1-09-21555/70 - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Jaakko Kuuske, Marek Kadakut, Allan Selterit, Peeter Mõtust süüdistatakse KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja Jaak Kuuske KarS § 3891 lg 2- § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et nemad koos, s.o Jaakko Kuusk, Marek Kadak, Allan Selter ja Peeter Mõtus ning Jaak Kuuse kaasabil on tahtlikult AS-i Krez (registrikood 10103988) 2007.aasta veebruari kuni 2008.aasta märtsi kuu ning 2008. aasta juuni kuu käibedeklaratsioonides esitanud valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil ja jätnud esitamata 2008.aasta aprilli ja 2008. aasta mai kuu käibedeklaratsioonid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel on jäänud riigile laekumata 6 358 809 krooni käibemaksu. Jaakko Kuusk koos Marek Kadaku, Allan Selteri ja Peeter Mõtusega ning Jaak Kuuse kaasabil on tahtlikult esitanud valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil AS Krez 2007.aasta veebruari kuni 2008. aasta juuni kuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides, mille tulemusel on jäänud riigile laekumata 13 827 553 krooni tulumaksu. AS Krez 2007.aasta veebruari kuni 2008.aasta märtsi kuu ning 2008.aasta juuni kuu käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise, 2008.aasta aprilli ja 2008.aasta mai kuu käibedeklaratsioonide esitamata jätmise ja 2007. aasta veebruari kuni 2008. aasta juuni kuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusel, maksukohustuse vähendamise eesmärgil jäi kokku riigile laekumata 20 186 362 krooni. AS Krez 2007.aasta veebruari kuni 2008. aasta märtsi kuu ning 2008.aasta juuni kuu käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisega rikuti järgmisi seaduse sätteid: Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega; edaspidi KMS) § 24 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama arveid. KMS § 29 lg 1 kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (KMS § 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata

KMS § 3 lg 4 kohaselt maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu sama seaduse § 1 lg-s 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutelt, kusjuures sama seaduse § 1 lg 1 p-s 1 nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu KMS § 3 lg 4 p 1 kohaselt oma maksustamisele kuuluvalt käibelt. KMS § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objekt käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 11 lg 1 kohaselt käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine; 3) omatarbe puhul kauba andmine või teenuse osutamine maksukohustuslase poolt oma töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning teenuse kasutamine või ettevõtluses kasutatava vara hulka kuuluva kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase või tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt ettevõtlusega mitteseotud otstarbel. KMS § 11 lg 3 sätestab, et kui sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on käibe tekkimise ajaks kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine või maksmine, on käive tekkinud makstud osa ulatuses. Kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks sihtotstarbelise toetuse saamist ei käsitata selle kauba või teenuse eest makse laekumisena. KMS § 12 lg 1 kohaselt käibe maksustatava väärtuse ning kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning muud summad, mis kauba ostja, teenuse saaja või kolmas isik tasub kauba soetamise või teenuse saamise eest kauba müüjale või teenuse osutajale. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 3–7 ja 10–13 nimetatud juhtudel. Kauba võõrandamisel makstavat intressi ei arvata kauba käibe maksustatava väärtuse hulka. Samuti ei arvata maksustatava väärtuse hulka Eestis või välisriigis makstavat käibemaksu. KMS § 12 lg 4 kohaselt kauba harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamise korral on maksustatav väärtus kauba müügihind ning muud summad, mis tuleb kauba ostjal või kolmandal isikul seoses kauba soetamisega maksta kauba müüjale. Kui eelnimetatud müügihind koos muude summadega on madalam kui kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind, siis on kauba maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind. Kauba harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamise korral, kui kauba harilik väärtus on madalam kui kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind, on maksustatav väärtus kauba harilik väärtus.

