Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Asjaolud ja põhjendused S.H oli antud kohtu alla ja süüdistatati selles, et tema 27.05.2012.a kella 00.30 paiku võttis xxx tänaval asuval xx x luba küsimata xx xx maastikujalgratta „Classic“, mis lebas xx. xx juures maas ja sõitis sellega minema, ratast tagastamata. Oma tegevusega põhjustas S.H xx xx varalise kahju summas 287 eurot. Seega pani S.H oma tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, so KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle S.H , 08.11.2012 kella 11.30 kuni 11.45 Jõhvi linnas, viibides autobussis nr xx marsruudil Iidla – Jõhvi, leidis tagumiselt istmelt xx xx kuuluva mobiiltelefoni iPhone 4 maksumusega 600 eurot ja võttis selle endale. Sellega põhjustas ta xx xx varalise kahju 600 eurot. Sel moel pani S.H toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, so KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Viru Maakohtu 11.11.2014 kohtuotsusega tunnistati S.H süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi ning karistati 3 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 11.10.2012.a otsusega mõistetud karistus 4 kuud vangistust, luge des kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust, millest 11.10.2012.a otsusega arvati maha täidetud üldkasulik töö 162 tundi ning ärakandmisele kuulus 1 kuu 9 päeva vangistust, mis asendati ül dkasuliku tööga 78 tundi. Arvati liitkaristusest maha 11.10.2012.a Viru Maakohtu kohtuotsuse järgi ärakantud karistus 78 tundi üldkasulikku tööd ning loeti karistus kantuks. KarS § 201 lg 2 p 1 järgi mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. Vastavalt KrMS § 202 l g 6, arvestati karistuse mõistmisel täidetud kohustuse osa, so 36 tunni üldkasuliku töö sooritamist, mis ümberarvestatult on 18 päeva vangistust ja mis arvati karistusest maha ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 (üks) kuu 12 (kaksteist) päeva vangistust. S.H ilmus karistuse kandmise le 06.01.2015. 12.01.2015 esitas Viru vangla kohtule taotluse kinnipeetava S.H karistuse vähendamiseks või vabastamise otsustamiseks. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, on kohus seisukohal, et Viru Vangla taotlus S.H suhtes pole põhjendatud rahuldamisele ei kuulu. 01.01.2015 jõustus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 12.07.2014, 1), millega muu hulgas muude ti ka KarS § 201 lg 2 p 1 sõnastust. Kehtiv sõnastus on järgmine: Valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Sama seadusega muudeti alates 01.01.2015 karistusseadustiku § 5 lg 2, mille kohaselt „Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.”; Seega on muudatuse tagasiulatuv mõju piiritletud üksnes nende süüdimõistetutega, kes kannavad käesoleval hetkel vangistust või kelle suhtes pole süüdimõistev otsus jõustunud. Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga on laiendatud kuritegude loetelu, mille eest isik on varem karistatud. Süüdistusest nähtub, et S.H tegu kvalifitseeruks ka käeolevas redaktsioonis KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, seega ei kuulu antud juhul karistus KarS § 201 järgi vähendamisele. KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi mõistetud karistus ei hakka kohus ümber vaatama, kuna karistus selle eest loeti kantuks juba kohtuotsuse tegemisel. Eeltoodu alusel tuleb Viru Vangla taotlus kinnipeetava S.H vähendamise või vabastamise otsustamiseks jätta rahuldamata.

karistuse

Kohus teeb määruse juhindudes KrMS § 431 järgi.

Kohtunik Larissa Prokopenko

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.