Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 21.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number: 1-09-21555/81
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 21.10.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 14 359

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-09-21555/70Viru Maakohus Rakvere kohtumaja07.10.2013 1-09-21555/291Viru Maakohus Rakvere kohtumaja26.09.2014 1-09-21555/301Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium25.11.2014 1-09-21555/319Viru Maakohus Rakvere kohtumaja08.04.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtuasja number

1-09-21555 (08930000056)

Määruse tegemise aeg ja koht

21.10.2013, Rakvere kohtumajas

Kohtunik

Anu Ammer

Sekretär

Kätlin Koidumäe

Prokurör

Rita Hlebnikova

Kaitsjad

Tiit Vajak, Jüri Lepik, Mare Lust, Anti Aasmaa ja Helmeri Indela

Kohtuasi

Jaakko Kuusk süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi; Marek Kadak süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi; Allan Selter süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi; Peeter Mõtus süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja AS Krez süüdistuses KarS § 3891 lg 2 ja 3 järgi

Menetlustoiming

Kriminaalmenetluse lõpetamine lõpetamineavaliku avalikumenetlus-huvi menetlus- puudumise t huvi puudumise tõttu

Süüdistatavad

JAAKKO KUUSK, isikukood 37808135212, elukoht xxxx. Tõkend vahistamine kohaldatud 19.11.2008 kuni 18.05.2009. Tõkend - elukohast lahkumise keeld kohaldatud 18.05.2009 MAREK KADAK, isikukood 37310285213, elukoht xxxx. Tõkend vahistamine kohaldatud 19.11.2008 kuni 18.05.2009. Tõkend - elukohast lahkumise keeld kohaldatud 18.05.2009 ALLAN SELTER, isikukood 37507234937, elukoht xxxx. Tõkend vahistamine kohaldatud 19.11.2008 kuni 15.05.2009. Tõkend - elukohast lahkumise keeld kohaldatud 15.05.2009

PEETER MÕTUS, isikukood 35709285218, elukoht xxxx. Tõkend - elukohast lahkumise keeld kohaldatud 11.05.2009 AS KREZ, registrikood 10103988, juriidiline aadress Remmelga 1a, Tallinn, esindaja: juhatuse liige Viktor Veltmander (isikukood 37409245229) Kohtumääruse õiguslik alus

KrMS § 202; § 385 p 10

Kohtuistungi toimumise aeg

01.04., 15.04., 07.10.2013

04.06.,

09.09.,

23.09.,

8.Jaakko Kuuse, Marek Kadaku, Allan Selteri ja Peeter Mõtuse suhtes kohaldatud tõkendid – elukohast lahkumise keeld - tühistada. Kohtumäärus ei ole vaidlustav määruskaebuse lahendamise menetluses. Menetluse varasem käik Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja menetluses on kriminaalasi nr 1-09-21555 (kohtueelses menetluses nr 08930000056) Jaakko Kuuse süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi; Marek Kadaku süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi; Allan Selteri süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi; Peeter Mõtuse süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja AS Krez süüdistuses KarS § 3891 lg 2 ja 3 järgi. Kriminaalasi nr 08930000056 saadeti arutamiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja 22.12.2009. Kohtule esitatud süüdistusakti kohaselt alustati Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Ida talituse poolt 14.02.2008 kriminaalmenetlus KarS § 3891 lg 2 tunnustel selles, et AS Krez (registrikood 10103988; aadress Remmelga 1a, Tallinn) nimel tegutsenud isikud on 2007.aasta aprilli kuni 2007.aasta oktoobri kuu käibedeklaratsioonides esitanud valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil ja jätnud esitamata 2007.aasta novembri ja 2007.aasta detsembrikuu käibedeklaratsioonid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel on jäänud riigile laekumata 6 059 154 krooni käibemaksu. Eeluurimise käigus on tuvastatud AS Krez 2007.aasta veebruari kuni 2008.aasta märtsi ning 2008.aasta juuni käibedeklaratsioonides valeandmete esitamine, 2008.aasta aprilli ja 2008. aasta mai käibedeklaratsioonide esitamata jätmine ja 2007. aasta veebruari kuni 2008. aasta juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides valeandmete esitamine, mille tulemusel maksukohustuse vähendamise eesmärgil jäi kokku riigile laekumata 20 186 362 krooni. OÜ Euroliising 2007.aasta jaanuari, veebruari ja märtsikuu käibedeklaratsioonide esitamata jätmise ning 2007.aasta märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni esitamata jätmise ning 2007.aasta jaanuari, veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusel, maksukohustuse vähendamise eesmärgil, jäi kokku maksudena laekumata 5 357 359 krooni. Viru Maakohtu 10.08.2011 määrusega anti kohtu alla Jaak Kuusk süüdistatuna KarS § 390 lg1; 386 lg1; KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2; KarS § 255 lg 1 järgi; Jaakko Kuusk süüdistatuna KarS § 3891 lg 2; KarS § 255 lg 1 järgi; Marek Kadak süüdistatuna KarS § 3891 lg 2; KarS § 255 lg 1 järgi; Allan Selter süüdistatuna KarS § 3891 lg 2; KarS § 255 lg 1 järgi; Peeter Mõtus süüdistatuna KarS § 3891 lg 2; KarS § 255 lg 1 järgi ja AS Krez süüdistatuna KarS § 3891 lg 2 ja 3 järgi.