3) välisriigi maksukohustuslaselt, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, saadud teenuse, mille käibe tekkimise koht on Eesti, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks; 4) ühendusesiseselt soetatud kauba, soetatud paigaldatava või kokkupandava kauba, kolmnurktehinguga soetatud kauba või muu soetatud kauba, millelt maksukohustuslane peab sama seaduse kohaselt käibemaksu arvestama, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks. KMS § 31 lõike 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 lõikes 7 sätestatu kohaselt tuleb arvele märkida: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; 8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; 9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; 10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse kroonides. KMS § 29 lõike 3 punkt 4 kohaselt saab AS Krez ühendusesisese kauba soetamisel arvestatud käibemaksu ka samal käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksuna maha arvata. Valeandmeid on AS Krez käibedeklaratsioonides deklareeritud järgmiselt: Tabelis 1 on toodud deklareeritud summad, eeluurimisel saadud summad ning korrigeeritud summad 2007. aasta veebruari, märtsi, aprilli, mai, juuni, juuli, septembri, oktoobri, novembri ja detsembri kuus ning 2008. aasta jaanauri, veebruari, märtsi ja juuni kuus.

OÜ EUROLIISING (äriühingu uus nimi OÜ Menemen Sarnic, registrikood 10326984, registrist kustutatud 15.12.2008) Jaak Kuusele on esitatud süüdistus KarS § 390 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema olles OÜ Euroliising (uus nimi OÜ Menemen Sarnic, registrikood 10326984, registrist kustutatud 15.12.2008) juhatuse liige, jättis tahtlikult esitamata OÜ Euroliising 2007. aasta jaanuari, veebruari ja märtsi kuu käibedeklaratsioonid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel on jäänud riigile laekumata 3 182 886 krooni käibemaksu. Samuti on Jaak Kuusk tahtlikult jätnud esitamata OÜ Euroliising 2007. a märtsi kuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni, mille tulemusel on jäänud riigile laekumata 526 159 krooni tulumaksu. Samuti on Jaak Kuusele esitatud süüdistus KarS § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et ta esitas valeandmeid OÜ Euroliising 2007. aasta jaanuari ja veebruari kuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel on jäänud riigile laekumata 1 648 314 krooni tulumaksu OÜ Euroliising 2007. aasta jaanuari, veebruari ja märtsi kuu käibedeklaratsioonide esitamata jätmise ning 2007. aasta märtsi kuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni esitamata jätmise ning 2007. a jaanuari, veebruari kuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusel, maksukohustuse vähendamise eesmärgil, jäi kokku maksudena laekumata 5 357 359 krooni. Alates 15.03.2007.a on eelpool kirjeldatud tegevus karistatav KarS § 3891 lg 1 järgi. Seega Jaak Kuusk pani toime maksudeklaratsiooni või muu teabe tähtpäevaks esitamata jätmise, maksuhaldurile valeandmete või teadvalt ebaõigete dokumentide esitamise, arvestuse pidamise nõuete eiramise, maksuhalduri korralduse täitmata jätmise või muul viisil maksuhalduri tegevuse takistamise, kui selle tulemusel jäi maksudena laekumata 500 000 krooni või enam, s.o. KarS § 390 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo, mis alates 15.03.2007 on kvalifitseeritav KarS § 389-1 lg 1 järgi, so maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise maksu või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil või kinnipidamiskohustuse rikkumise eest, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele kahjule vastav summa enam. Seega Jaak Kuusk pani toime maksudeklaratsioonis või muus maksuhaldurile esitatud dokumendis maksuarvutuse või valeandmete esitamise, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast, kui selle tulemusel jäi maksudena laekumata 500 000 krooni või enam, s.o. KarS § 386 lg 1 järgi ettenähtud süüteo, mis alates 15.03.2007 on kvalifitseeritav KarS § 389-1 lg 1 järgi, so maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise maksu või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil või kinnipidamiskohustuse rikkumise eest, kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa.

