Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

28 eurot), advokaat Aivar Kellole apellatsioonimenetluses Rain Tammearule riigi õigusabi osutamise eest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MAAKOHTU SEISUKOHT TSIVIILHAGI PUUDUTAVAS OSAS

Kuigi ninaluu lahtine murd paranes, on J. M. ninal veel peaaegu aasta möödudes arm. See häirib J. M. , selle kohta on temalt palju küsitud, mis kinnitab, et arm ei ole jäänud märkamatuks. Kannatanu ütlustega luges kohus tõendatuks, et R. Tammearu löögi tagajärjel tekkis J. M. heaolu langus tingituna pikaajalisest valust ja igapäevasele elukorraldusele seatud piirangutest. J. M. pidi pühade nautimise asemel olema kodus valudes nägu plaastritega kaetud. Heaolu langust tunneb J. M. veel kohtuistungi toimumise ajalgi, s.o 9 kuud hiljem, kuna vigastustest jäänud armi ei ole võimalik katta ja inimestele märkamatuks see ei jää.

APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU

et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 127 lg 6 esimene lause sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. 8.3 Kohtupraktikas on leitud, et isikule kehavigastuse tekitamisest ja tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb VÕS § 134 lg 2 kohaselt kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks alati välja maksta mõistlik rahasumma (RKKK 3-1-1-116-12). Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Just seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda kohtult mittevaralise kahju hüvitamist õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel. Seepärast ei saa üldjuhul ka vaidlustada hüvitise väljamõistnud kohtu otsust ainuüksi hüvitise suuruse põhjendamatusele tuginedes. Siiski peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kas või juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTK 3-2-1-19-08, p 13 ja 3-2-185-08, p 13). 8.4 Riigikohtu analüüsis „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades I ja II astme kohtutes 2008. aastal“ (kõige hilisem vastav analüüs) on jõutud järeldusele, et kergemate tervisekahjustuste puhul mõistsid kohtud 2008. aastal välja hüvise vahemiku 20 000–50 000 krooni ja raskemate tervisekahjustuste puhul, mis muutsid inimese elustandardit oluliselt 100 000–300 000 krooni. 8.5 Ringkonnakohus leiab, et arvestades kohtupraktikat mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes ning seda, et kannatanul tekkinud tervisekahjustust saab kolleegiumi hinnangul lugeda nö keskmiseks, kuulub hagi rahuldamisele 5000 euro ulatuses. Ringkonnakohus põhistab oma otsust järgmiselt. 8.5.1 Kannatanu on oma tervislikku seisundit sündmuse järgselt iseloomustanud järgmiselt: „Kõik jõulud ja pühad oli nägu paistes. Jõulud ja peale jõule pidin kodus istuma. Plaastrid olid näos, see paranemine võttis kaua aega. Nina oli katki.“ Samuti on kannatanu avaldanud, et tal olid peavalud ning ninaluumurrust on talle jäänud arm, mis häirib J. M. väga. Selle tõttu kannab J. M. arvates tema usaldusväärsus klientide silmis, kuivõrd ta töötab kinnisvaramaaklerina ja esmamulje tekib sekunditega. Kui arm on ninal, siis ütleb see kohe, et tegu ei ole usaldusväärse inimesega. Samuti leiab J. M., et kannatab ka tema poliitikukarjäär, kuna ta on avaliku elu tegelane, peab ta välimuselt olema usaldusväärne ja suur arm näos jätab temast vale mulje ning mõjutab tema edasist elu. Sisuliselt samal seisukohal oli J. M. ka apellatsioonikohtus. Hagi on R. Tammearu põhjendanud järgmiselt: füüsilise ja hingelise valu eest ning elukvaliteedi ja heaolulanguse eest praeguse hetkeni 3000 eurot, silmapaistvalt suurest näohaavast ja peavaludest tingitud heaolu ja elukvaliteedi muutuse ning edukuse languse eest valimistel kandideerimisel, avalikkusega suhtlemisel ning poliitilises ja eraelus ning äris 5000 eurot. 8.5.2 Kohtupraktika arvestab kahju suuruse õiglase hüvitise hindamisel ühe kriteeriumina selle põhjustaja suhtumist toimepandud teosse, mh vabandamist või kahju hüvitamisele asumist. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et kannatanu on sündmust pidanud enda jaoks ootamatuks ning rünnet põhjendamatuks: „Oli rahulik jõuluõhtu ja siis lüüakse hoiatamata