Jaakko Kuusele, Marek Kadakule, Allan Selterile, Peeter Mõtusele oli kohtueelses menetluses esitatud süüdistus KarS § 3891 lg 2 ja AS-le Krez süüdistus KarS § 389-1 lg 2 ja 3 järgi selles, et nemad Jaak Kuuse teadmisel ja kaasabil esitasid maksuhaldurile teadvalt valeandmeid AS Krez käibe- ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 20 186 362 krooni. Jaak Kuusele esitati kohtueelses menetluses süüdistus selles, et tema aitas kaasa Jaakko Kuusele, Marek Kadakule, Allan Selterile ja Peeter Mõtusele ning AS-le Krez esitada maksuhaldurile teadvalt valeandmeid AS Krez käibening tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 20 186 362 krooni, millega Jaak Kuusk pani toime KarS § 3891 lg 2 § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Jaak Kuusele oli kohtueelses menetluses esitatud süüdistus KarS § 390 lg 1 ja § 386 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema olles OÜ Euroliising (uus nimi OÜ Menemen Sarnic, registrikood 10326984, registrist kustutatud 15.12.2008) juhatuse liige jättis tahtlikult esitamata OÜ Euroliising 2007.aasta jaanuari, veebruari ja märtsikuu käibedeklaratsioonide esitamata jätmise ning 2007.aasta märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni esitamata jätmise ning 2007.aasta jaanuari, veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusel, maksukohustuse vähendamise eesmärgil, jäi kokku maksudena laekumata 5 357 359 krooni. Jaakko Kuusele, Jaak Kuusele, Marek Kadakule, Allan Selterile ja Peeter Mõtusele oli kohtueelses menetluses esitatud süüdistus KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kuulumises kuritegelikku ühendusse, s.o kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat. AS-le Krez oli kohtueelses menetluses esitatud süüdistus maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamises käibe- ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides tagastusnõude suurendamise ja maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 20 186 362 krooni, millega AS Krez pani toime KarS § 3891 lg 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 31.01.2013 saatis Viru Ringkonnaprokuratuur Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja arutamiseks kriminaalasja nr 1-13-993 (09930000461) Marek Krippeli süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi; Jaakko Kuuse süüdistuses KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi; Marek Kadaku süüdistuses KarS § 3891 lg 1- § 22 lg 3 järgi ja Allan Selteri süüdistuses KarS § 3891 lg 1- § 22 lg 3 järgi koos taotlusega KrMS § 216 lg 1 alusel ühendada kriminaalasi nr 1-13993 ühiseks menetlemiseks kriminaalasjaga nr 1-09-21555. Viru Maakohtu 16.04.2013 määrusega anti süüdistatavad Marek Krippel KarS § 3891 lg 1 järgi, Jaakko Kuusk KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja Allan Selter KarS § 3891 lg 1 § 22 lg 3 järgi kohtu alla ning kriminaalasjad nr 1-13-993 ja 1-09-21555 ühendati ühiseks menetluseks. Viru Maakohtu 16.04.2013 määrusega lõpetati KarS § 81 lg 1 p 2 alusel kriminaalmenetlus Marek Kadaku suhtes. Viru Maakohtu 04.06.2013 määrusega eraldas kohus kriminaalasjast nr 1-09-21555 materjalid Marek Krippeli süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi ja kohtuasjas nr 1-13-5189 lõpetas KrMS § 202 alusel tema suhtes kriminaalmenetluse. 09.09.2013 kohtuistungil esitas prokurör KrMS § 2742 lg 1 alusel taotluse süüdistatavate Jaakko Kuuse, Marek Kadaku, Allan Selteri, Peeter Mõtuse ja AS Krez suhtes kriminaalmenetluse osaliseks lõpetamiseks neile inkrimineeritud 2007.aasta süüteoepisoodide osas. Äriühing AS Krez osas episoodides veebruarist kuni detsembrini 2007, mis hõlmab

riigile tekitatud kahju summas 17116918 krooni, s.o 1093970,45 eurot, OÜ Euroliising osas süüdistuses jaanuarist kuni märtsini 2007, riigile tekitatud kahju summas 5357359 krooni, s.o 342397,65 eurot ja OÜ Allied Timber osas 2007.aasta süüdistuse episoodides, mis hõlmab riigile tekitatud kahju 2018125 krooni, s.o 128981,7 eurot. Seoses kriminaalmenetluse osalise lõpetamisega, s.o üksnes 2007.aasta süüteoepisoodide osas süüdistatavate Jaakko Kuusk, Marek Kadak, Allan Selter, Peeter Mõtuse, Jaak Kuuse ja AS Krez suhtes, vähenes oluliselt, s.o sisuliselt 70% ulatuses süüdistuse maht ning sellest tulenevalt oli prokuröri hinnangul põhjendatud loobuda Jaakko Kuuse, Marek Kadaku, Allan Selteri, Jaak Kuuse ja Peeter Mõtuse suhtes süüdistusest KarS § 255 lg 1 alusel, s.o süüdistusest nende kuritegelikku ühendusse kuulumise kohta 26.09.2013 kohtuistungil loobus prokurör süüdistatav Jaak Kuusele KarS § 3891 lg 1-§ 22 lg 3 järgi esitatud süüdistusest. 07.10.2013 kohtumäärusega eraldas kohus kriminaalasjast materjalid Jaak Kuuse suhtes eraldi menetlemiseks kriminaalasjana 1-13-8930. Viru Maakohtu 07.10.2013 määrusega, seoses menetluse mõistliku aja möödumisega, juhindudes KrMS § 2742 lg 1, lõpetas kohus osaliselt, s.o 2007.aasta süüteoepisoodide osas menetluse kriminaalasjas Jaak Kuuse süüdistuses KarS § 390 lg 1, § 386 lg 1 järgi, Jaakko Kuuse süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi, Marek Kadaku süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi, Allan Selteri süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi, Peeter Mõtuse süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja AS Krez süüdistuses KarS § 3891 lg 2 ja 3 järgi. Tulenevalt esialgselt esitatud süüdistuse mahu vähenemisest vähenes riigile tekitatud kahju, mistõttu esitas prokurör taotluse Jaakko Kuusele, Marek Kadakule, Allan Selterile ja Peeter Mõtusele kohtueelses menetluses inkrimineeritud süütegude ümberkvalifitseerimiseks KarS § 3891 lõikelt 2 lõikele 1 s.o KarS § 3891 lg 1 järgi. Jaakko Kuusele, Marek Kadakule, Allan Selterile ja Peeter Mõtusele on esitatud süüdistus KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et nemad Jaak Kuuse kaasabil on tahtlikult AS-i Krez (registrikood 10103988) 2008. aasta jaanuari kuni 2008. aasta märtsi kuu ning 2008. aasta juuni kuu käibedeklaratsioonides esitanud valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil ja jätnud esitamata 2008. aasta aprilli ja 2008. aasta mai kuu käibedeklaratsioonid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel on jäänud riigile laekumata 1 410 980 krooni, so 90 178,06 eurot käibemaksu. Jaakko Kuusk koos Marek Kadaku, Allan Selteri ja Peeter Mõtusega ning Jaak Kuuse kaasabil on tahtlikult esitanud valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil AS Krez 2008. a jaanuari kuni 2008. aasta juuni kuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides, mille tulemusel on jäänud riigile laekumata 1 658 464 krooni, s.o 105 995 eurot tulumaksu. AS Krez 2008. aasta jaanuari kuni 2008. aasta märtsi kuu ning 2008. aasta juuni kuu käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise, 2008. aasta aprilli ja 2008. aasta mai kuu käibedeklaratsioonide esitamata jätmise ja 2008. a jaanuari kuni juuni kuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusel, maksukohustuse vähendamise eesmärgil jäi kokku riigile laekumata 3 069 444 krooni, s.o 196 173,23 eurot. AS Krez 2008. aasta jaanuari kuni märtsi kuu ning 2008. aasta juuni kuu käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisega rikuti järgmisi seaduse sätteid: Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega; edaspidi KMS) § 24 kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik

KMS § 3 lg 4 kohaselt maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu sama seaduse § 1 lg-s 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutelt, kusjuures sama seaduse § 1 lg 1 p-s 1 nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu KMS § 3 lg 4 p 1 kohaselt oma maksustamisele kuuluvalt käibelt. KMS § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objekt käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 11 lg 1 kohaselt käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine; 3) omatarbe puhul kauba andmine või teenuse osutamine maksukohustuslase poolt oma töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning teenuse kasutamine või ettevõtluses kasutatava vara hulka kuuluva kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase või tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt ettevõtlusega mitteseotud otstarbel. KMS § 11 lg 3 sätestab, et kui sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on käibe tekkimise ajaks kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine või maksmine, on käive tekkinud makstud osa ulatuses. Kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks sihtotstarbelise toetuse saamist ei käsitata selle kauba või teenuse eest makse laekumisena. KMS § 12 lg 1 kohaselt käibe maksustatava väärtuse ning kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning muud summad, mis kauba ostja, teenuse saaja või kolmas isik tasub kauba soetamise või teenuse saamise eest kauba müüjale või teenuse osutajale. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 3–7 ja 10–13 nimetatud juhtudel. Kauba võõrandamisel makstavat intressi ei arvata kauba käibe maksustatava väärtuse hulka. Samuti ei arvata maksustatava väärtuse hulka Eestis või välisriigis makstavat käibemaksu.

KMS § 29 lõike 3 kohaselt sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt: 1) teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; 2) imporditud kauba eest tasutud käibemaks; 3) välisriigi maksukohustuslaselt, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, saadud teenuse, mille käibe tekkimise koht on Eesti, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks; 4) ühendusesiseselt soetatud kauba, soetatud paigaldatava või kokkupandava kauba, kolmnurktehinguga soetatud kauba või muu soetatud kauba, millelt maksukohustuslane peab sama seaduse kohaselt käibemaksu arvestama, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks. KMS § 31 lõike 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 lõikes 7 sätestatu kohaselt arvele tuleb märkida: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; 8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; 9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; 10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse kroonides. KMS § 29 lõike 3 punkt 4 kohaselt saab AS Krez ühendusesisese kauba soetamisel arvestatud käibemaksu ka samal käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksuna maha arvata. Valeandmeid on AS Krez käibedeklaratsioonides deklareeritud järgmiselt: Tabelis 1 on toodud deklareeritud summad, eeluurimisel saadud summad ning korrigeeritud summad 2008. aasta jaanuari, veebruari, märtsi ja juuni kuus.

KMS § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperiood kalendrikuu. Käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Maksukohustuslase ja piiratud maksukohustuslase esimeseks maksustamisperioodiks on ajavahemik maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast kuni sama kuu lõpuni. Kui esimese maksustamisperioodi kalendripäevade arv on väiksem kui 15, võib maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane esimese perioodi käibe deklareerida koos järgmise maksustamisperioodi käibega, esitades kahe maksustamisperioodi kohta ühe deklaratsiooni. Käibedeklaratsiooni vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega. KMS § 27 lg 2 p 1 kohaselt on käibedeklaratsiooni kohustatud esitama maksukohustuslane. KMS § 38 lg 1 kohaselt maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. 2008.a aprilli- ja maikuus on AS Krez nimelt teostatud majandustegevuse käigus tehtud maksustatavaid tehinguid ja toiminguid, mis on KMS mõistes käibemaksu objektiks. Kuid AS Krez nimelt teostatud ettevõtluse kohta on jäetud 2008.a aprilli ja mai kuus tekkinud maksustatav käive, kauba ühendusesisene soetamine ja sisendkäibemaks deklareerimata ning 2008. a aprilli ja mai kuu käibedeklaratsioonid maksuhaldurile esitamata. On jäetud täitmata KMS §-s 24, § 27 lõikes 1, § 38 lõikes 1 sätestatud kohustused ja ei ole peetud arvestust tasumisele kuuluva käibemaksusumma osas, ei ole esitatud käibedeklaratsioone ja ei ole tasutud riigieelarvesse käibemaksu käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. AS Krez nimelt esitamata jäetud käibedeklaratsioonid: Tabelis 2 on toodud eeluurimisel saadud summad ning korrigeeritud summad 2008. aprilli ja mai kuu käibedeklaratsioonide kohta, mis jäeti esitamata. Tabel 2. Esitamata KMD-d