2007.aasta septembri, 2007.aasta oktoobri ning 2008.aasta septembri ja 2008.aasta oktoobri kuu käibedeklaratsioonides (edaspidi KMD-des) valeandmeid tagastusnõude suurendamise ja maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata, tagastati ja tasaarvestati kokku 2 376 924 krooni ehk 151 913,13 eurot ning 2007. aasta märtsi, 2007. aasta augusti, 2007. aasta septembri, 2008. aasta septembri ja 2008. aasta oktoobri kuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis (edaspidi TSD-s) valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 1 220 664 krooni ehk 78 014,65 eurot. Jaakko Kuuske ja Allan Selterit süüdistatakse KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema koos aitasid tahtlikult kaasa OÜ Allied Timber juhatuse liige Marek Krippelile KarS § 3891 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemises. Marek Krippel OÜ Allied Timber (registrikood 11033563) juhatuse liikmena, esitas tahtlikult Jaakko Kuuse, Allan Selteri ja Marek Kadaku kaasaaitamisel OÜ Allied Timber 2007.aasta veebruari, 2007.aasta augusti, 2007.aasta septembri, 2007.aasta oktoobri ning 2008.aasta septembri ja 2008.aasta oktoobri kuu käibedeklaratsioonides (edaspidi KMDdes) valeandmeid tagastusnõude suurendamise ja maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata, tagastati ja tasaarvestati kokku 357 480 + 496 341 + 357 581 + 483 980 + 103 874 + 497 493 + 80 175 = 2 376 924 krooni (2 376 924 /15,6466 = 151 913,13 eurot) ning 2007. aasta märtsi, 2007. aasta augusti, 2007. aasta septembri, 2008. aasta septembri ja 2008. aasta oktoobri kuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis (edaspidi TSD-s) valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 317 030 + 361 499 + 118 008 + 284 412 + 139 715 = 1 220 664 krooni (1 220 664/15,6466 = 78014,65 eurot). Jaakko Kuuske, Marek Kadakut, Allan Selterit, Peeter Mõtust ja Jaak Kuuske süüdistatakse KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeriatava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et nemad koos, so Jaakko Kuusk, Marek Kadaku, Allan Selteri, Peeter Mõtuse ja Jaak Kuusega kuulusid püsivasse isikutevahelisse ülesannete jaotusega ühendusse, mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud teise astme kuritegude toimepanemisele. Jaakko Kuuse, Marek Kadaku, Allan Selteri, Peeter Mõtuse ja Jaak Kuuse tegevus oli suunatud KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisele, mis seisnes selles, et nad tahtlikult AS-i Krez (registrikood 10103988) 2007. aasta veebruari kuni 2008. aasta märtsi kuu ja 2008. aasta juuni kuu käibedeklaratsioonides esitasid valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil ja jätsid esitamata 2008. aasta aprilli ja 2008.aasta mai kuu käibedeklaratsioonid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel on jäänud riigile laekumata 6 358 809 krooni käibemaksu. Samuti nemad esitasid tahtlikult valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil AS Krez 2007. a veebruari kuni 2008. aasta juuni kuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides, mille tulemusel on jäänud riigile laekumata 13 827 553 krooni tulumaksu. Jaakko Kuuse, Marek Kadaku, Allan Selteri, Peeter Mõtuse ja Jaak Kuuse tegevuse tulemusel, mis oli suunatud KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisele ja kasutades selleks AS-i Krez, jäi kokku riigile laekumata 20 186 362 krooni. Jaakko Kuuse, Marek Kadaku, Allan Selteri ja Jaak Kuuse eesmärgiks oli maksude maksmisest kõrvalehoidumine ja samuti tahtsid nad hoiduda vastutusest, et teostada oma majandustegevust kasu saamise eesmärgil jättes kohustuslikud riigimaksud tasumata. Selleks oli neil vaja äriühingut ja isikut, kes oleks selle äriühingu juhatuse liige ja ühtlasi vastutaks äriühingu nimelt tehtud tegevuse eest. Äriühing, mida kasutati oli AS Krez ja mille juhatuse liikmeks leidis ja

