Harju Maakohtu 16. oktoobri 2014. a otsus Igor Novitski süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1,2 ja § 424 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Igor Novitski (isikukood 38912310267, viibib Tallinna Vanglas)
Apellatsiooni esitaja
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1) Jätta süüdistatava Igor Novitski apellatsioon kuriteo kvalifikatsiooni, mõistetud karistuse ja vara konfiskeerimise peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 2) Jätta süüdistatava määruskaebus menetluskulude peale rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 16. oktoobri 2014. a otsusega kokkuleppemenetluse korras tunnistati Igor Novitski süüdi ja karistati KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi vangistusega 3 aastaks 7 kuuks ja KarS § 424 järgi vangistusega 6 kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja karistuseks mitme kuriteo eest mõisteti vangistus 3 aastaks 7 kuuks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 5. oktoobri 2012. a otsusega järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 aasta 6 kuu vangistuse võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti vangistus 6 aastaks 1 kuuks algusega 11. detsembrist 2013. a. KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeeris kohus riigi tuludesse sularaha 100 eurot.
Kohus mõistis riigi tuludesse Igor Novitskilt välja 887,50 eurot sundraha, määratud kaitsjale määratud tasu 1128 eurot, ekspertiisi tegemise kulu 1284,50 eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 1 euro, mis kuulub tasumisele 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
2.Igor Novitski tunnistati süüdi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku
12.peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, uuesti isikute grupis koos Tatiana Ivanovaga ebaseaduslikult omandas edasimüümise eesmärgil eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 11.12.2013. a suures koguses narkootilist ainet marihuaana kogumassiga 14,42 grammi, so kokku rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses. Nimetatud eelnevalt omandatud narkootilist ainet Igor Novitski ebaseaduslikult pakendas ühtse tahtlusega isikute grupis koos Tatiana Ivanova ́ga edasimüümise eesmärgil nende ühises elukohas XXXXXXX aadressil XXXXX X-XX. Nimetatud eelnevalt omandatud ja pakendatud narkootilisest ainest osa, narkootilist ainet marihuaanat kogumassiga 0,20 grammi hoidis Igor Novitski ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil enda valduses kuni 11.12.2013. a kellani 15.45, mil ta Tallinnas aadressil XXXXXXXXXX XX kahtlustatavana kinni peeti ja narkootiline aine politseitöötajate poolt tema valdusest leiti ja ära võeti. Nimetatud eelnevalt omandatud ja pakendatud narkootilisest ainest osa, narkootilist ainet marihuaanat kogumassiga 1,84 grammi hoidis Tatiana Ivanova ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil enda valduses kuni 11.12.2013. a kellani 15.45, mil ta Tallinnas aadressil XXXXXXXXXX XX kahtlustatavana kinni peeti ja narkootiline aine politseitöötajate poolt tema valdusest leiti ja ära võeti. Nimetatud eelnevalt omandatud ja pakendatud narkootilisest ainest ülejäänud osa, kokku 21 minigrip kilekotti pakendatud narkootilist ainet marihuaanat kogumassiga 12,38 grammi hoidsid Igor Novitski ja Tatiana Ivanova ühtse tahtlusega isikute grupis edasimüümise eesmärgil nende ühises elukohas XXXXXX aadressil XXXXX X-XX kuni 11.12.2013. a kellani 17.40, mil narkootiline aine nende elukohas teostatud läbiotsimise käigus politseitöötajate poolt leiti ja ära võeti. Suure koguse narkootilise aine (marihuaana) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega isikute grupi poolt pani Igor Novitski isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tunnistati Igor Novitski süüdi selles, et tema juhtis 11.12.2013. a kella 15.30 ajal Tallinnas Kadrioru piirkonnas mootorsõidukit Audi A4, registreerimismärgiga XXX XXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove amfetamiinist, metamfetamiinist, kanepist ja metüleendioksümetamfetamiinist), sh tal esines joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tulemusena. Sellise tegevusega rikkus Igor Novitski liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Oma tegevusega pani Igor Novitski toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
2(5)
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Igor Novitski, kes vaidlustab kohtuotsust kuriteo kvalifikatsiooni, mõistetud karistuse ja vara konfiskeerimise osas. Ta taotleb kohtuotsuse tühistamist tema süüditunnistamises ning karistamises KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja uue otsuse tegemist, millega tunnistada ta süüdi KarS § 183 lg 2 p 1,2 järgi ja kergendada talle mõistetud karistust. Apellant põhjendab oma taotlust sellega, et kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et ta käitles marihuaanat suures koguses. 100 euro konfiskeerimist peab ta ebaõigeks, sest oli selle teeninud ausa tööga keevitajana. Taotleb jätta osa menetluskuludest riigi kanda ning pikendada nende tasumise tähtaega, sest ta viibib vanglas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on Igor Novitski KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi süüditunnistamise ja selle järgi karistuse mõistmise ning 100 euro konfiskeerimise osas seaduslik, mistõttu esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. 