Kriminaalasi Marek Kadaku süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja § 255 lg 1 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 26. septembri 2014. a otsus
Apellatsiooni esitaja
Vandeadvokaat Jüri Leppik
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri Hlebnikova
Süüdistatav
Marek Kadak
ringkonnaprokurör
Rita
Isikukood: XXX; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel Kaitsja
Vandeadvokaat Jüri Leppik
RESOLUTSIOON
Tühistada Viru Maakohtu 26. septembri 2014. a otsus osas, milles maakohus jättis lahendamata kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja Marek Kadakult alusetult vabaduse võtmisega seonduva. Jätta kriminaalmenetluse kulud summas 5282,72 eurot (viis tuhat kakssada kaheksakümmend kaks eurot ja seitsekümmend kaks senti) Marek Kadaku kanda. Lugeda Marek Kadakult alusetult vabaduse võtmise päevade arvuks 181 päeva. Mõista Eesti Vabariigilt Marek Kadaku kasuks välja 536,84 eurot (viissada kolmkümmend kuus eurot ja kaheksakümmend neli senti) apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Apellatsioon rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 10. augusti 2011. a määrusega anti kohtu alla J.K. k süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 390 lg 1, § 386 lg 1, § 22 lg 3 – § 3891 lg 2 ja § 255 lg 1 järgi, J.K., Marek Kadak, A.S. ja P.M. süüdistuses KarS § 3891 lg 2 ja § 255 lg 1 järgi ning AS XXX süüdistuses KarS § 3891 lg-te 2 ja 3 järgi.
9.septembril 2013 esitas prokurör kohtuistungil kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 2742 lg 1 alusel taotluse süüdistatavate J.K. e, M. Kadaku, A.S. i, P.M. e ja AS XXX suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks 2007. aastal toime pandud kuritegude osas KrMS § 2742 lg 1 alusel seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Viru Maakohtu 7. oktoobri 2013. a määrusega prokuratuuri taotlus rahuldati.
3.Seoses kriminaalmenetluse osalise lõpetamisega vähenes oluliselt, s.o sisuliselt 70% ulatuses, süüdistuse maht ning sellest tulenevalt oli prokuröri hinnangul põhjendatud loobuda J.K. e, M. Kadaku, A.S. i, J.K. e ja P.M. e süüdistusest KarS § 255 lg 1 järgi, s.o süüdistusest nende kuritegelikku ühendusse kuulumise kohta. Tulenevalt süüdistuse mahu vähenemisest vähenes ka riigile tekitatud kahju, mistõttu prokurör esitas kohtule taotluse J.K. ele, M. Kadakule, A.S. ile ja P.M. ele kohtueelses menetluses inkrimineeritud süütegude ümberkvalifitseerimiseks KarS § 3891 lg 2 asemel § 3891 lg 1 järgi.
7.oktoobri 2013. a määrusega andis kohus J.K. e süüdistuses KarS § 3891 lg 1 – § 22 lg 3 järgi, J.K. e süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja § 3891 lg 1 – § 22 lg 3 järgi, M. Kadaku süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi, A.S. i süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja § 3891 lg 1 – § 22 lg 3 järgi, P.M. e süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi ja AS XXX süüdistuses KarS § 3891 lg-te 2 ja 3 järgi muudetud süüdistuse alusel uuesti kohtu alla.
26.septembril 2013 toimunud kohtuistungil esitas prokurör kohtule KrMS § 202 alusel taotluse A.S. i ja P.M. e suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks. 7. oktoobril 2013 toimunud istungil esitas prokurör samal alusel taotluse menetluse lõpetamiseks teiste süüdistatavate, s.o J.K. e, M. Kadaku ja AS XXX suhtes. Prokuratuur põhjendas taotlust loobumisega KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistustest ja sellest tulenevalt süüdistuste mahu vähenemisega. Lähtudes menetluse ökonoomsuse printsiibist, oli prokuröri hinnangul otstarbekas rakendada KrMS § 202 lg-te 1 ja 2 sätteid.
