Üldohtlikud süüteod › Lõhkematerjaliga seotud süüteod

elama alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

-

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat ning allutada Vjatšeslav Pak üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vjatšeslav Paki suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Vjatšeslav Pakilt riigituludesse: • • • • • •

sundraha 1,5 palga alammääras 532.50 eurot; lõhkeaineekspertiisi nr 13E-AL0027 kulu 162.00 eurot; lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi nr 14E-PL0001 kulu 430.00 eurot; lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi nr 13E-PL0031 kulu 430.00 eurot; tulirelvaekspertiisi nr 13E-TB0121 kulu 420.00 eurot; määratud kaitsjale makstud tasu 120.00 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 174.54 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid Ekspertiisiaktiga nr 13E-PL0031 tagastatud ühes kartongpakendis 2 granaadi korpust, miinipilduja miini korpus, kaks granaadisütikut, üks tühi lasukomplekt (asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – konfiskeerida KarS § 83 lg 4 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Ekspertiisiaktiga nr 13E-TB0121 tagastatud mittetööstuslikult valmistatud püstol, relvalukk, relvaraud lukukojaga, 87 padrunit, 2 padrunikesta, 2 kuuli, 460 sütikut (viis pakki) – (asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – konfiskeerida KarS § 83 lg 4 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalasja menetlemise käigus ära võetud Vene päritolu miinipildujamiini sütik M-5, 14,5x114 padrun, Vene päritolu 45x310 mm unitaarlasu hülss (asuvad Päästeameti Põhja-Eesti pommigrupis, Erika 3, Tallinn) – konfiskeerida KarS § 83 lg 4 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

Vjatšeslav Paki süüdistatakse selles, et kohtueelsel menetlusel tuvastamata ajal, kohas ja viisil soetas ta lõhkeainet lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) § 3 lg 1 p 2 mõistes, s.o 106,4 g trotüüli (TNT) ja heksogeeni (RDX) segu, mis on brisantne lõhkeaine, ning toimetas selle lõhkeane enda elukohta Harju maakonnas Vasalemma vallas Ämari alevikus XXXasuvasse korterisse, kus hoidis seda lõhkeainet enda valduses kuni 13.09.2013.a, millal võtsid politseiametnikud läbiotsimise käigus lõhkeaine ära. Osundatud lõhkeaine kujutas endast silindrikujulist ainepulka ligikaudse pikkusega 100 mm ja läbimõõduga 29 mm, mille näol on tõenäoliselt tegemist Saksa päritolu originaaltootega (nimetus „Bohrpatrone 28“). LMS § 3 lg 1 p-s 2 on sätestatud, et lõhkeaine on keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Vjatšeslav Pak soetas ja hoidis lõhkeainet enda valduses ebaseaduslikult, s.t omamata lõhkematerjali käitlemise luba vastavalt LMS (kuni 01.07.2014.a kehtinud redakstioonis) § 14 lg 1 p-le 2 ja lg 11 esimesele lausele, kus oli sätestatud, et lõhkematerjali käitlemise luba annab nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral õiguse lõhkematerjali hoidmiseks (viidatud paragrahvi lg 1 p 2) ning ka õiguse lõhkematerjali omandamiseks ja võõrandamiseks (viidatud paragrahvi lg 11 esimene lause). Alates 01.07.2014.a kehtib LMS § 14

