Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
16.01.2015.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 16.12.2014.a.
Kohtuasja number
1-14-7203
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kaitsja
Andres Veski
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid R.Z’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
R.Z , isikukood XXX, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 23.07.2013 ja lõpp 20.01.2016
Jätta R.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista R.Z’ilt menetluskuluna riigituludesse 290,64 eurot kaitsetasu adv. Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Kaitsetasu summas 290,64 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99914700013782. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 290,64 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Andres Veski poolt süüdimõistetu R.Z’i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, R.Z ’ile, tema kaitsjale ja prokurörile.
Asjaolud. Viru Vangla esitas 24.11.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R.Z mõisteti süüdi Viru Maakohtu 17.09.2014 otsusega nr 1-14-7203 KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi ning vastavalt KarS § 64 lg 1 mõisteti liitkaristuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 12.12.2013.a. Viru Maakohtu 12.12.2013.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandamata osa võrra ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. karistuse kandmise alguseks loeti 23.07.2013.a. Iseloomustuse kohaselt on isikut karistatud viiel korral. Käesolevat vangistust kannab võimuesindaja solvamise; võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise katse; varalise kasu üleandmise nõudmise, kasutades vägivalda; tapmise, tervisekahjustuse tekitamise ähvardamise eest. Varasemalt karistatud tahtliku tapmise; eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise; vanglaametnike ründamise (ähvardamine tervisekahjustuse tekitamisega); kaaskinnipeetava ründamise; alkoholi kuritarvitamise; ennast kahjustava käitumise eest. Kuritegude toimepanemise ajendid on vägivaldsus oma tahtmise saamiseks, lisandunud varalise kasu saamise komponent pettuse teel. Soodusteguriteks on sõltuvusainete tarvitamine, psüühiline seisund. Individuaalse täitmiskava kohaselt toimuvad kohtumised psühholoogiga ja psühhiaatriga. Isikul on motivatsioon läbida sõltuvusainete tarvitamisega ja agressiivsusega seotud sotsiaalprogrammid. Julgeoleku kaalutlustel ei ole kinnipeetavat määratud töötama. Isik on ähvardanud oma ema, kellega koos elas enne vangistust. Kinnipeetava ema kinnitas, et suhtub poja ennetähtaegsesse vabanemisse positiivselt ning on valmis moraalselt toetama. R.Z-i ennetähtaegse vabanemise korral asub vend A K elama teisel aadressil, et vältida võimalike konfliktide tekkimist vendade vahel. Kinnipeetav lõpetas vangistuses 8-nda klassi. Puudub huvi ameti omandamise vastu. Eesti keelt ei valda üldse. Isikul puudub tööharjumus, mitte kunagi pole töötanud. Töötukassas olnud töötuna arvel. Alates 22.08.2012 on vormistatud xxxx isik. Motiveeritus töötada nullilähedane – väidab, et soovib töötada, kuid ei leia sobivat pakkumist. Ennetähtaegse vabanemis korral töökoht puudub. Isik ei hooli tegude tagajärgedest, on toime pannud suure kahjuga kuriteod. Kasutab oma toimetulekuks manipuleerimist teiste inimestega. Tunnistab, et alates 12- ndast eluaastast on tarvitanud alkoholi. Kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Isik ei eita alkoholijoobes ilmnevad agressiivsuse tugevnemist. Vabaduses viibimise perioodidel tarvitas amfetamiini, kanepit, sai ka psühhiaatrilist ravi antidepressantidega. Kaotas igasuguse kontrolli oma agressiivsuse üle narkootikume tarvitades. Süstis enne vangistust amfetamiini kord päevas, samal ajal tarvitas ka antidepressante. Soovib tegeleda sõltuvusprobleemiga. Diagnoositud sõltuvus. Võib käituda olukordades, kus ei saa kontrollida teisi, agressiivselt ja ettearvamatult. Varemalt on isik korduvalt ennast tahtlikult vigastanud (tekitas enesele lõikehaavu). Isiku sõnul on tehtud kolmel korral psühhiaatrilised ekspertiisid, on saanud nii vangistuses kui vabaduses psühhiaatrilist ravi. Praegu s aab samuti ravi. xxxx. Isikul on välja kujunenud kriminaalsele subkultuurile iseloomulik mõtteviis. Ohtlikkus seisneb ähvardamises, vägivalla kasutamises, narkootikumide ja alkoholi liigtarvitamises, kehavigastuste tekitamises. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 59%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 72%. Viru Vangla ei toeta R.Z-i ennetähtaegset vabastamist.