6.Viru Maakohtu 21. oktoobri 2013. a määrusega lõpetati kriminaalmenetlus J.K. e süüdistuses KarS § 3891 lg 1 – § 22 lg 3 järgi, J.K. e süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja § 3891 lg 1 – § 22 lg 3 järgi, M. Kadaku süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi, A.S. i süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja § 3891 lg 1 – § 22 lg 3 järgi, P.M. e süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi ja AS XXX süüdistuses KarS § 3891 lg-te 2 ja 3 järgi KrMS § 202 alusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
24.oktoobril 2013 esitas M. Kadaku kaitsja Viru Maakohtule järelepärimise menetluse jätkamise kohta KarS § 255 lg 1 järgi, viidates sellele, et 9. septembril 2013 toimunud kohtuistungil loobus prokurör selles osas süüdistusest. Kaitsja soovis teavet, millal süüdistusest loobumist arutatakse ja millal tehakse teatavaks kohtulahend.
31.oktoobril 2013 teatas maakohus, et 7. oktoobri 2013. a ja 21. oktoobri 2013. a määrustega on menetlus kriminaalasjas nr 1-09-21555 täies mahus lõpetatud ja puudub alus täiendavate kohtuistungite pidamiseks.
9.Maakohtu kirja peale esitas M. Kadaku kaitsja määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles taotles jätkuvalt kriminaalasja lahendamist M. Kadaku süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi.
10.Tartu Ringkonnakohtu 28. novembri 2013. a määrusega jäeti kaitsja kaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu kirja peale ei saa määruskaebust esitada, kuna tegemist pole KrMS §-des 145 ega 383 märgitud menetlusdokumendiga. Samas juhtis ringkonnakohus tähelepanu sellele, et prokuröri loobumise tõttu süüdistusest KarS § 255 lg 1 järgi pidi maakohus prokuröri taotluse lahendama.
11.Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas M. Kadaku kaitsja määruskaebuse, milles taotles ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kaebuse uueks läbivaatamiseks saatmist. Alternatiivselt taotles kaitsja Riigikohtu lahendi resolutsioonis maakohtule täitmiseks kohustusliku juhise andmist, s.o M. Kadaku süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi kriminaalmenetluse lõpule viimiseks prokuratuuri süüdistusest loobumise tõttu.
12.Riigikohus tegi 2. mail 2014 määruse, milles selgitas obiter dictum korras kohtu kohustusi olukorras, kus prokuratuur on süüdistusest osaliselt loobunud. KrMS § 301 sätestab, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Kui prokuratuur muudab süüdistust ja loobub süüdistusest osaliselt, tuleb süüdistatav nendes süüdistuspunktides, milles süüdistusest loobuti, KrMS § 301 järgi õigeks mõista. Osaliselt süüdistusest loobumist ei saa lahendada isiku uue kohtu alla andmisega, kuna sellisel juhul jääb kohtu sisuline otsus loobutud süüdistuse kohta tegemata. Kui süüdistatava kohta on tegemata lõplik kohtulahend kohtuotsuse või -määruse vormis, ei kohaldu selles osas ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 23 lõikest 3 ja KrMS § 199 lõike 1 punktist 5 tulenev ne bis in idempõhimõte ehk topeltmenetlemise ja -karistamise keeld.
13.Viru Maakohtu 26. septembri 2014. a otsusega mõisteti M. Kadak KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Otsuse resolutsioonis märkis kohus, et M. Kadaku süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi on kohus 21. oktoobri 2013. a määrusega lõpetanud menetluse KrMS § 202 alusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Selles määruses lahendas kohus ka kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja M. Kadaku suhtes kohaldatud vahistamisega seonduva. Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmisega seonduva lahendas kohus 7. oktoobri 2013. a kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruses. Kohus selgitas, et M. Kadak viibis vahi all alates 19. novembrist 2008 kuni 18. maini 2009. Vastavalt riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 1 lg 3 p-le 3 ei hüvitata kahju isikule, kelle suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 201 lg 2 ja §-de 202–205 alusel. Kriminaalmenetluse kulud jättis kohus 70% ulatuses riigi kanda, määrates, et KrMS § 183 alusel kuulub M. Kadakule hüvitamisele 12 326,36 eurot.