värbas Jaak Kuusk oma tuttava Peeter Mõtuse. Juhatuse liikme Peeter Mõtuse ülesandeks oli AS Krez nimel kinnistute ostu- ja müügilepingute allkirjastamine notari juures ning metsamaterjali müümisel AS-ist Krez metsamaterjali ostnud äriühingutes dokumentide allkirjastamine. Omavahelised ülesanded olid Jaakko Kuusel, Marek Kadakul, Allan Selteril ja Jaak Kuusel jaotatud järgnevalt: Jaakko Kuusk ja Marek Kadak leidsid kauba ostjad ja müüjad. Sõiduautode ostmise ja müümisega seonduvat korraldas peamiselt Jaakko Kuusk ning kinnistute ostmise ja müümisega seonduvat korraldas peamiselt Marek Kadak; Jaakko Kuusk koos Jaak Kuusega korraldas ja organiseeris kogu AS Krez tegevust, kogu tegevus oli nende kontrolli all. Allan Selter vastavalt Jaakko Kuuselt või Marek Kadakult saadud korraldustele koostas arveid, kontrollis AS-i Krez kontole laekuvaid ülekandeid kauba ostjate poolt, tegi pangaülekandeid AS-i Krez kontolt AS-i Tavid ja võttis sealt välja sularaha ning toimetas sularaha Jaakko Kuuse või Marek Kadaku kätte; AS Krez arvelduskontolt sularaha võtsid välja deebetkaardiga nii Allan Selter kui Jaakko Kuusk; Allan Selter koostas arved ja hinnapakkumised AS-i Krez nimelt ning edastas need tehingupartneritele vastavalt Jaakko Kuuselt ja Marek Kadakult saadud juhistele; samuti andis Allan Selter Jaakko Kuusele ja Marek Kadakule teada, mida ta on teinud talle antud korraldustest; Allan Selteri kohustus oli elektrooniliselt Maksu- ja Tolliametile AS-i Krez nimelt maksudeklaratsioonide esitamine; samuti Allan Selter käis AS-i Krez esindajana ARK-s autosid vormistamas autode ostjate nimele ning liisingutes autode müügi korral lepinguid allkirjastamas, seda tegi ta vastavalt Jaakko Kuusk ́i korraldustele. Seega Jaakko Kuusk, Marek Kadak, Allan Selter, Peeter Mõtus ja Jaak Kuusk panid toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, kuulumise. Maakohtus tuvastatud asjaolud

selles, et nemad Jaak Kuuse teadmisel ja kaasabil esitasid maksuhaldurile teadvalt valeandmeid AS Krez käibe- ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 20 186 362 krooni. Jaak Kuusele esitati kohtueelses menetluses süüdistus selles, et tema aitas kaasa Jaakko Kuusele, Marek Kadakule, Allan Selterile ja Peeter Mõtusele ning AS-le Krez esitada maksuhaldurile teadvalt valeandmeid AS Krez käibening tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 20 186 362 krooni, millega Jaak Kuusk pani toime KarS § 3891 lg 2 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Jaak Kuusele esitati süüdistus KarS § 390 lg 1 ja § 386 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema olles OÜ Euroliising (uus nimi OÜ Menemen Sarnic, registrikood 10326984, registrist kustutatud 15.12.2008) juhatuse liige jättis tahtlikult esitamata OÜ Euroliising 2007.aasta jaanuari, veebruari ja märtsikuu käibedeklaratsioonide esitamata jätmise ning 2007.aasta märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni esitamata jätmise ning 2007.aasta jaanuari, veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusel, maksukohustuse vähendamise eesmärgil, jäi kokku maksudena laekumata 5 357 359 krooni. Jaakko Kuusele, Jaak Kuusele, Marek Kadakule, Allan Selterile ja Peeter Mõtusele esitati kohtueelses menetluses süüdistus KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kuulumises kuritegelikku ühendusse, s.o kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat. AS-le Krez esitati kohtueelses menetluses süüdistus maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamises käibe- ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides tagastusnõude suurendamise