4.1 Kohtukolleegium märgib, et KrMS § 318 lg 4 kohaselt on menetlusõiguslikes küsimustes õigus vaidlustada kokkuleppes tehtud otsust kõigil kokkuleppemenetluse pooltel nii kokkulepluse regulatsiooni (9. peatüki 2 jao) rikkumiste osas kui ka viitega taolistele kriminaalmenetlusõiguse rikkumistele, mis on vahetult seadusandja poolt loetud olulisteks (§ 339 lg 1). Materiaalõiguslikes küsimustes on apellatsiooniõigus ainult süüdistataval ja tema kaitsjal ning sedagi vaid juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on KarS järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, kui kriminaalasja materjalid ei võimalda sellise teo toimepanekut lugeda tõendatuks, kui tõendatud kujul ei vasta toimepandu ühelegi karistusseaduses sätestatud kuriteokoosseisule või kui teo kuriteona karistatavus on välistatud selle õigusvastasuse või süülisuse puudumise tõttu. Kuritegu on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud, kui teo tõendatuks loetud asjaoludele on antud ebaõige materiaalõiguslik hinnang ehk kohus on jätnud vastava õigusnormi kohaldamata või kohaldanud normi ebaõigesti (tõlgendanud seda vääralt). Seaduses ettenägemata karistuse mõistmisest on alust rääkida siis, kui süüdistatavale on kokkuleppe põhjal koostatud kohtuotsusega kohaldatud karistust, mida ei ole sätestatud karistusseadustiku eriosa vastava normi sanktsioonis. 4.2 Käesoleval juhul leiab Igor Novitski esmalt, et kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et ta käitles marihuaanat suures koguses. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu, sest kriminaalasjas on narkootilise aine ekspertiisiakt, mille arvamuslikus osas on ekspert IG tuvastanud, et kokku oli marihuaanat 14,42 grammi (1 kd tl 7980). Kohtutoksikoloogiaeksperdi MT arvamuse kohaselt piisab kümnele inimesele narkootilise aine tekitamiseks 7,5 grammist marihuaanast (1 kd tl 114-115). Seega on apellandi väide kriminaalasjas suurt kogust marihuaanat tõendavate tõendite puudumise kohta ilmselt põhjendamatu.
3(5)
4.3 Teiseks leiab Igor Novitski, et sularaha konfiskeerimiseks puudus alus, mistõttu on maakohus ka selles osas rikkunud kokkuleppemenetluse sätteid. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et 16. septembril 2014. a ringkonnaprokuröri Vahur Verte, süüdistatava Igor Novitski ja kaitsja Jelena Benevolenskaja vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas, et Igor Novitskilt konfiskeeritakse KarS § 832 lg 1 alusel süüteoga saadud sularaha 100 eurot (2 kd tl 82-86).
10.oktoobril 2014. a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistatav on kohtuistungil avaldanud, et süüdistus on talle arusaadav, kokkuleppe sõlmis ta vabatahtlikult ning ta jääb endiselt kokkuleppe juurde (2 kd tl 96-97). Apelleeritud kohtuotsusega ongi Igor Novitski kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on konfiskeeritud sularaha 100 eurot (2 kd tl 109-113). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav Igor Novitski on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 4. novembri 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-11-81-11. Seega ei nõustu kohtukolleegium ka selle apellandi väidetega, et maakohus on konfiskeerinud temalt alusetult sularaha 100 eurot.
4.4.Eeltoodust tulenevalt on Igor Novitski apellatsioon kokkuleppemenetluse sätete rikkumise peale ilmselt põhjendamatu ning kohtukolleegium jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 2 läbi vaatamata.
5.KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi käesoleva seadustiku 15. peatüki kohaselt, so määruskaebekorras. Seega saab määruskaebekorras vaidlustada kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et Igor Novitskilt menetluskulude väljamõistmine on põhjendatud. Kohtukolleegium leiab, et Igor Novitskil ei esine erandlikke asjaolusid, mis tingiksid temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise ja riigi kanda jätmise. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ega määruskaebusest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Igor Novitskil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele,
4(5)
mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Süüdistatava väited tema maksejõuetusest on kohtukolleegiumi hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Täiendavaid asjaolusid, mis annaks seadusliku aluse väljamõistetud kriminaalmenetluskulude vähendamiseks ja riigi kanda jätmiseks kohtukolleegium ei tuvastanud. Riigikohtu senise praktika kohaselt ei ole selliseks aluseks ka vanglas viibimine. Süüdistatav ei saa juba eelnevalt kindel olla, et teda vanglas tööle ei rakendata. Eeltoodust tulenevalt ei ole Igor Novitskilt välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks alust. Kohtukolleegium märgib täiendavalt, et Igor Novitski on end ise oma mõtlematu ja vastutustundetu käitumisega sellisesse olukorda asetanud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et teda on varem samalaadse kuriteo eest 2 korda kohtu poolt karistatud. Vaatamata sellele ei ole eelnevad karistused tema käitumisele mõju avaldanud ning ta jätkab kuritegude toimepanemist. Käesolevad kuriteod pani ta toime katseajal. Seega pidi Igor Novitski möönma, et kuriteo menetlemisega kaasnevad kulud ning kahjud kuuluvad tasumisele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Eeltoodut arvestades leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult mõistnud Igor Novitskilt välja menetluskulud ning puudub alus temalt välja mõistetud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks või nende tasumise tähtaja pikendamiseks. Kohtukolleegium selgitab, et tegemist on täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtajaga. Kui nimetatud kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Kui Igor Novitski edaspidi jätkuvalt leiab, et tal puuduvad rahalised vahendid menetluskulude tasumiseks, siis KrMS § 424 kohaselt on tal õigus pöörduda taotlusega menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks oma elukoha täitmiskohtuniku poole. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 180, 337 lg 1 p 1 ja 390 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 16. oktoobri 2014. a otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
Meelika Aava
Ivi Kesküla
Orvi Tali
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.