14.Maakohtu otsuse peale esitas M. Kadaku kaitsja apellatsiooni, milles taotleb otsuse tühistamist osas, milles kohus luges kriminaalmenetluse kulude ja M. Kadaku suhtes
kohaldatud tõkendiga seonduva lahendatuks 21. oktoobri 2013. a menetluse lõpetamise määrusega. Kaitsja taotleb M. Kadakule menetluskulude ja riigi poolt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist 181 päeva eest. 14.1 Süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendi ja sellega seonduvate kulude hüvitamine tuleb lahendada menetlust lõpetavas kohtulahendis. Praegusel juhul on selleks lahendiks apelleeritav kohtuotsus. Maakohtu väide, et M. Kadaku suhtes lahendati kõik kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja tõkendiga seonduv 21. oktoobri 2013. a määrusega, on väär. Selle määrusega lahendati üksnes menetluse osalise lõpetamisega seonduv, mitte KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistusega seonduv, sest selles osas lahendit tehtud ei olnud. 14.2 Maakohus on käesolevas asjas esitanud vastakaid, teineteist välistavaid seisukohti.
7.oktoobri 2013. a määruses määratles kohus, et mõistliku menetlusaja möödumisega lõpetatud asi moodustas 70% kogu süüdistusest. Sellest lähtuvalt hüvitati süüdistatavale ka 70% menetluskuludest. Kaitsja hinnangul ei saanud kohus teisiti läheneda ka M. Kadaku vahistamisega kaasnenud põhiõiguste riivele. Lõpplahendis pidanuks kohus kõigi kulude kohta otsustama, millises osas need hüvitamisele kuuluvad. Seega tulnuks ka alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitada minimaalselt 70% ulatuses. 14.3 Maakohus kohaldas valesti AVVKHS § 1 lg 3 p 3. Kohus ei saanud sellele normile tugineda, sest see ei käsitle olukorda, kus isik õigeks mõistetakse. 14.4 Kohtul lasus kohustus hinnata, mil määral oli M. Kadaku vahistamine põhjustatud talle KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistusest. Jättes selle tegemata, ei täitnud kohus talle põhiseadusega pandud ülesannet kaitsta isikut riigivõimu omavoli eest. Juhul, kui isiku õiguste piiramine osutub ebaproportsionaalseks, peab kohus määrama isikule tema õiguste rikkumise eest hüvitise.
15.Tartu Ringkonnakohtu 4. novembri 2014. a määrusega määrati kriminaalasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti õigus esitada ringkonnakohtule kirjalikke seisukohti kuni 17. novembrini 2014. Nimetatud kuupäeval esitas kohtule oma seisukoha ringkonnaprokurör R. Hlebnikova. Prokuröri hinnangul on apellatsioon eksitav ja selle rahuldamiseks puudub alus. Praegusel juhul puudub õiguslik alus Viru Maakohtu 21. oktoobri 2013. a jõustunud määruse tühistamiseks ja selle resolutsioonis esitatud seisukohtade ümberhindamiseks. Seetõttu palub prokurör jätta apellatsioon rahuldamata ja Viru Maakohtu 26. septembri 2014. a otsus muutmata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja menetluskäigu, maakohtu otsuse ja kaitsja apellatsiooniga, on seisukohal, et apellatsioonis esitatud argumendid väärivad tähelepanu.
17.Kriminaalasja materjalidest nähtub, et M. Kadak anti Viru Maakohtu 10. augusti 2011. a määrusega kohtu alla süüdistatuna KarS § 3891 lg 2 ja § 255 lg 1 järgi. 9. septembril 2013 toimunud kohtuistungil esitas prokurör KrMS § 2742 lg 1 alusel taotluse teiste hulgas M. Kadaku suhtes menetluse lõpetamiseks 2007. aastal toime pandud kuritegude osas. Seoses kriminaalmenetluse osalise lõpetamise ja sellest tingitud süüdistuse mahu olulise vähenemisega loobus prokurör M. Kadakule KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistusest. 7. oktoobril 2013 tegi kohus määruse, millega lõpetas mõistliku menetlusaja möödumise tõttu M. Kadaku suhtes kriminaalmenetluse osas, milles teda süüdistati KarS § 3891 lg 2 järgi 2007. aastal toime pandud
kuritegudes. Seoses menetluse osalise lõpetamisega jättis kohus kriminaalmenetluse kulud 70% ulatuses (s.o 12 326,36 eurot) riigi kanda. Samal kuupäeval andis kohus M. Kadaku uuesti kohtu alla muudetud süüdistuse alusel KarS § 3891 lg 1 järgi. 21. oktoobril 2013 tegi maakohus määruse, millega lõpetas KrMS § 202 alusel M. Kadaku suhtes kriminaalmenetluse KarS § 3891 lg 1 järgi. Kuritegelikku ühendusse kuulumises esitatud süüdistuse kohta maakohus eeltoodud lahendites seisukohta ei võtnud. Alles 26. septembril 2014 tegi kohus otsuse, millega mõistis M. Kadaku KarS § 255 lg 1 järgi õigeks.