Jaakko Kuuse korraldustele. Lisaks Allan Selterile on AS Krez arvelduskontolt deebetkaardiga sularaha välja võtnud ka Jaakko Kuusk. AS-i Krez kasutati Jaakko Kuuse, Marek Kadaku ja Allan Selteri poolt peamiselt Saksamaalt sõiduautode, Venemaalt metsamaterjali ja Eestist kinnistute ostmisel AS-i Krez nimele ning ostetud kaupade müümisel AS-i Krez nimelt peamiselt Eesti äriühingutele. Jaakko Kuusk, Marek Kadak ja Allan Selter esitasid kaupade müümisel ostjatele AS Krez nimelt arve. Samuti koostasid ja esitasid nad tehingupartneritele hinnapakkumisi. AS Krez arveid ja hinnapakkumisi koostas ja edastas tehingupartneritele peamiselt Allan Selter. Allan Selter koostas ja edastas AS Krez arveid ja hinnapakkumisi peamiselt Jaakko Kuusk ́i ja vähesemal määral ka Marek Kadaku korralduste ja neilt saadud informatsiooni ja andmete alusel. Samuti informeeris Allan Selter Jaakko Kuusk ́i ja Marek Kadak ́ut hinnapakkumiste ja arvete saatmisest tehingupartneritele. Jaakko Kuusk, Marek Kadak ja Allan Selter on kasutanud AS-i Krez, mille abil oli võimalik esitada kaupade müümisel tehingupartneritele arveid, milledel kauba hinnas sisaldus ka käibemaks. Tehingupartnerid, kes ostsid kaupu ja kellele esitati selle kohta nõuetekohane arve AS-i Krez nimelt, said käibemaksu deklareerida oma sisendkäibemaksuna ja said selle summa riigilt tagasi küsida või siis vähendada oma tasumisele kuuluvat käibemaksu summat selle võrra. Kuid AS-i Krez poolt riigile käibemaksu tasumist ei toimunud, AS-i Krez käibedeklaratsioonides deklareeriti maksustatavat käivet eesmärgiga, et ei tekiks maksukohustust, deklareeriti ka sisendkäibemaksu täpselt nii suurena kui vaja, et jääks mulje, et käibemaksu tasumise kohustust AS-il Krez ei ole. AS-i Krez käibedeklaratsioonides deklareeritud summad ei vasta tegelikkuses toimunud tehingutele. AS Krez raamatupidamist ei ole peetud ega säilitatud. Jaakko Kuusk, Marek Kadak ja Allan Selter ostsid kaubad, mida AS-i Krez nimelt edasi müüdi, raha eest, mille nad olid isiklikult kuskilt saanud (nt laenanud või saanud ettemaksuna tehingupartneritelt). Samas raha, mis laekus tehingupartneritelt saadud kauba eest AS-i Krez arveldusarvele, kanti AS-i Tavid ning võeti sealt sularahas Allan Selteri poolt välja. Summa, mis tehingupartnerite poolt AS-i Krez arveldusarvele kanti, sisaldas ka arvetel kajastatud käibemaksu ning mis oleks tulnud käibedeklaratsioonides õigete andmete kajastamise korral tasuda riigile. Kuid antud summasid kasutasid Jaakko Kuusk, Marek Kadak ja Allan Selter oma isikliku rahana. AS Krez nimele osteti Saksamaalt sõiduautosid, toodi Eestisse ning müüdi AS Krez nimelt edasi Eesti äriühingutele ning eraisikutele. Kuna AS Krez oli registreeritud käibemaksukohustuslasena, siis oli võimalik soetada Saksamaalt sõiduautosid 0% käibemaksu määraga. Saksa äriühingute jaoks oli sõidukite müük ühendusesisene käive ning AS Krez jaoks ühendusesisene soetamine. Ühendusesisese kauba soetamine tuleb kajastada käibedeklaratsioonil käibe hulgas ning ühendusesisese kauba soetamisel arvestatud käibemaksu saab ka samal käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksuna maha arvata. Seega ühendusesisese kauba soetamisega AS-il Krez reaalset maksukohustust ei tekkinud, tekkis deklareerimiskohustus (kajastatakse maksustatava käibena, millelt arvestatakse käibemaks ning sama käibemaks kajastatakse sisendkäibemaksuna). Kuid kauba ehk antud juhul sõiduautode müümisel Eestis, oli tegemist AS Krez käibega, mida oleks pidanud ka käibedeklaratsioonides kajastama ja seetõttu äriühingud, kes autosid ostsid AS-ilt Krez, said oma maksustatavast käibest auto ostmiselt tasutud käibemaksu maha arvata. Seega AS-il Krez tekkis riigi ees käibemaksu tasumise kohustus ja auto ostjatel õigus riigilt käibemaksu summa tagasi saada. Kokkuvõttes oleks riigi seisukohalt jäänud käibemaksu laekumine ja tagasi