näkku“ (protokoll, tlk 102). Süüdistatav aga on sündmuste käiku kirjeldanud järgmiselt: „See löömine on minu jaoks ikka asi. Ta käitus ebaviisakalt vastassoo esindajaga, sellepärast see asi. [---] Ta ütles, et tööl ei saanud käia, aga väljas ikka sai käia, juua kah. Ma lõin teda, kuna ta solvas L. R.. Ta käitus nagu pervert. Ebaviisakalt käitus, näperdas jne“ (protokoll lk 102 pöördel). Seega käitus süüdistatav tema selgitusi arvestades õigesti, kaitstes tuttavat naist. Ringkonnakohus möönab siiski, et süüdistataval oli ka muid, rahumeelsemaid võimalusi konflikti lahendamiseks ja füüsiline vägivald ei ole õigustatud. Apellatsioonikohtule ei jäänud süüdlase selgitustest muljet, et ta on oma teo tagajärgedest aru saanud. 8.5.3 Lisaks arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust. Kannatanu ütlusi arvestades nõustub apellatsioonikohus maakohtu seisukohaga, et J. M. tekkis löögi tagajärjel heaolu langus tingituna pikaajalisest valust ja igapäevasele elukorraldusele seatud piirangutest. Jaatada tuleb sedagi, et tervisekahjustus põhjustas kannatanule lisaks füüsilisele valule ka välimuse muutuse, mistõttu on ilmne, et kahjustati ka J. M. psüühilist heaolu. Ringkonnakohtu istungil selgitas J. M. , et sündmuse järgselt esinesid tal pikalt peavalud. Nüüd tal suuri probleeme ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul on J. M. tervisekahjustus hinnatav keskmise raskusega vigastusena. Ninaluu on paranenud, samuti ei ole kannatanu avaldanud, et tal oleks seoses sellega tekkinud muid olulisi terviserikkeid. Peamiselt häirib kannatanut ninal olev arm. Samuti avaldas kannatanu ringkonnakohtu istungil, et ninal olevat kühmu seal enne ei olnud. Kannatanu hinnangul on tegemist silmatorkava näohaavaga, mis segab suhtlemist äriklientidega ning takistab poliitikukarjääri. Ringkonnakohus möönab, et armile antav hinnang on subjektiivne, ent arvestades armi paiknemist ninajuurel ja suurust (ca 1 cm) ning väikest kühmu, mille olemasolus apellatsioonikohus veendus kohtuistungil, ei ole tegemist eriliselt silmapaistva suure armiga ja kühmuga, mis oluliselt moonutaks kannatanu nägu või tekitaks takistusi mõne näoosa miimikas. Seetõttu vähendab ringkonnakohus maakohtu poolt mittevaralise kahjuna välja mõistetud summat ja mõistab R. Tammearult J. M. kasuks välja 5000 eurot. Kohus arvestab seejuures, et summa on avalikult kättesaadavate ilukliiniku hinnakirjade järgi (vt nt http://www.clinica.ee/hinnad/) piisav nina plastilise operatsiooni teostamiseks, et kannatanu saaks vajadusel end häiriva iluvea kõrvaldada, kui see edaspidi tagab J. M. edukuse valimistel kandideerimisel, avalikkusega suhtlemisel ning poliitilises ja eraelus ning äris. Kohtukolleegiumi hinnangul selline summa on ka piisav, et katta J. M. muud heaolu langusest tingitud kannatused, st peamiselt nina paranemise ajal ja hiljem esinenud peavaludest ja muu põhjustatud ebamugavuse. Eeltoodud summale lisandub varaline kahju summas 89,77 eurot (visiiditasu, riiete pesemine ja taastamine, meditsiinilised vahendid ja treeningklubist puudumine), millise hüvitamisega on süüdistatav nõustunud vabatahtlikult.

õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korraga. Lisaks on kaitsja taotlenud kohtuistungil osalemise eest hüvitist 1 tunni eest 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Apellatsioonikohtus toimunud istung avati kell 10:00 ja kohus lahkus nõu pidama 10:22. Seega kuulub kaitsja tasu hüvitamisele 0,5 h ulatuses, ehk summas 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot). Seega kuulub advokaat A. Kellole kaitsjatasuna hüvitamisele 168 eurot (sh käibemaks 28 eurot) ringkonnakohtu menetluses R. Tammearule riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta menetluskulud riigi kanda. Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

/Allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.