18.Kriminaalkolleegium leiab, et lahendades prokuratuuri loobumist KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistusest 26. septembri 2014. a otsusega tagantjärgi, lasus maakohtul kohustus asetada süüdistatav olukorda, milles ta oleks olnud, kui kohus oleks lahendanud kõiki tema süüdistusega seotud küsimusi ühes lahendis. Siinkohal juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et üldmenetluses kohtusse saadetud süüdistusasja tulem saab KrMS § 309 lg 1 järgi väljenduda õigeks- või süüdimõistva kohtuotsuse tegemises või KrMS § 274 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamises (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-45-13, p 11). Sellest, milline on süüdistusasja tulem, sõltub omakorda see, millised õigusjärelmid sellega süüdistatava jaoks kaasnevad – muuhulgas see, kelle kanda jäävad kriminaalmenetluse kulud ja kas süüdistataval tekib õigus hüvitisele alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest. Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise ja süüdistatava osalise õigeksmõistmise korral võib kohus teha need otsustused küll erinevates lahendites, ent see ei tohi halvendada süüdistatava olukorda.
19.26. septembri 2014. a otsuses on maakohus asunud seisukohale, et kõik kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja M. Kadaku suhtes kohaldatud vahistamisega seonduv sai lahendatud 7. oktoobri 2013. a ja 21. oktoobri 2013. a määrustega. Seetõttu kohus õigeksmõistva otsuse tegemisel neid küsimusi enam ei lahendanud. Vaadates kõnealuste määruste resolutsioone, ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.
20.Viru Maakohtu 7. oktoobri 2013. a määrusega määras kohus KrMS § 183 alusel M. Kadakule hüvitamisele tema poolt kogusummas 17 609,08 kantud õigusabikuludest 70%, s.o 12 326,36 eurot. 21. oktoobri 2013. a määrusega mõistis kohus M. Kadakult riigi kasuks välja kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu 0,45 eurot. Määruse põhjendustes asus maakohus küll seisukohale, et süüdistatava kanda tuleb jätta 30% kriminaalmenetluse kuludest, ent määruse resolutsioon sellist otsustust ei sisalda. Seetõttu nõustub ringkonnakohus kaitsja seisukohaga, mille kohaselt ei ole maakohus menetluse käigus lahendanud kogu kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega seonduvat ja siiani on jäänud võtmata seisukoht selle kohta, kelle kanda jääb 30% M. Kadaku kantud õigusabikuludest, s.o 5282,72 eurot.
21.Ringkonnakohus on seisukohal, et kriminaalmenetluse kulud summas 5282,72 eurot tuleb jätta M. Kadaku kanda. M. Kadaku suhtes lõpetati menetlus KarS § 3891 lg 1 järgi esitatud süüdistuses KrMS § 202 alusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. KrMS § 202 alusel menetluse lõpetamise üheks eelduseks on see, et süüdistatav on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse need tasuda. M. Kadak on andnud nõusoleku, et menetluse lõpetamise korral jäävad kriminaalmenetluse kulud tema kanda (XXVI kd, tl 180–182). Olukorras, kus Viru Maakohtu 21. oktoobri 2013. a määruse resolutsioonis jäi õigusabikulude kohta seisukoht võtmata, pidanuks maakohus lahendama selle 26. septembri 2014. a otsuses ja jätma menetluskulud summas 5282,72 eurot M. Kadaku kanda. Ringkonnakohus peab võimalikuks ise kõnealuse minetuse kõrvaldada ja jätab M. Kadaku õigusabikulud summas 5282,72 eurot tema enda kanda.