maksmine võrdseks. Kuid AS-i Krez poolt riigile käibemaksu ei laekunud, küll aga autosid ostnud äriühingud said riigilt käibemaksu tagasi küsida. AS-i Krez kaudu müüdi Saksamaalt ostetud ja Eestisse toodud kalleid sõiduautosid. Autosid on Saksamaalt toonud Jaakko Kuusk. Autosid toodi vastavalt tellimustele. Enamus isikutest, kellele on auto toodud, on eelnevalt interneti kaudu auto välja valinud ja maksnud ka ettemaksu. Enamus auto ostjatest on võtnud autod liisingusse, kas siis enda või oma firma nimele. Marek Kadak ja Jaakko Kuusk tegid käibemaksupettusi, kasutades AS-i Krez, ka läbi Läti Vabariigi äriühingute. Pettuses kasutatavad Läti äriühingud olid Marek Kadaku tuttava kontrolli all. Jaakko Kuusk ja Marek Kadak selleks, et teenida käibemaksu pealt, mõtlesid välja käibemaksupettuse skeemi. Kui Eesti äriühingust oli vaja müüa sõidukit teisele Eesti äriühingule, siis Marek Kadak ja Jaakko Kuusk korraldasid seda skeemi nii, et auto müüdi Eesti äriühingu poolt Läti äriühingule, seejärel Läti äriühing müüs auto AS-ile Krez, kes omakorda müüs auto sellele Eesti äriühingule, kes autot reaalselt osta tahtis. Selle skeemi puhul tekib järgmine olukord: 1) Eesti äriühing müüb Läti äriühingule sõiduauto – ühendusesisene käive, käibemaks 0% 2) Läti äriühing müüb auto AS-ile Krez – ühendusesisene soetamine, käibemaks 0% 3) AS Krez müüb auto teisele Eesti äriühingule, lisab arvele käibemaksu 18%, ostja saab sisendkäibemaksu riigilt tagasi, kuid AS-i Krez poolt riigile käibemaksu tasumist ei toimu. AS Krez deklareerib oma maksustatava käibe, kuid samas deklareerib sisendkäibemaksu, täpselt niipalju nagu vaja, et vältida riigi ees tekkivat maksukohustust. Samuti organiseerisid ja korraldasid Jaakko Kuusk, Marek Kadak ja Allan Selter AS Krez nimele kinnistute soetamise ning samade kinnistute müümise kordades kallimalt ning ostu- ja müügihinna vahet kasutati isikliku rahana jättes maksud maksmata. AS Krez nimele osteti 17 (seitseteist) kinnistut ning 15 (viisteist) kinnistut nendest müüdi edasi ühe kuu kuni kolme kuu möödudes. AS Krez nimele ostetud 15 (viieteistkümne) kinnistu ostuhind oli kokku 905 753,1 krooni ning nende samade 15 (viieteistkümne) kinnistu müügihind oli kokku 9 833 000 krooni. Seega müüdi ostetud kinnistud keskmiselt üle kümne korra kallimalt. Kinnistud, mida AS Krez nimele osteti, otsis Marek Kadak ning samuti organiseeris ta kinnistute ostmist AS Krez nimele. AS Krez nimele soetatud kinnistuid pakkus müüa samuti Jaakko Kuusk. Allan Selteri roll kinnistute ostmisel ja müümisel seisnes selles, et ta osales vastavalt Marek Kadaku poolt edastatud informatsioonile kahe kinnistu enampakkumisel volituse alusel, koostas kinnistute müügipakkumisi ja arveid Jaakko Kuuse korraldusel ja tema poolt antud andmete alusel. Peeter Mõtuse roll kinnistute ostmisel ja müümisel AS Krez nimele seisnes selles, et tema AS Krez juhatuse liikmena allkirjastas notari juures kinnistute ostu-müügilepinguid. Järgnevas tabelis on kirjas kinnistute kaupa: kinnistu nimi ja kinnistu registriosa number, kinnistu müüja AS-ile Krez, kinnistu ostu kuupäev AS Krez nimele, AS Krez nimele ostetud kinnistu ostuhind, kinnistu müügi kuupäev AS Krez nimelt, kinnistu müügihind AS-ist Krez ning kinnistu ostja AS-ist Krez. Kõik tehingud toimusid Jaakko Kuuse, Marek Kadaku ja Allan Selteri poolt kasu saamise eesmärgil. Jaakko Kuusk, Marek Kadak, Allan Selter ja Jaak Kuusk ei olnud AS-i Krez juhatuse liikmed, samuti ei olnud keegi neist AS Krez nõukogu liige ega ka aktsionär. Jaakko Kuuse, Marek Kadaku ja Allan Selteri ja Jaak Kuusk`i näol oli tegemist AS-i Krez faktilise juhatusega, kes reaalselt juhtisid, korraldasid, organiseerisid ja teostasid AS Krez nimelt majandustegevust ning omasid selle üle täielikku kontrolli ja ülevaadet.

Seega esitasid Jaakko Kuusk, Marek Kadak, Allan Selter ja Peeter Mõtus Jaak Kuuse kaasabil teadvalt maksuhaldurile valeandmeid AS Krez käibe- ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 3 069 444 krooni, s.o 196 173,23 eurot, millega panid toime KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. OÜ Allied Timber (registrikood 11033563) Jaakko Kuuske ja Allan Selterit süüdistatakse KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema koos Allan Selteriga aitas tahtlikult kaasa OÜ Allied Timber juhatuse liige Marek Krippelile KarS § 3891 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemises. Marek Krippel OÜ Allied Timber (registrikood 11033563) juhatuse liikmena, esitas tahtlikult Jaakko Kuuse ja Allan Selteri kaasaaitamisel OÜ Allied Timber 2008. aasta septembri ja 2008. aasta oktoobri kuu käibedeklaratsioonides (edaspidi KMD-des) valeandmeid tagastusnõude suurendamise ja maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata, tagastati ja tasaarvestati kokku 577 668 krooni s.o 36 919,71 eurot ning 2008. aasta septembri ja 2008. aasta oktoobri kuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis (edaspidi TSD-s) valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 424 127 krooni= 27 106,66 eurot. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg-le 1 ja § 181 lg-le 1 juhib Marek Krippel OÜ Allied Timber tegevust ning esindab osaühingut kõigis õigustoimingutes. Vastavalt Äriseadustiku §-le 183 on Marek Krippelil kohustus korraldada OÜ Allied Timber raamatupidamist. Valeandmete esitamine OÜ Allied Timber maksudeklaratsioonides on seotud metsalõikamistraktori (Timberjack 1270D) soetamisega Rootsi äriühingust B-O Abergs Skogsmaskiner. Metsalõikamistraktori (Timberjack 1270D) soetus. 2008. aastal soetas Marek Krippel Rootsi äriühingust B-O Abergs Skogsmaskiner veel ühe metsalõikamistraktori (Timberjack 1270D) OÜ-le Allied Timber ja see edasi müüa Venemaale. Sarnaselt eelnevalt soetatud metsatehnikaga, soovis Marek Krippel ka selle traktori soetamisega suurendada alusetult OÜ Allied Timber sisendkäibemaksu summat ning viia ettevõtlusest raha välja tulumaksu maksmata. Selle traktori soetamise ajal kasutasid Marek Krippeli tuttavad Marek Kadak, Jaakko Kuusk ja Allan Selter maksupettuste toimepanemiseks AS Krez asemel OÜ-d Safe Way Transport ja OÜ-d Wiruliising, seetõttu vormistati kolmanda traktori soetus nende äriühingute kaudu. Metsalõikamistraktori (Timberjack 1270D) soetus on vormistatud järgnevalt: Arvete järgi:  Rootsi äriühing B-O Abergs Skogsmaskiner arve summas 1 337 168 SEK-i OÜ-le Wiruliising.  OÜ Wiruliising arve OÜ-le Safe Way Transport summas 3 775 144,50 EEK-i (sh käibemaks 575 869,50 EEK-i)  OÜ Safe Way Transport arve 17.09.2008 nr 23.-08 OÜ-le Allied Timber summas 3 786 944,5 EEK-i (sh käibemaks 577 669,5 EEK-i). Tasumine:  OÜ Allied Timber kandis OÜ Safe Way Tranport pangakontole kokku 3 786 944,50 EEK-i (19.09.2008 2 661 350 EEK-i, 24.09.2008 600 000 EEK-i ja 03.10.2008 525 594,50 EEK-i).  OÜ Safe Way Transport kandis OÜ Wiruliising pangakontole 19.09.2008 2 190 000 EEK-i. Ülejäänud summa, mis OÜ Allied Timber OÜ-le Safe Way Transport kandis, võeti AS Tavid kaudu sularahas välja.