ja maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 20 186 362 krooni, millega AS Krez pani toime KarS § 3891 lg 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 31.01.2013 saatis Viru Ringkonnaprokuratuur Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja arutamiseks kriminaalasja nr 1-13-993 (09930000461) Marek Krippeli süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi; Jaakko Kuuse süüdistuses KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi; Marek Kadaku süüdistuses KarS § 3891 lg 1- § 22 lg 3 järgi ja Allan Selteri süüdistuses KarS § 3891 lg 1- § 22 lg 3 järgi koos taotlusega KrMS § 216 lg 1 alusel ühendada kriminaalasi nr 1-13-993 ühiseks menetlemiseks kriminaalasjaga nr 1-09-21555. Viru Maakohtu 16.04.2013 määrusega anti süüdistatavad Marek Krippel KarS § 3891 lg 1 järgi, Jaakko Kuusk KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja Allan Selter KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kohtu alla ning kriminaalasjad nr 1-13-993 ja 1-09-21555 ühendati ühiseks menetluseks. Viru Maakohtu 16.04.2013 määrusega lõpetati KarS § 81 lg 1 p 2 alusel kriminaalmenetlus Marek Kadaku suhtes. Viru Maakohtu 04.06.2013 määrusega eraldas kohus kriminaalasjast nr 1-09-21555 materjalid Marek Krippeli süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi ja kohtuasjas nr 1-13-5189 lõpetas KrMS § 202 alusel tema suhtes kriminaalmenetluse.

Kriminaalasjas nr 1-13-993 kohtule esitatud süüdistusakti kohaselt OÜ Allied Timber (registrikood 11033563) juhatuse liige Marek Krippel tema tuttavate Jaakko Kuuse, Allan Selteri ja Marek Kadaku kaasaaitamisel esitas tahtlikult OÜ Allied Timber 2007. aasta veebruari, 2007. aasta augusti, 2007. aasta septembri, 2007. aasta oktoobri ning 2008. aasta septembri ja 2008. aasta oktoobri kuu käibedeklaratsioonides (edaspidi KMD-des) valeandmeid tagastusnõude suurendamise ja maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata, tagastati ja tasaarvestati kokku 2 376 924 krooni ehk 151 913,13 eurot ning 2007. aasta märtsi, 2007. aasta augusti, 2007. aasta septembri, 2008. aasta septembri ja 2008. aasta oktoobri kuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis (edaspidi TSD-s) valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 1 220 664 krooni ehk 78014,65 eurot. 09.09.2013 kohtuistungil esitas prokurör KrMS § 2742 lg 1 alusel taotluse süüdistatavate Jaakko Kuuse, Marek Kadaku, Allan Selteri, Peeter Mõtuse ja AS Krez suhtes kriminaalmenetluse osaliseks lõpetamiseks neile inkrimineeritud 2007.aasta süüteoepisoodide osas. Äriühing AS Krez osas episoodides veebruarist kuni detsembrini 2007, mis hõlmab riigile tekitatud kahju summas 17116918 krooni, s.o 1093970,45 eurot, OÜ Euroliising osas süüdistuses jaanuarist kuni märtsini 2007, riigile tekitatud kahju summas 5357359 krooni, s.o 342397,65 eurot ja OÜ Allied Timber osas 2007.aasta süüdistuse episoodides, mis hõlmab riigile tekitatud kahju 2018125 krooni, s.o 128981,7 eurot. Prokurör põhjendas taotlust asjaoluga, et 2007. aasta süüteoepisoodide toimepanemisest on möödas üle kuue aasta, kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatavate õiguste rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, seetõttu võib kohus süüdistatavate nõusolekul kriminaalmenetluse lõpetada. Seoses kriminaalmenetluse osalise lõpetamisega, s.o üksnes 2007.aasta süüteoepisoodide osas süüdistatavate Jaakko Kuusk, Marek Kadak, Allan Selter, Peeter Mõtuse, Jaak Kuuse ja AS Krez suhtes, väheneb oluliselt, s.o sisuliselt 70% ulatuses süüdistuse maht ning sellest tulenevalt on prokuröri hinnangul põhjendatud loobuda Jaakko Kuuse, Marek Kadaku, Allan Selteri, Jaak Kuuse ja Peeter Mõtuse suhtes süüdistusest KarS § 255 lg 1 alusel, s.o