. Süüdimõistetul oli eelneva katseaja jooksul võimalik enda käitumist parandada ning seeläbi vangistuse kandmist vältida, kuid

A.A jättis selle võimaluse kasutamata. Praeguseks ajaks on isik aga korduvalt kuritarvitanud kohtu usaldust ning seetõttu ei ole tema karistuse kandmine vabaduses enam võimalik.

10.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.