KMS § 3 lg 4 kohaselt maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu sama seaduse § 1 lg-s 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutelt, kusjuures sama seaduse § 1 lg 1 p-s 1 nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu KMS § 3 lg 4 p 1 kohaselt oma maksustamisele kuuluvalt käibelt. KMS § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objekt käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 11 lg 1 kohaselt käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: 3) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 4) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine; 3) omatarbe puhul kauba andmine või teenuse osutamine maksukohustuslase poolt oma töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning teenuse kasutamine või ettevõtluses kasutatava vara hulka kuuluva kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase või tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt ettevõtlusega mitteseotud otstarbel. KMS § 11 lg 3 sätestab, et kui sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on käibe tekkimise ajaks kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine või maksmine, on käive tekkinud makstud osa ulatuses. Kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks sihtotstarbelise toetuse saamist ei käsitata selle kauba või teenuse eest makse laekumisena. KMS § 12 lg 1 kohaselt käibe maksustatava väärtuse ning kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning muud summad, mis kauba ostja, teenuse saaja või kolmas isik tasub kauba soetamise või teenuse saamise eest kauba müüjale või teenuse osutajale. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 3–7 ja 10–13 nimetatud juhtudel. Kauba võõrandamisel makstavat intressi ei arvata kauba käibe maksustatava väärtuse hulka. Samuti ei arvata maksustatava väärtuse hulka Eestis või välisriigis makstavat käibemaksu. KMS § 15 lg 1 kohaselt käibemaksumäär on 18 protsenti maksustatavast väärtusest, välja

KMS § 31 lõike 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 lõikes 7 sätestatu kohaselt arvele tuleb märkida: 11) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 12) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 13) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 14) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 15) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 16) kauba kogus või teenuse maht; 17) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; 18) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; 19) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; 20) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse kroonides. KMS § 29 lõike 3 punkt 4 kohaselt saab OÜ Allied Timber ühendusesisese kauba soetamisel arvestatud käibemaksu ka samal käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksuna maha arvata. Ühendusesisese kauba soetamisega OÜ-l Allied Timber seega reaalset maksukohustust ei teki, tekkis deklareerimiskohustus (kajastatakse maksustatava käibena, millelt arvestatakse käibemaks ning sama käibemaks kajastatakse sisendkäibemaksuna). Tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega; edaspidi TuMS) § 1 lg 3 kohaselt maksustatakse paragrahvides 49-52 sätestatud tulumaksuga residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, jaotatud kasum, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. Vastavalt TuMS § 4 lg-le 1 on tulumaksu määr 2007. aastal 22% ja 2008. aastal 21%, välja arvatud lõikes 2 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel. TuMs § 4 lg 11 kohaselt paragrahvi 1 lõigetes 2–4 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist maksukohustuse ajale vastavalt 2007. aastal - 0,78-ga ja 2008. aastal 0,79-ga. TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 48-50. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt ettevõtlusega mitteseotud kulu TuMS § 51 lõike 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 51 lg 2 p 4 kohaselt ettevõtlusega mitteseotud kulu TuMS § 51 lõike 1 tähenduses on kulud ja väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks.

TuMS § 52 lg 1 kohaselt residendist äriühing, välja arvatud krediidiasutus, maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, välja arvatud juhul, kui nendelt väljamaksetelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või tasutud tulumaks vastavalt §-dele 4851. TuMS § 54 lg 4, mille kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma §-de 48–53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. OÜ Allied Timber arvelduskontolt tehtud väljamakse kohta puudub maksumaksjal raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kulutuste seos OÜ Allied Timber ettevõtlusega on dokumentaalselt tõendamata. Tulumaksuseaduses sätestatu kohaselt peab maksumaksja deklareerima ettevõtlusega mitteseotud ja nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamakse, arvestama sellelt tulumaksu ja tasuma tulumaksu riigieelarvesse tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse makse deklaratsiooni esitamise kuupäevaks. OÜ Allied Timber on jätnud täitmata TuMS § 1 lg-s 3, § 4 lg-s 1 ja 11, § 51 lg-s 1, § 51 lg 2 punktis 3 ning § 54 lg-s 4 sätestatud kohustused ja ei ole tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis deklareerinud ettevõtlusega mitteseotud ja nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamakseid ning arvestanud ja tasunud väljamaksetelt tulumaksu. Seega aitasid Jaakko Kuusk ja Allan Selter kaasa OÜ Allied Timber juhatuse liikmele Marek Krippelile esitada maksuhaldurile teadvalt valeandmeid OÜ Allied Timber käibe- ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 1 001 795 krooni ehk 64 026,37 eurot, millega nemad panid toime KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. AS-i Krez (registrikood 10103988) süüdistatakse KarS § 3891 lg 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et AS-i Krez 2008. aasta jaanuari kuni 2008.aasta märtsi kuu ning 2008. aasta juuni kuu käibedeklaratsioonides on esitanud valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil ja on jäetud esitamata 2008. aasta aprilli ja 2008.aasta mai kuu käibedeklaratsioonid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel on jäänud riigile laekumata 1 410 980 krooni, so 90 178,06 eurot käibemaksu. Ning samuti on esitatud valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil AS-i Krez 2008.aasta jaanuari kuni 2008. aasta juuni kuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides, mille tulemusel on jäänud riigile laekumata 1658464 krooni, s.o 105 995 eurot tulumaksu. AS Krez 2007. aasta veebruari kuni 2008. aasta märtsi kuu ning 2008. aasta juuni kuu käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise, 2008. aasta aprilli ja 2008. aasta mai kuu käibedeklaratsioonide esitamata jätmise ja 2007. a veebruari kuni 2008. aasta juuni kuu tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusel, maksukohustuse vähendamise eesmärgil jäi kokku riigile laekumata 3 069 444 krooni, so 196 173,23 eurot. Vastavalt Äriseadustiku § 306 lg 1 on juhatus aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi ning vastavalt Äriseadustiku § 307 lg-le 1 omab aktsiaseltsi juhatuse liige