süüdistusest nende kuritegelikku ühendusse kuulumise kohta. Tulenevalt esialgselt esitatud süüdistuse mahu vähenemisest vähenes riigile tekitatud kahju, mistõttu esitas prokurör taotluse Jaakko Kuusele, Marek Kadakule, Allan Selterile ja Peeter Mõtusele kohtueelses menetluses inkrimineeritud süütegude ümberkvalifitseerimiseks KarS § 3891 lõikelt 2 lõikele 1 s.o KarS § 3891 lg 1 järgi. Seega esitasid Jaakko Kuusk koos Marek Kadaku, Allan Selteri ja Peeter Mõtusega ning Jaak Kuuse kaasabil teadvalt maksuhaldurile valeandmeid AS Krez käibe- ning tulu- ja sotsiaalmaksu-deklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 3 069 444 krooni, s.o 196 173,23 eurot, millega süüdistatavad panid toime KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 07.10.2013 Viru Maakohtu määrusega anti süüdistatavad Jaakko Kuusk, Marek Kadak, Allan Selter, Peeter Mõtus kohtu alla AS-ga Krez seotud süüteoepisoodide osas süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi ning süüdistatav Jaak Kuusk süüdistuses KarS § 3891 lg 1 -§ 22 lg 3 järgi ja OÜ-ga Allied Timber seotud süüteoepisoodide osas Jaakko Kuusk ja Allan Selter süüdistuses KarS § 3891 lg 1 -§ 22 lg 3 järgi.

Kohus, olles ära kuulanud prokuröri ja kaitsjad ning süüdistatavad, on seisukohal, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja menetlus käesolevas kriminaalasjas 2007.aasta süüteoepisoodides tuleb lõpetada seoses menetluse mõistliku aja möödumisega KrMS § 2742 lg 1 tunnustel. KrMS § 2742 kohaselt, kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul KrMS § 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS § 2052 kohaselt kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on lahendis 3-4-1-12-08 asunud seisukohale, et kohtul on kohustus lahendada isiku taotlus menetlusaja ebamõistlikkuse tuvastamiseks igas menetlusstaadiumis. Mõistliku aja põhimõte tähendab sisuliselt seda, et isiku suhtes toimetatav kriminaalmenetlus saaks lõpule viidud teatud ajalises raamistikus; isikul on õigus sellele, et tema süülisuse või süütuse küsimus saaks lahendatud mittevajalike viivitusteta. Ning ümberpöördult – kui isikul on olemas vastavasisuline õigus, lasub asjakohastel riiklikel institutsioonidel kohustus lahendada isiku süüküsimus teatud mõistliku aja jooksul. Õigus menetlusele mõistliku aja jooksul tuleneb Põhiseaduse § 14 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lõikest 1. Kriminaalmenetluse lõpetamine seoses mõistliku menetlusaja möödumisega on üks võimalikke lahendusi reageerimaks menetluse ebamõistlikule kestusele, mis tuleb kõne alla siis, kui menetluse kestus on ilmselgelt ebaproportsionaalne võrreldes isiku karistamisega avalikes huvides. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega, mille tegemisel tuleb arvestada avalikku huvi võimaliku süüdlase karistamiseks ja isiku õigust mõistlikule menetlusajale tema süüasja läbivaatamisel. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt hakkab kriminaalasjades see periood, mida EIÕK art 6 lg 1 järgi menetlusaja mõistlikkust hinnates arvestada, kulgema niipea, kui isikule on esitatud (konventsiooni tähenduses) "süüdistus" (RKKKo nr 3-1-1-43-10). Seejuures on inimõiguste kohus kriminaalsüüdistust EIÕK art 6 lg 1 mõttes määratlenud kui pädeva asutuse poolt isikule esitatud ametlikku teadet kahtlusest selle kohta, et isik on pannud toime kuriteo. Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel aluseks võetava perioodi alguspunktina on käsitatav näiteks isiku vahi alla võtmise kuupäev või aeg, mil isiku suhtes on alustatud kohtueelset menetlust ja - ehkki teda ei ole vahistatud - on ta ametlikult uurimisest teada saanud või see uurimine mõjutab teda, samuti võib menetlusaja kulgemise alguseks lugeda isiku esimest ülekuulamist politsei poolt (vrd Reinhardt ja Slimane-Kaļd v Prantsusmaa, p 93 ja

