Kohtulahend

Omab töökogemust pottsepana. Enne vangistust oli xx (xx). Töötada soovib, kuid võimalus selleks on minimaalne. Kuigi sai igakuiselt pensioni, mis oli ka ainus tuluallikas, ei ole olnud suuteline hoidma tasakaalus oma eelarvet. Tulude ja kulude tasakaalus hoidmist mõjutab terviseseisund, mille tõttu vajaks kõrvalist abi. Kuriteod olid sooritatud rahalise kasu eesmärgiga. R.H on vabanemisel materiaalselt toetav ema, kes on valmis R.H toetama. Vangistuses alates 17.08.2013 hõivatud tööga (eluosakonna koristaja); Alkoholi tarvitas ainult pidudel, siis peamiselt viina, gini ja õlut. Vestluses tunnistas, et kuritarvitas alkoholiga tuttavate mõju all. Tervislikel põhjustel püüab tarvitamisest hoiduda. Isik on staažikas narkomaan, kes on invaliidistunud üledoosi tõttu. Tulemusena on mäluhäired ja raskendatud kõne. Isiku sõnul tarvitas ta iga päev viie aasta jooksul Sudafedi ajal, mil käis koolis. Ostis apteegist ning seejärel süstis. On tarvitanud amfetamiini, ecstasyt, kanepit, heroiini. Pärast psühhiaatrihaiglast väljakirjutamist enam ei tarvitanud, kuna kardab oma elu pärast ja mõistab, et tervislikud vaevused on tekkinud just endise eluviisi tulemusena. Samuti on paljud tuttavad juba ära surnud. Vangistuses viibib sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Ajavahemikul 03.09.2013-22.10.2013 on läbinud sotsiaalprogrammi eluviisitreening. Programmi läbiviija hinnangul on isik võimeline hakkama saama, kuid vajab pidevat kõrvalist toetust. Arvestades ainet, mida isik on pikka aega tarvitanud, on ta ohtu seadnud enda elu ja tervise. Isikule pakutud ka võimalust sõltuvusravi kohaldamiseks, kuid psühhiaatri hinnangul ei ole sõltuvusravi kohaldamine vajalik, sest isik ei ole enam pikka aega narkootilisi aineid tarvitanud. 19.01.-25.04.2014 osales sõltuvusainete tarvitamist käsitleva tugigrupi MTÜ Teekond tegevuses. R.H on kriminaalkorras karistatud 10 korda, reaalset vangistust kannab viiendat korda. Sooritas peamiselt varavastaseid kuritegusid. Ajendiks majandusliku kasu saamine, samuti grupi mõju. Soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 62% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 43%. Viru vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama aadressil xxx. Enne vangistust elas R.H samal aadressil. See on ühetoaline munitsipaaleluruum, mille valdajaks on xx. xxx 02.09.2014 vastusest järelepärimisele selgus, et R.H omab õigust kasutada antud eluruumi. Praegu toa eest võlgnevusi ei ole - kinnipeetava ema maksab toa kommunaalteenuste eest. Antud aadressil hetkel keegi ei ela, ennetähtaegse vabanemise korral hakkab kinnipeetav elama munitsipaaleluruumis üksi. Kinnipeetava ema elab samuti munitsipaaleluruumis aadressil xxx, kuid teises korteris. Enne vangistust oli R.H vormis tatud xx - xxx. Isikul puudub garanteeritud töökoht. Kinnipeetava ema kinnitas, et on valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama ennetähtaegse vabanemise korral kuni pensioni vormistamiseni. Kinnipeetava ema arvas, et tema abiga saaks R.H hakkama. Rahvastikuregistri andmetel on R.H elukohaks xxx. Tal on kuni 17.10.2014 kehtiv välismaalase pass. R.H on olnud kolmel korral määratud kriminaalhooldusele. Kontrollnõuete rikkumiste tõttu pöörati karistus täitmisele, samuti R.H pani viimasel katseajal toime uue kuriteo. Prokuröri abi Kristiina Erte ei toeta kirjalikult esitatud seisukohana kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. R.H taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et R.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.H isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. R.H on kriminaalkorras karistatud 10 korda (valdavalt varavastaste kuritegude eest). Teda on karistatud nii reaalse vangistusega kui ka tingimisi vangistusega ning ta oli allutatud käitumiskontrollile. Viimased kuriteod pani toime katseajal. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning R.H puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem R.H -le määratud käitumiskontroll ei olnud tulemuslik , millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks R.H uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid e lukoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning varasemal katseajal uue kuriteo toimepanemist ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu R.H mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

vabastamisega temale

Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.