KMS § 12 lg 1 kohaselt käibe maksustatava väärtuse ning kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning muud summad, mis kauba ostja, teenuse saaja või kolmas isik tasub kauba soetamise või teenuse saamise eest kauba müüjale või teenuse osutajale. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 3–7 ja 10–13 nimetatud juhtudel. Kauba võõrandamisel makstavat intressi ei arvata kauba käibe maksustatava väärtuse hulka. Samuti ei arvata maksustatava väärtuse hulka Eestis või välisriigis makstavat käibemaksu. KMS § 12 lg 4 kohaselt kauba harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamise korral on maksustatav väärtus kauba müügihind ning muud summad, mis tuleb kauba ostjal või kolmandal isikul seoses kauba soetamisega maksta kauba müüjale. Kui eelnimetatud müügihind koos muude summadega on madalam kui kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind, siis on kauba maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind. Kauba harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamise korral, kui kauba harilik väärtus on madalam kui kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind, on maksustatav väärtus kauba harilik väärtus. KMS § 15 lg 1 kohaselt käibemaksumäär on 18 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud juhtudel. KMS § 29 lg 7 kohaselt kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastab nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Kreeditarvet võib esitada vaid selles viidatud konkreetse arve kohta. KMS § 37 lg 1 maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast või käesoleva seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast, või tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel tegutsev isik või kauba soetaja või teenuse saaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul. 

KMS § 29 lõike 3 kohaselt sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt: 9) teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; 10) imporditud kauba eest tasutud käibemaks; 11) välisriigi maksukohustuslaselt, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, saadud teenuse, mille käibe tekkimise koht on Eesti, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks; 12) ühendusesiseselt soetatud kauba, soetatud paigaldatava või kokkupandava kauba, kolmnurktehinguga soetatud kauba või muu soetatud kauba, millelt maksukohustuslane peab sama seaduse kohaselt käibemaksu arvestama, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks. KMS § 31 lõike 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 lõikes 7 sätestatu kohaselt arvele tuleb märkida: 21) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 22) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 23) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 24) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 25) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 26) kauba kogus või teenuse maht; 27) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; 28) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; 29) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; 30) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse kroonides. KMS § 29 lõike 3 punkt 4 kohaselt saab AS Krez ühendusesisese kauba soetamisel arvestatud käibemaksu ka samal käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksuna maha arvata. Valeandmeid on AS Krez käibedeklaratsioonides deklareeritud järgmiselt: Tabelis 1 on toodud deklareeritud summad, eeluurimisel saadud summad ning korrigeeritud summad 2008. aasta jaanuari, veebruari, märtsi ja juuni kuus.

säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. KMS § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperiood kalendrikuu. Käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Maksukohustuslase ja piiratud maksukohustuslase esimeseks maksustamisperioodiks on ajavahemik maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast kuni sama kuu lõpuni. Kui esimese maksustamisperioodi kalendripäevade arv on väiksem kui 15, võib maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane esimese perioodi käibe deklareerida koos järgmise maksustamisperioodi käibega, esitades kahe maksustamisperioodi kohta ühe deklaratsiooni. Käibedeklaratsiooni vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega. KMS § 27 lg 2 p 1 kohaselt on käibedeklaratsiooni kohustatud esitama maksukohustuslane. KMS § 38 lg 1 kohaselt maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. 2008.a aprilli- ja maikuus on AS Krez nimelt teostatud majandustegevuse käigus tehtud maksustatavaid tehinguid ja toiminguid, mis on KMS mõistes käibemaksu objektiks. Kuid AS Krez nimelt teostatud ettevõtluse kohta on jäetud 2008.a aprilli ja mai kuus tekkinud maksustatav käive, kauba ühendusesisene soetamine ja sisendkäibemaks deklareerimata ning 2008. a aprilli ja mai kuu käibedeklaratsioonid maksuhaldurile esitamata. On jäetud täitmata KMS §-s 24, § 27 lõikes 1, § 38 lõikes 1 sätestatud kohustused ja ei ole peetud arvestust tasumisele kuuluva käibemaksusumma osas, ei ole esitatud käibedeklaratsioone ja ei ole tasutud riigieelarvesse käibemaksu käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. AS Krez nimelt esitamata jäetud käibedeklaratsioonid: Tabelis 2 on toodud eeluurimisel saadud summad ning korrigeeritud summad 2008. aprilli ja mai kuu käibedeklaratsioonide kohta, mis jäeti esitamata. Tabel 2. Esitamata KMD-d