Kangasluoma v. Soome, p 26). Samuti mõjutab kriminaalmenetlus oluliselt isiku olukorda ja tuleb seega lugeda alanuks ajast, mil ametivõimud rakendavad isiku suhtes eksisteeriva kuriteokahtluse kohta tõendite kogumiseks meetmeid, millega sekkutakse isiku teadmata tema eraellu. Kuna käesoleva kriminaalasja menetlus on alles esimeses kohtuastmes, siis lisaks menetluse senisele kestusele ja süüdistatavate subjektiivsele õigusele, puudub kohtu hinnangul ka seadusjõustuva kohtuotsuse perspektiiv. Seega, kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-1-1-43-10 leiab kohus, et kuna süüdistatava menetluses olevas kriminaalasjas on mõistlik menetlusaeg möödunud (sündmustest on möödas enam kui 6 aastat) ja seda rikkumist ei ole võimalik muul viisil (näiteks mõistetavat karistust kergendades) hüvitada, siis tuleb KrMS § 2 p 2 ja EIÕK art 6 lg 1 esimese lause alusel kriminaalmenetlus prokuröri taotlusel osaliselt lõpetada, sõltumata sellest, millises menetlusstaadiumis asja lahendamine kohtus parajasti on. Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangul on süüdistataval kriminaalasjas õigus sellele, et tema asja menetletaks erilise hoolikusega. EIÕK art 6 lg 1 eesmärk kriminaalasjades on vältida seda, et süüdistatav peaks oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda jääma. (Vt Konashevskaya jt v. Venemaa, otsus 3. juunist 2010, p 43). Süüdistatavate jaoks on ebakindlus küsimuses, kas nad tunnistatakse kriminaalkorras süüdi või mitte ja seda oluliselt riigivõimu süü tõttu käesolevaks ajaks juba üle 6 aasta kestnud menetluses, milles positiivne menetlusperspektiiv teise raskusastme süütegude lahendamiseks puudub. Eeltoodud põhjendustel asubki kohus seisukohale, et käesolevas asjas on osaliselt rikutud süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ja kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul perspektiivis lahendada ning süüdistatavate õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada kui lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 2742 järgi. Menetluse mõistlik aeg Jaakko Kuusele, Marek Kadakule, Allan Selterile, Peeter Mõtusele, AS-le Krez ja Jaak Kuusele esitatud süüdistuse 2007 aasta süüteoepisoodides on kas juba möödunud või ilmselgelt möödub enne kohtuliku arutamise lõpule jõudmist. Maksu- ja Tolliameti Ida Maksu- ja Tollikeskuse kaudu esitatud Eesti Vabariigi tsiviilhagi tsiviilhagi jätab kohus läbi vaatamata, selgitades kannatanule, et KrMS § 274 lg 4 sätestatu kohaselt, et kui tsiviilhagi jäi kriminaalmenetluse lõpetamisel läbi vaatamata, võib hagi esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega on kannatanu varalised nõuded on kaitstavad ka väljaspool kriminaalmenetlust. KrMS § 183 alusel kohaselt jäävad kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riigi kanda. Käesolevas asjas kuulub menetlus lõpetamisele osaliselt, s.o 17 süüteosepisoodist 11 episoodi osas, s.o sisuliselt 70 % ulatuses kriminaalasja üldmahust. Seega jätab kohus menetluskuludest, milleks on toimiku paljundamise kulu ja kaitsjate poolt õigusabi osutamise eest kantud kulud, riigi kanda 70%. Jaakko Kuusk lepinguline kaitsja Tiit Vajak on esitanud taotluse Jaako Kuusele tema poolt kriminaalasjas nr 1-09-21555 kantud menetluskulude (kulutused õigusabile) hüvitamiseks kogusummas 3882,14 eurot. Taotlusele on lisatud kaitsja selgitused õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja ja õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingute kohta. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning Jaakko Kuuse poolt tehtud kulutused õigusabile kuuluvad hüvitamisele 70% ulatuses, s.o summas 2717.50 eurot.

