Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 03. septembri 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Nikolai Bolušov, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 03. septembri 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu Nikolai Bolušovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 04.04.2007 otsusega tunnistati Nikolai Bolušov süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, 8 ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. Sama otsusega tunnistati N. Bolušov süüdi KarS § 114 p 5 järgi ning karistuseks mõisteti 10 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, ükskikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti N. Bolušovile liitkaristuseks 14 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati vahi all viibitud aeg (2 aastat 17 päeva) karistusaja hulka. Seisuga 04.04.2007 jäi N. Belutšovil kanda 11 aastat 11 kuud ja 13 päeva vangistust. Karistusaja algus 04.04.2007 ja lõpp 17.03.2019.
2.Viru Maakohtu 03.09.2014 määrusega jäeti N. Bolušov vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
Maakohus arvestas, et N. Bolušovit on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning ta kannab oma esimest reaalset vanglakaristust. Samuti asjaolu, et kuritegude dünaamika on raskemaks muutunud. Maakohus märkis, et N. Bolušovi poolt toimepandud kuriteod on esimese raskusastme kuriteod, mis on toime pandud alkoholijoobes ja isikute grupis. Samuti
võttis maakohus arvesse, et N. Bolušovil on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest, mis näitab, et ka vanglas range järelevalve tingimustes ei ole N. Bolušov suutnud seaduskuulekalt käituda. Eeltoodut arvestades, leidis maakohus, et N. Bolušovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei vastaks ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele, kui karistusest on kandmata veel enam kui 4 aastat ja 6 kuud. Maakohtu hinnangul eksisteerib reaalne oht, et kriminaalse mõtteviisiga isikute seltskonnas viibides ja alkoholi tarvitatuna konfliktsetesse olukordadesse sattudes, arvestades isiku mõjutatavust, võib kinnipeetav teiste isikute suhtes vägivalda kasutada, seega panna toime uusi kuritegusid. Maakohus märkis, et kindel elukoht ja moraalselt toetust pakkuvad lähedased olid kinnipeetaval olemas ka enne kuritegude toimepanemist, kuid antud asjaolud ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma.
3.Viru Maakohtu 03.09.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu N. Bolušev, kes palub tühistada Viru Maakohtu 03.09.2014 määruse ja vabastada N. Bolušev vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad. Määruskaebuse esitaja märgib, et pani kuriteod toime nooruses, mil tagajärgedele ei mõelnud. Süüdimõistetu märgib, et on vanglas viibinud 10 aastat ning see on olnud piisavalt pikk aeg, et teha minevikus toimepandust oma järeldused. Kinnipeetav leiab, et tema resotsialiseerumine on raske ja pikaajaline protsess, mistõttu tuleks osutada talle tingimisi enne tähtaega vabastamise näol abi. Samuti palub kaebuse esitaja pöörata tähelepanu sellele, et tema puhul ei ole tegemist paadunud kurjategijaga ning ta viibib vangistuses esimest korda. N. Bolušov leiab, et mõistetud karistus on oma eesmärgi täies ulatuses täitnud. Samuti märgib kinnipeetav, et ta on ka varem kriminaalhoolduse all olnud ning see aeg möödus edukalt. Nüüd, teades mis elu vanglas on, ei soovi kinnipeetav sinna enam tagasi minna ning märgib, et järgib vabaduses viibides kriminaalhooldusreegleid. Kaebuse esitaja lisab, et olenemata neljast kehtivast distsiplinaarkaristusest, toetab vangla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Samuti on kinnipeetavale vabaduses garanteeritud töökoht OÜ-s XXX . N. Bolušov on vangistuse jooksul tasunud kõik võlgnevused ning omab vabanemisfondis 1065 eurot. Kinnipeetav märgib, et nimetatud asjaolusid ei saa ignoreerida ning ta on nende nimel vaeva näinud, et vabanedes oleks tal kergem oma eluga toime tulla. Kinnipeetav märgib, et on juba suure osa oma elust raisku lasknud ning soovib alustada vabaduses seaduskuulekat elu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et N. Bolušovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu N. Bolušovi määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja N. Bolušovi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta N. Bolušov enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja käitumisele karistuse kandmise ajal, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et N. Bolušov on olnud pidevalt tööga hõivatud, läbinud riigikeele A2 taseme kursuse, osalenud muusika- ja kunstiringis, läbinud sotsiaalvõõrutusprogrammi „Usk ja Teadmine“, programmi „12 sammu ehk igapäevane valik“, sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja tal on vabanedes olemas kindel elu- ja töökoht.
-2-
6.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et N. Bolušovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles vabastamist toetavad asjaolud.
6.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks N. Bolušov vabaduses käituda õiguskuulekalt. N. Bolušovi on varasemalt kriminaalkorras karistatud 2 korda, reaalset vanglakaristust kannab isik esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, vägivaldsuse aste on tõusnud ning võib asuda seisukohale, et kinnipeetav ei ole teinud eelnevast karistusest põhjapanevaid järeldusi, mistõttu on jäänud saavutamata karistuse eesmärk. Veelgi enam, N. Bolušov pani toime röövimise ning raskeima isikuvastase kuriteo, mille eest mõistetud karistusest on kandmata veel üle 4 aasta. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas asjas on mõrva toimepanemise eest mõistetud karistusest kantud liiga vähe ning karistuse eesmärk on senini saavutamata, sest isik on kinnipidamisasutuses toime pannud mitmeid distsiplinaarrikkumisi, millest käesoleval hetkel on kehtivad neli.
7.Ringkonnakohus märgib, et isiku õiguspärane käitumine vangistuses on üheks tingimisi enne tähtaega vabastamise eelduseks. N. Bolušovil on neli kehtivat distsiplinaarkaristust, mis välistavad tema tingimisi enne tähtaga vangistusest vabastamise. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et üheks distsiplinaarrikkumiseks oli kaaskinnipeetava ründamine, mis näitab, et ka vangistuses olles on kinnipeetav impulsiivne, ei suuda oma käitumist täielikult kontrollida ning ei järgi kinnipidamisasutuses kehtestatud reegleid.
8.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. N. Bolušovi puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.
9.Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus N. Bolušovi kuritegude toimepanemise riskitegureid analüüsinud ning leidnud, et N. Bolušovi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema kui eluvastase süüteo toime pannud isiku vabastamine ei ole käesoleval ajal kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
10.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu N. Bolušovi määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
-3-
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.