Toimik nr 1-14-4574
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtuasja number
1-14-4574
Kohtukoosseis
Kohtunik Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid F.R ’i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
29.10.2014 avalikul videokohtuistungil
Süüdimõistetu
F.R, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas
Kaitsja
vandeadvokaat Eduard Bulattšik
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 383, § 384, § 386, § 387, § 426, § 432 , määras: Jätta F.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Eduard Bulattšik’u taotlus ja määrata tema poolt F.R ’ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 58,08 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 48,40 eurot, ning käibemaks 9,68 eurot). Välja mõista F.R’ilt kriminaalmenetluse kulud: 58,08 eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest. F.R’il tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700027493 ning selgitus „F.R 1-14-4574 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
1(5)
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.10.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. F.R tunnistati süüdi Viru Maakohtu 15.07.2014 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2, § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 6 kuud 29 päeva. Karistuse kandmise algus 08.01.2014 ja lõpp 06.08.2015. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 22.10.2014. Kinnipidamisasutusest F.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus sigarettide valdamise eest. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Tegemist on tema vanematele kuuluva 3-toalise, heas korras, korteriga. Vanemad on andnud nõusoleku kinnipeetava enda juurde elama asumiseks, samuti lubanud teda materiaalselt ning moraalselt toetada. Isik on lõpetanud 9 klassi, hiljem töö juures omandanud keevitaja kutsetunnistuse. Käesoleval hetkel on omandanud riigikeele A1 taseme, jätkab õpinguid A2 tasemel. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Isiku suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, sh elukaaslane. Isik tarvitas enda sõnul 2001-2004 iga päev heroiini, 2013 läbis sõltuvusravi ja enam ei tarvita. Isik tahab muutuda ja saab aru, et kõik sai alguse narkootikumide tarvitama hakkamisest ning usub, et narkootikumid ei saa enam talle probleemiks. Meditsiiniosakonna andmete kohselt põeb kroonilist haigust, kuid vaatamata sellele on töövõimeline. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 50%. Uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 0%. Ohtlikkus seisneb varavastastes kuritegudes nii eraisikute kui ka firmade suhtes kui F.R on halb majanduslik olukord ja ta jätkab narkootikumide tarvitamist. Lähtuvalt eeltoodust Viru Vangla toetab F.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda aadressil xxx. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on kolmetoalise kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud korteriga. Kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Käesoleval ajal elab korteris xx xx ja xx xx, kes töötavad ning on nõus F.R vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole F.R kindlat töökohta, töökogemused on vähesed. Karistusregistri andmetel on F.R kaheksa korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kaks viimast tingimisi mõistetud vangistust ebaõnnestusid, kuna F.R jätkas kuritegude sooritamist katseajal. Prokurör, kirjalikus arvamuses, leiab, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Süüdimõistetu varasem elukäik ja toimepandud kuritegude arvukus viitavad tema ohtlikkusele. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Ka vanglas ei ole kinnipeetav karistuse kandmisel korralikult käitunud, millest annab tunnistust üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ning alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale kahel korral, viimati Viru Maakohtu 26.09.2008 kohtuotsusega, antud võimalust karistust vabaduses kanda, ning pannes katseajal ning vahetult pärast katseaja lõppu toime uusi varavastaseid kuritegusid (kokku 8 raskendavatel asjaoludel vargust), st ta on rikkunud katseaja tingimusi kõige raskemal 2(5)
viisil. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks. Prokuratuuril puudub veendumus, et süüdimõistetu seekord ühe aasta jooksul suudab katseaja läbida nõuetekohaselt. Kaitsja on seisukohal, et isikut võib enne tähtaega vabastada ja ta seda taotleb. Süüdimõistetu on läbinud võõrutusravi, mistõttu narkoainete tarvitamine on nüüd ebatõenäoline. Vanemad toetavad poega ja seega on uue toimepanemise risk madal. F.R selgitas, et ta palub vabastada, sest ta soovib alustada seadusekuulekat elu. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et F.R tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on lõpetanud üldhariduskoolis 9 klassi. Seejärel käis 4 aastat tehnikumis, kuid ei teinud ära lõpupraktikat. Hiljem, töö juures, on saanud keevitaja kutsetunnistuse. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud kaheksa korda ja vanglakaristust kannab teist korda. Varem on isikut karistatud varguste eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse; mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata; mis on toime pandud grupi poolt; mis on toime pandud sissetungimisega; mis on toime pandud süstemaatiliselt ja kelmuse eest isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Isik on karistuse kandmisest vabastatud tingimisi vangistusega, mille ajal ta pani toime uue kuriteo. Käesoleval hetkel kannab isik karistust grupi poolt toime pandud varguste eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, mis on toimunud sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Kohtuotsusest (isiklik toimik I osa, tl 16-21) nähtub, et perioodil 2010-2013 pani süüdimõistetu toime mitmeid varguseid – süüdistuses on kokku 12 episoodi. Süüdimõistetult on välja mõistetud tsiviilhagi summas 7292,25 eurot. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et isikut on 12-l korral karistatud liiklusseaduse alusel, 4-l korral NPALS § 151 järgi (narkootikumidega seotud süütegu), 1-l korral avaliku korra rikkumise, 2-l korral väheväärtusliku asja varguse eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika jäänud muutumatuks, sest tegemist on jätkuvalt varavastaste süütegudega. Kohus leiab, et kuna isik on kolmel korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (pani katseajal toime uue kuriteo), ei ole seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kohtuotsustest nähtub, et süüdimõistetu on suhteliselt lühikese aja jooksul toime pannud mitmeid erinevaid varguseid, mis on toimunud sissetungimisega. Varguste toimepanemisel ei ole isik valinud vahendeid – isik on ebaseaduslikult valdusesse tunginud luku südamiku lõhkumise teel, lakke augu tegemise teel, ukse lõhkumisega, läbi avatud akna, katuse eterniidi lõhkumise teel. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.
3(5)
Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses omandanud riigikeele A1 taseme ja jätkab A2 taseme omandamist. Vangistuse ajal osaleb ta kunstiringi töös. Samas esineb isikul on distsiplinaarkaristus. Ühtlasi vangla hindab isiku käitumist vangistuse ajal heana ja kohus sellega nõustub. Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument, elamisloakaart, kehtivusega kuni 07.06.2016. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama aadressil xxx. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva korteriga. Lähedastest on isikul perekond, kuhu kuuluvad vanemad ja elukaaslane. Vanemad on nõus süüdimõistetut vabanemisel materiaalselt ja moraalselt toetama. Vabanemisel puudub isikule garanteeritud töökoht. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähevõrgustik vanemate ja elukaaslase näol, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades F.R-i poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani süstemaatiliselt toime grupiviisilisi vargusi), korduvaid karistusi (isik on kaheksal korral karistatud varavastaste kuritegude eest), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et kaheksal korral karistatud isiku puhul, kes on kolmel korral määratud kriminaalhooldusele, kuid on katseajal toime pannud uue kuriteo, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks keskmises määras e madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata karistuse asendamisest tingimisi vangistusega, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et isik on varasemalt pannud järjepidevalt varguseid toime oma narkosõltuvuse rahuldamiseks. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes on ka katseajal toime pannud uue kuriteo, hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud. Ometigi pani isik katseajal toime uue kuriteo. Isik tarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega tal oli võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemele. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isik osaleb kinnipidamisasutuses kunstiringi töös ja õpib riigikeele A2 tasemel, olles eelnevalt vangistuses omandanud A1 taseme. Kohtu hinnangul näitab see asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivamalt ja avaldab rohkem mõju, kui vabaduses viibimine. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud – isik on korduvalt toime pannud vargusi, st rikkunud teiste inimeste omandiõigust. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Seevastu nähtub isikule koostatud iseloomustusest, et kinnipidamisasutuses viibimine avaldab isikule positiivset mõju. Seepärast ei ole kohtul veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma varasema eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kuigi isik väidab, et on läbinud narkosõltuvusest vabanemiseks sundravi 40 päeva jooksul, ei ole see kohtu jaoks veenev argument, sest isiku varasem käitumine näitab tema tahtejõuetust. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 06.08.2015, ärakandmiseks on veel natuke alla ühe aasta. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Olenemata kindla elukoha olemasolust ning lähedaste toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne enne vangistusse sattumist, kui isik oli katseajal, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Lisaks puudub isikul garanteeritud töökoht ja varasemalt on tal esinenud probleeme katseajal töösse suhtumisega. 4(5)
Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Kuna see tingimus ei ole täidetud (isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid (vanlga sise-eeskirjad). Seepärast leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistusi piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu F.R-i temale Viru Maakohtu 15.07.2014 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.