Jaak Kuusk lepinguline kaitsja Tiit Vajak on esitanud taotluse Jaak Kuusele tema poolt kriminaalasjas nr 1-09-21555 kantud menetluskulude (kulutused õigusabile) hüvitamiseks kogusummas 1668,09 eurot. Taotlusele on lisatud kaitsja selgitused õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja ja õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingute kohta. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning Jaakko Kuuse poolt tehtud kulutused õigusabile kuuluvad hüvitamisele 70% ulatuses, s.o summas 1167,09 eurot. Marek Kadaku lepinguline kaitsja Jüri Lepik on esitanud taotluse Marek Kadakule tema poolt kriminaalasjas nr 1-09-21555 kantud menetluskulude (kulutused õigusabile) hüvitamiseks kogusummas 17609,08 eurot. Taotlusele on lisatud kaitsja selgitused õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja ja õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingute kohta. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning Marek Kadaku poolt tehtud kulutused õigusabile kuuluvad hüvitamisele 70% ulatuses, s.o summas 12326,36 eurot. Allan Selteri lepinguline kaitsja Mare Lust on esitanud taotluse Allan Selterile tema poolt kriminaalasjas nr 1-09-21555 kantud menetluskulude (kulutused õigusabile) hüvitamiseks kogusummas 5875,26 eurot. Taotlusele on lisatud kaitsja selgitused õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja ja õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingute kohta. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning Allan Selteri poolt tehtud kulutused õigusabile kuuluvad hüvitamisele 70% ulatuses, s.o summas 4112,68 eurot. AS-le Krez lepinguline kaitsja Helmeri Indela on esitanud taotluse AS Krez tema poolt kriminaalasjas nr 1-09-21555 kantud menetluskulude (kulutused õigusabile) hüvitamiseks kogusummas 2276,01 eurot. Taotlusele on lisatud kaitsja selgitused õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja ja õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingute kohta. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning AS Krez poolt tehtud kulutused õigusabile kuuluvad hüvitamisele 70% ulatuses, s.o summas 1593,21 eurot. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 7 alusel kontrollib kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Kohus leiab, et Peeter Mõtuse ja AS Krez kaitsja vandeadv. Anti Aasmaa ja Jaak Kuuse kaitsja vandeadv. Mati Senkeli taotlused riigi õigusabi tasude ja kulude hüvitamiseks ning väljamõistmiseks on kooskõlas RÕS-s sätestatuga, arvestades siinjuures kaitsjate valmistumist kohtumenetluseks ning selles osalemiseks ja riigi õigusabi osutamiseks kantud muid kulutusi ning kuuluvad rahuldamisele. /Allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Anu Ammer Viru Maakohtu kohtunik Anu Ammeri 21.10.2013 kohtumääruse