Prokuratuuri seisukoht. 12.12.2014 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur oli kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele resoluutselt vastu. R.Z-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5-l korral. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Täitunud ei ole karistuse eesmärk – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Hetkel kannab ta liitkaristust mh vanglas toimepandud avaliku rahu (avaliku võimu teostamise) vastaste kuritegude eest, millised ta pani toime ajal, mil ta oli karistust kandmas. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vangistuses on R.Z-ile määratud 58 distsiplinaarkaristust, mis näitab tema negatiivset suhtumist õiguskorda. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (varasemad kuriteod toimepandud alkoholijoobes) ning narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu poolt vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 72%. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi tahtlikke (mh vägivalla komponendiga) kuritegusid. See näitab, et süüdimõistetu on rikkunud ka katseaja tingimusi kõige raskemal viisil. Ta ei suutnud pärast viimase kohtuotsuse kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseajaga anti talle selline võimalus. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Maakohtu istung. 16.12.2014 toimunud videokohtuistungil soovis kinnipeeatv ennetähtaegset vabastamist. Vabanemisel asuks elama aadressile Puškini 51-104, kus elavad tema ema ja vend. Ema lubas isiku vabanemisel enda juurde elama võtta. Kinnipeetav märkis, et talle on määratud xxxx ja tahaks endale psühhiaatri diagnoosi, et ravile minna. Töö kogemusi isikul ei ole aga on nõus töötama. Distsiplinaarkaristused on tervisliku seisundiga seotud. Kinnipeetaval on diagnoositud isiksusehäired. Kaitsja toetas kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Tuleks tähelepanu pöörata sellele, et isikul on varasemalt diagnoositud isiksusehäired. Ei saa välistada, et distsiplinaarrikkumised, mis on vanglas toime pandud, võivad olla tingitud haigusest. Samuti on olemas elukoht ema
juures. Samuti on tal tahtmine tegeleda oma tervise probleemidega ning leida sissetulek. Kriminaalhooldaja järelevalve all on isik suuteline resotsialiseeruma, asuma tööle, tegelema oma tervisega, hoida häid suhteid lähedastega. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 5-l korral. Korduv karistatus näitab, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval on 58 distsiplinaarkaristust. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 02.11.2006 määruses kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on väljendanud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Seega tulenevalt distsiplinaarkaristuste hulgast, on selge, et kinnipeetav ei ole karistustest vajalikke järeldusi teinud jätkates õigusrikkumiste toimepanemist ning karistuse eesmärgid ei ole täidetud. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus, samuti on tegemist isikuga, kes on kuriteod toime pannud alkoholijoobes ning muutub alkoholi mõjul agressiivseks. Eeltoodust tulenevalt on isiku puhul olemas arvestatav risk, et vabaduses asub isik tarvitama sõltuvusaineid ning jätkab nende mõjul uute kuritegude toimepanemist. Isikul ei ole vabaduses töökohta, samuti puudub tööharjumus. Isikul puudub motivatsioon töötada. Isikule on vormistatud xxxx. Kuivõrd töökoha olemasolu on tingimus, mis peab olema täidetud, et vabastada kinnipeetav ennetähtaegselt, ei ole R.Z-i vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud. Kohus märgib, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 59-72%, mistõttu oleks tema vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokuratuur ega vangla. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et R.Z-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu R.Z-i vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Tartu Ringkonnakohtu 10.02.2015 kohtumääruse
/digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.