uus redaktsioon, mille kohaselt on lõhkematerjali käitlemine ilma vastava loata jätkuvalt ebaseadulik. Nimelt on LMS § 14 lg 1 p-s 2 sätetatud, et isikul peab olema tegevusluba lõhkematerjali hoidmiseks, ning sama paragrahavi lõike 2 kohaselt annab tegevusluba õiguse ka lõhkematrjali omandamiseks ja võõrandamiseks. Seega pani Vjatšeslav Pak oma tahtliku tegevusega toime KarS § 414 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise), s.o lõhkeaine ebaseadusliku valdamise ja soetamise. Samuti süüdistatakse Vjatšeslav Paki selles, et kohtueelsel menetlusel tuvastamata ajal, kohas ja viisil soetas ta piiratud tsiviilkäibega tulirelva olulise osa relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 11 lg 1, § 12 lg 1 p 2, § 19 lg 1 p 5, § 21 lg 1 mõistes, s.o kasutuskõlbuliku relvaraua kaliibriga 5,6 mm ja täpsemalt tulirelvade hulka kuuluva, kuid laskekõlmbatu mittetööstuslikult valmistatud püstoli, mille osaks olev relvaraud on kasutuskõlbulik sellest püstolist laskimiseks, ning toimetas selle püstoli koos relvarauaga enda elukohta Harju maakonnas Vasalemma vallas Ämari alevikus XXXasuvasse korterisse, kus hoidis seda püstolit koos relvarauaga enda valduses kuni 13.09.2013.a, millal võtsid politseiametnikud läbiotsimise käigus püstoli koos selle osaks oleva relvarauaga ära. Vastavalt RelvS § 21 lg-tele 1, 2 on relvaraud tulirelva oluline osa, mille käitlemisele laieneb sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Vjatšeslav Pak soetas ja hoidis relvarauda enda valduses ebaseaduslikult, s.t omamata RelvS §des 32 ja 34 nimetatud relvasoetamisluba ja relvaluba piiratud tsiviilkäibega tulirelva oluliseks osaks oleva relvaraua käitlemiseks. Piiratud tsiviilkäibega tulirelva oluliseks osaks oleva relvaraua soetamine, omamine, valdamine ja hoidmine on käsitletav relva käitlemisena RelvS § 11 lg 2 mõistes. Seega pani Vjatšeslav Pak oma tahtliku tegevusega toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 414 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava Vjatšeslav Paki karistamist vangistusega 1 aasta. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 418 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava Vjatšeslav Paki karistamist vangistusega 2 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel. KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud 1 aastast 2 kuulist vangistust Harju Maakohtu 23.03.2012 kohtuotsuse järgi kriminaalasjas nr 1-11-14155 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu 8 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 7 kuud 8 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud ja ärakandmata vangistus (1 aasta 7 kuud 8 päeva, s.o päevadesse ümberarvutatuna 578 päeva) üldkasuliku tööga 1156 tunni ulatuses (ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3, 4 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat, mille kestel peab Vjatšeslav Pak järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, milliste kohaselt on ta kohustatud: • elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Vjatšeslav Pak nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega, kaitsja ja prokurör taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Vjatšeslav Pak temale esitatud süüdistuses KarS § 414 lg 1 ning KarS § 418 lg 1 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Vjatšeslav Paki süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Vjatšeslav Pakil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Vjatšeslav Pak on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Seega on Vjatšeslav Paki käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet Vjatšeslav Paki resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta süüdistatava kanda.

Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb Vjatšeslav Pakilt välja mõista sundraha 532.50 eurot ja lisaks sellele ka tasu õigusabi osutamise eest 120.00 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on tehtud lõhkeaineekspertiis, lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisid ning tulirelvaekspertiis. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt RKKKm 3-1-1-120-12). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on käesolevas kriminaalasjas tehtud ekspertiisidega välja selgitatud tõendamiseseme asjaolusid ning tuvastatud süüdistatava seos temale süüksarvatavate kuritegudega, mistõttu mõistab kohus välja lõhkeaineekspertiisi nr 13E-AL0027 kulu 162.00 eurot, lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi nr 14E-PL0001 kulu 430.00 eurot, lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi nr 13E-PL0031 kulu 430.00 eurot ja tulirelvaekspertiisi nr 13E-TB0121 kulu 420.00 eurot. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna arvestades menetluskulude suurust, võib ühekorraga kulude tasumine olla raskendatud, sest süüdistataval puudub käesoleval ajal töökoht. Asitõendid Ekspertiisiaktiga nr 13E-PL0031 tagastatud ühes kartongpakendis 2 granaadi korpust, miinipilduja miini korpus, kaks granaadisütikut, üks tühi lasukomplekt (asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1, Tallinn), tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 4 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Ekspertiisiaktiga nr 13E-TB0121 tagastatud mittetööstuslikult valmistatud püstol, relvalukk, relvaraud lukukojaga, 87 padrunit, 2 padrunikesta, 2 kuuli, 460 sütikut (viis pakki) – (asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1, Tallinn), tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 4 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalasja menetlemise käigus ära võetud Vene päritolu miinipildujamiini sütik M-5, 14,5x114 padrun, Vene päritolu 45x310 mm unitaarlasu hülss (asuvad Päästeameti Põhja-Eesti pommigrupis, Erika 3, Tallinn), tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 4 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.

Aulike Salo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.