22.Kriminaalkolleegium jagab kaitsja arvamust, mille kohaselt tuli maakohtul otsuses kajastada päevade arv, mil M. Kadak kriminaalmenetluses vahi all viibis. Maakohus jättis selle tegemata, viidates AVVKHS § 1 lg 3 p-le 3. Selle sätte järgi ei hüvitata alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju isikule, kelle suhtes lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 201 lg 2 ja §-de 202–205 alusel. Kuna M. Kadaku suhtes lõpetati kriminaalmenetlus üksnes osaliselt KrMS § 202 järgi ja ülejäänud osas lõpetati menetlus KrMS § 2742 lg 1 alusel menetluse mõistliku aja möödumise tõttu ja tehti õigeksmõistev otsus, tekkis M. Kadakul AVVKHS § 1 lg 1 p 1 alusel hüvitise saamise õigus. Viidatud norm sätestab, et alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitatakse isikule, kes viibis kohtu loal vahi all ning kelle asjas on kriminaalasja menetlus lõpetatud eeluurimise staadiumis või kohtu korraldaval istungil või kelle kohta on jõustunud õigeksmõistev otsus. Seega andsid nii mõistliku menetlusaja möödumise tõttu kriminaalmenetluse osaline lõpetamine kui ka süüdistusest osaliselt loobumise tõttu õigeksmõistva otsuse tegemine M. Kadakule õiguse taotleda alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Seejuures väärib rõhutamist, et maakohtu hinnangul moodustas süüdistuse osa, milles menetlus lõpetati mõistliku menetlusaja möödumise tõttu, süüdistuse kogumahust 70%. M. Kadakule KarS § 255 lg 1 järgi esitatud kahtlustus oli aga kaalukas argument tema suhtes vahistamismääruse tegemisel. Seetõttu nõustub ringkonnakohus kaitsja seisukohaga, mille kohaselt tekkis M. Kadakul AVVKHS § 1 lg 1 p 1 alusel hüvitise saamise õigus ja maakohtul lasus sama seaduse § 2 lg 2 alusel kohustus märkida otsusesse päevade arv, millal isikult oli alusetult vabadus võetud.
23.M. Kadak viibis kriminaalasja kohtueelses menetluses vahi all alates 19. novembrist 2008 kuni 18. maini 2009. Seega tuleb temalt alusetult vabaduse võtmise päevade arvuks lugeda 181 päeva. Hüvitise saamiseks tuleb Rahandusministeeriumile esitada kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast (AVVKHS § 2 lõige 1). Avaldusele lisatakse hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva otsuse või määruse ärakiri.
24.Eeltoodust lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 339 lg-st 2 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis lahendamata kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja M. Kadakult alusetult vabaduse võtmisega seonduva. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kriminaalmenetluse kulud summas 5282,72 eurot M. Kadaku kanda. Kohus loeb M. Kadakult alusetult vabaduse võtmise päevade arvuks 181 päeva. Seejuures lükkab kriminaalkolleegium ümber prokuröri seisukoha, mille kohaselt eeldab nende otsustuste tegemine Viru Maakohtu 21. oktoobri 2013. a määruse tühistamist. Kõnealuse määruse resolutsioonis ei ole lahendatud küsimusi kriminaalmenetluse kulude summas 5282,72 eurot hüvitamisest ega M. Kadakult alusetult vabaduse võtmise päevade kindlaksmääramisest.
25.Kaitsja on esitanud taotluse M. Kadakule apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks. Kaebusele lisatud arvest nähtuvalt on kaitsja osutanud M. Kadakule õigusabi, mis seisnes apellatsiooni koostamises ja millele kulus 3,5 tundi. Õigusabi eest kuulus M. Kadakul tasumisele 536,84 eurot (sh käibemaks 89,47 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja taotlus põhjendatud ja tuleb KrMS § 175 lg 1 p-st 1 ja § 185 lg-st 1 juhindudes rahuldada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Lõhmus
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.