toime pandud ajavahemikus jaanuarist kuni juunini 2008.aastal. Käesolevaks ajaks on süüteo toimepanemisest möödunud üle viie aasta ning selle aja jooksul ei ole süüdistatavaid erinevatel põhjustel allutatud menetlustoimingutele. Nimetatud perioodil ei ole tuvastatud süüdistatavate poolt uute süütegude toimepanemist. Eripreventiivsest kaalutlusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Jaakko Kuuse, Marek Kadaku ja Allan Selteri mõjutamine uutest kuritegudest hoiduma kriminaalmenetluse jätkamise ja tema süüdimõistmisega ei ole otstarbekas, kuna Jaakko Kuuse suhtes oli kohtueelses menetluses kohaldatud tõkend vahistamine alates 19.11.2008 kuni 18.05.2009, Marek Kadaku suhtes oli kohtueelses menetluses kohaldatud tõkend vahistamine alates 19.11.2008 kuni 18.05.2009 ja Allan Selteri suhtes oli kohtueelses menetluses kohaldatud tõkend vahistamine alates 19.11.2008 kuni 15.05.2009, mis KarS § 68 lg 1 kohaselt oleks nende süüdimõistmisel arvestatud karistusaja hulka. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse poolt esitatud tsiviilhagi summas 20 186 362 krooni ehk 1 290 143,67 eurot. Seoses süüdistuse mahu vähenemisega antud kriminaalmenetluse raames väheneb ka riigile tekitatud kahju suurus ning tsiviilhagi vähenes summalt 1 290 143,67 eurot summale 196 173,23 eurot. Seega väheneb ka tsiviilhagi tagamiseks arestitud varast konfiskeerimisele kuuluv osa summale 196 173,23 eurot . Prokurör taotles Jaakko Kuuse, Marek Kadaku, Allan Selteri, Peeter Mõtuse ja AS Krez suhtes menetluse lõpetamisel, süüdistatavate suhtes kohaldatud tõkendite, s.o elukohast lahkumise keelu tühistamist. Prokurör esitas taotluse lõpetada kriminaalasjas menetlus Jaakko KUUSK suhtes. KarS 831 lg 1 alusel konfiskeerida tsiviilhagi tagamiseks arestitud Jaakko Kuusele kuuluv kinnisvara – Maatulundusmaa asukohaga xxxx, registriosa number xxxx, katastritunnus 38101:002:0327. Kriminaalmenetluse kulud jätta Jaakko Kuuse kanda. Prokurör esitas taotluse lõpetada kriminaalasjas menetlus Marek KADAK suhtes. KarS 831 lg 1 kohaselt konfiskeerida tsiviilhagi tagamiseks arestitud Marek Kadakule kuuluv kinnisvara – maatulundusmaa asukohaga xxxx, registriosa number xxxx, katastritunnus 35203:001:0249. Kriminaalmenetluse kulud jätta Marek Kadaku kanda. Prokurör esitas taotluse lõpetada kriminaalasjas menetlus AS KREZ suhtes. KarS 831 lg 1 kohaselt konfiskeerida tsiviilhagi tagamiseks arestitud AS-le Krez (registrikood 10103988) kuuluvad kinnistud: maatulundusmaa: xxxx, pindala 7,10 ha, registriosa number xxxx, katastritunnus 13402:002:0240 ja maatulundusmaa: xxxx, pindala 7,90 ha, registriosa number xxxx, katastritunnus 93701:002:0162. Kriminaalmenetluse kulud jätta As Krez kanda. Prokurör esitas taotluse lõpetada kriminaalasjas menetlus Allan SELTER ja Peeter MÕTUS suhtes. Kriminaalmenetluse kulud jätta Allan Selteri ja Peeter Mõtuse kanda. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 p 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Arvestades asjaolu, et kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, isikute süü ei ole suur ning menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, seetõttu puudub vajadus

Jaakko Kuuse, Marek Kadaku, Allan Selteri, Peeter Mõtuse ja AS Krez suhtes kriminaalkaristuse kohaldamiseks ning neid on võimalik õiguskuulekale käitumisele mõjutada kergemate mõjutusvahenditega ning seega peab kohus põhjendatuks kriminaalmenetlus kõigi süüdistatavate suhtes lõpetada prokuröri poolt esitatud tingimustel. 07.10.2013 kohtuistungil Jaakko Kuusk, Marek Kadak, Allan Selter, Peeter Mõtus ja AS Krez, esindaja Viktor Veltmanderi kaudu, nõustusid menetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel prokuröri esitatud tingimustel. Süüdistatavate poolt väljendatud nõusolekut toetasid ka nende kaitsjad. Marek Kadaku ja Jaakko Kuuse kaitsjad esitasid kohtule taotluse hüvitada nende kaitsealustele alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju ajavahemikus 19.11.2008 kuni 18.05.2009, s.o 181 päeva eest, arvestades, et käesolev süüdistuse osa ei ole olnud aluseks Marek Kadaku ja Jaakko Kuuse vahistamiseks. Mõlemad süüdistatavad vahistati kaitsjate hinnangul kahtlustatutena KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, millisest süüdistusest aga prokurör on loobunud ning seetõttu on alus alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise taotlemiseks. Nii Jaakko Kuusk (IV kd tl 1-8), kui ka Marek Kadak (VI kd tl 1-8) ja Allan Selter (VII kd tl 1-7) vahistati kohtueelses menetluses kahtlustatutena KarS § 3891 lg 2 ja § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Jaakko Kuuse suhtes kohaldati tõkend - vahistamine 19.11.2008 kuni 18.05.2009. Marek Kadaku suhtes kohaldati tõkend - vahistamine 19.11.2008 kuni 18.05.2009. Allan Selteri suhtes kohaldati tõkend - vahistamine 19.11.2008 kuni 15.05.2009. Kriminaalasja kohtumenetluse käigus esitas prokurör Jaakko Kuusele, Marek Kadakule, Allan Selterile ja Peeter Mõtusele uue süüdistuse KarS § 3891 lg 1 järgi. Loobudes neile KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistusest, ei loobunud prokurör süüdistusest üldse, vaid esitas uue süüdistuse, mis kergendas süüdistatavate olukorda. Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 1 lg 1 on sätestatud juhud, mil isikul on õigus nõuda alusetu vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Juhud, mil isikul on õigus nõuda alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist on ammendavalt loetletud. Vastavalt AVVKHS § 1 lg 3 p 3 sätestatule ei hüvitata kahju isikule kelle suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 201 lõike 2 ja §-de 202–205 alusel [RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]. AVVKHS § 2 lg 1 kohaselt tekib isikul hüvitise taotlemise õigus kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast. Kui AVVKHS § 1 lg 3 alusel ei tule isikule temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitada, märgib kohus, prokurör või uurija selle otsuses või määruses. Kriminaalmenetluse lõpetamine ei tähenda automaatselt, et isiku vahi all viibimine, s.o kriminaalmenetluse käigus tema suhtes kohaldatud tõkend muutub ebaseaduslikuks ning seda ka juhul, kui menetluse käigus on süüdistust muudetud. Kuriteokahtlus süüdistatavate suhtes ei ole ära langenud. KrMS § 202 rakendamine saab toimuda üksnes süüdistatavate nõusolekul ja see eeldab KarS § 2 lg 2 sätestatud teo karistatavuse üldiste eelduste täidetust, millele viitab ka KrMS § 202 sõnastus, mille kohaselt saab menetluse lõpetamine toimuda kohtuliku arutamise käigus ning nõusoleku andmisega süüdistatav loobub temale inkrimineeritud kuritegudes