Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
23.10.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-14-2044
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Eduard Bulattšik
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Nikolai Drokini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
NIKOLAI DROKIN, isikukood 37805102233, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 19.09.2013 ja lõpp 19.09.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 15.10.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta Nikolai Drokini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Nikolai Drokinilt menetluskuluna riigituludesse 115,20 eurot kaitsetasu adv. Eduard Bulattšik poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700025796. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 115,20 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Eduard Bulattšik poolt süüdimõistetu Nikolai Drokinile kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.09.2014.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikolai Drokini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Nikolai Drokin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 14.04.2014 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi ning karistuseks mõisteti talle 3 aastat vangistust ning KarS § 298 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti talle 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti Nikolai Drokinile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19.09.2013. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava Nikolai Drokini vabastamist tingimisi ennetähtaega. Kohtuistung Nikolai Drokin taotles enda enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et ta on vangistuses viibinud üle aasta ning sellest on piisanud. Tal on olemas töökoht, tahe tööd teha ning ta soovib oma võlgnevusi tasuda. Kohtul on põhjust teda usaldada, sest ta on saanud täiskasvanuks ja tal pole sellist elu vaja. Vabanedes soovib kohtutäituriga teha graafiku võlgnevuste maksmiseks. Prokurör nõustus vangla seisukohaga kinnipeetav Nikolai Drokinit tingimisi ennetähtaegu mitte vabastada. Kaitsja leidis, et inimene saab targemaks, kui ta saab 36 aasta vanuseks. Kinnipeetav on teadlik, et kui ta rikub 6 kuulise elektroonilise järelevalve all kontrollnõudeid, siis ta läheb vangi tagasi. Ühe aasta jooksul pole tal olnud ühtegi distsiplinaarrikkumist. Isikul on võimalus kohe vangistusest vabanedes tööle asuda ja nõudeid tasuma hakata. Kõik kinnipeetava puhul on positiivne. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava Nikolai Drokini taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus põhjendab oma otsustust alljärgnevalt.. Vastavalt KarS § 76 lg-le 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 13-l korral. Reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Kuritegude laad on varieeruv. Varasemalt pani isik toime varguseid, hiljem lisandusid vägivallateod isiku ja võimuesindaja suhtes ning avaliku korra raske rikkumine ning narkootilise-ja psühhotroopse ainega seotud kuriteod. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks narkootiliste ainete tarvitamine. Isikut on korduvalt karistatud kriminaal- ja väärteokorras, mis näitab, et ta kordab samu vigu ning ei suuda varasemast käitumisest vajalikke järeldusi teha ning enda käitumist muuta. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes on kohaldatud nii tingimuslikku
vangistust või vangistuse üldkasuliku tööga asendamist kui ka reaalset vangistust, kuid see kõik ei ole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega , mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul diagnoositud narkosõltuvus, mida ta ei tunnista. Vangla materjalide kohaselt on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava puhul on korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 75 %. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudaks kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad eelnimetatud süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Kohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav kuni 19.09.2016, st karistusaja lõpuni, suudab selle läbida nõuetekohaselt. Arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine, kindla vabanemisjärgse elukoha olemasolu, töökoha olemasolu) ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle ühe aasta ja üheteistkümne kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Isikul on küll subjektiivne õigus nõuda kohtult tema tingimisi ennetähtaegu vabastamise arutamist, kuid mitte ennetähtaegu vabastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.