Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
08.04.2014 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-12-11779
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Svetlana HAMAZA
Kohtuasi
Süüdimõistetu
Viru Vangla materjalid Z.G elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Z .G sünd. XXX, isikukood
kodakondsuseta, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 28.01.2013 ja lõpp 13.05.2016 Jätta Z.G elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 03.03.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Z.G elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Z.G on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 28.01.2013 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §25 lg.1, 2 - §199 lg.2 p.9; §201 lg.2 p.1, 4 ja §391 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, KrMS §238 lg.2, KarS §68 lg.1, §74 lg.5, §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 3 kuud 15 päeva alates 28.01.2013. Viru Vangla iseloomustu sest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kümme korda, reaalset vangistust kannab viiendat korda. Kinnipeetav on peamiselt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Ajendiks on majandusliku kasu saamine, grupi mõju ja sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetav on vanglas hõivatud tööga, läbis sotsiaalprogrammi xxx, kuid vajab
intensiivsemat sekkumist edaspidi, osaleb sõltuvusainete tarvitamist käsitleva tugigrupi xxx tegevuses. Kinnipeetav omandas xxx seoses kerge vaimse alaarenguga. Kinnipeetaval on töökogemus pottsepana, kuid enne vangistust oli töövõimetuspensionär. Kinnipeetaval on lähedastest õde, 2 venda, ema ja vanaema, suhted on head. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetav on staažikas narkomaan, kes on invaliidistunud üledoosi tõttu. Tulemusena on mäluhäired ja raskendatud kõne. Kinnipeetav on xxx, amfetamiini, ecstasyt, kanepit, heroiini. Kinnipeetav viibib vanglas sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas, kuid kardab oma elu pärast ja mõistab, et tervisevaevused on tekkinud endise eluviisi tulemusena. Kinnipeetav on korduvalt olnud sundravil seoses narkootikumide tarvitamisega. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus, tema intellekt ja üldine arengutase on madal. Kinnipeetaval on alanenud enesehinnang ja kohanemisraskused. Kinnipeetav on sooritanud suitsiidi katse, on olnud psühhiaatri järelevalve all. Narkootikumide üledoosist tingitud kõneprobleemi tõttu väldib kinnipeetav verbaalset suhtlemist, püüab probleemsituatsioonidest hoiduda ja mitte neid lahendada. Kinnipeetav kordab tehtud vigu, sest ei suuda leida alternatiive, on kasutanud kuritegude toimepanemisel vägivalda. Kinnipeetav on olnud kriminaalhoolduse all, nõuete eiramise tõttu pöörati tingimisi vangistus täitmisele. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on pensionärist ema, õed, vennad ja vanaema. Emaga suhtleb kinnipeetav telefoni teel. Kinnipeetava ema on valmis poega toetama moraalselt. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama Narva. Tegemist on munitsipaaleluruumiga, mille eest praegu tasub kinnipeetava ema. Elukoha tingimused sobivad elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetava ema seletas, et poeg ei ole üksi suuteline oma elus midagi muutma, ka ühiselamus elav antisotsiaalne kontingent on kinnipeetavat mõjutanud. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta, tal on 80% töövõimekaotus. Kinnipeetava ema kinnitas, et on valmis poega kuni pensioni vormistamiseni toetama. Varasemalt on kinnipeetav määratud kriminaalhooldusele kolmel korral, katseajad kulgesid mitterahuldavalt, kuna kinnipeetav jätkas endist elustiili ja pani toime uued kuriteod.
Maakohtu istung Kinnipeetav Z.G ei soovinud maakohtu istungil midagi öelda. Prokurör i abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.
Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,
süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kümme korda ja reaalset vangistust kannab juba viiendat korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust kehtival katseajal toimepandud kuritegude eest. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalhoolduse all olnud kolmel korral, kõik katseajad on kulgenud mitterahuldavalt, kuna kinnipeetav eiras käitumiskontrolli nõudeid ja pani toime uusi kuritegusid. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord kuni suhteliselt pika katseaja jooksul (kuni 13.05.2016) hakkab kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi täitma ning ei pane katseajal toime uusi kuritegusid. Vangistuse jooksul on kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristus. See näitab, et kinnipeetav ei suuda isegi range järelevalve tingimustes järgida kehtestatud nõudeid. Kinnipeetav on narkomaan, kes on tarvitanud erinevaid narkootikume ja kes on korduvalt viibinud ka sõltuvusravil. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav vanglas läbinud küll sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid sellest on jäänud väheseks ja ta vajab intensiivsemat sekkumist probleemi. Maakohus leiab, et jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval endal võimalik tegeleda oma sõltuvusprobleemiga intensiivsemalt, kui vabaduses. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama munitsipaaleluruumi ühiselamusse. Maakohus leiab, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral ei ole ühiselamu selliseks elukohaks, mis aitaks kaasa isiku resotsialiseerumisele ühiskonda ning välistaks uute kuritegude toimepanemise. Ka kinnipeetava ema on avaldanud arvamust, et ühiselamus elav antisotsiaalne kontingent mõjutab kinnipeetavat negatiivselt. Ülaltoodu alusel ei pea maakohus kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega põhjendatuks ja leiab, et karistuse eesmärke on võimalik antud kinnipeetava puhul saavutada vaid tema poolt karistuse kandmise jätkamisega vangistuses. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.