lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-05-552/192

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 25.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-05-552/192
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
25.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1143
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-05-552/60Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja19.10.20101-05-552/69Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja17.01.20111-05-552/71Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja19.01.20111-05-552/92Tartu Ringkonnakohus04.01.20121-05-552/106Tartu Ringkonnakohus16.05.20121-05-552/126Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja31.01.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. märts 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-05-552

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 21. veebruari 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Sergei Antonov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 21. veebruari 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu Sergei Antonovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohtu 04.04.2007 otsusega mõisteti Sergei Antonov süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 ja 8 ning KarS § 114 p 5 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 14 aastat vangistust. Karistusaja algus 04.04.2007 ja lõpp 16.03.2019.
2.Viru Maakohtu 21.02.2014 määrusega jäeti S. Antonov vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.S. Antonovit on kriminaalkorras karistatud neljal korral ja ta kannab esimest reaalset vangistust. Kohus märgib, et kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, ning isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, kaaluvad isiku vabastamist mitte toetavad asjaolud üles tema vabastamist toetavad asjaolud.
1-05-552/131
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
22.02.2013
1-05-552/135Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja26.02.2013
1-05-552/136Tartu Ringkonnakohus04.03.2013
1-05-552/139Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja13.03.2013
1-05-552/149Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja20.03.2013
1-05-552/150Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja20.03.2013
1-05-552/148Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja20.03.2013
1-05-552/159Tartu Ringkonnakohus27.03.2013
1-05-552/179Viru Maakohus Rakvere kohtumaja21.02.2014
1-05-552/203Viru Maakohus Rakvere kohtumaja23.04.2014
1-05-552/233Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja18.07.2014
1-05-552/275Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium03.10.2014
1-05-552/284Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja21.10.2014
1-05-552/293Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium20.11.2014
2.2.Samas peab kohus arvestama ka seda, et S. Antonovil puudub vabanedes kindel töökoht. Kuivõrd isik on pannud kuritegusid toime materiaalse kasu saamise eesmärgil ja tal on 4600

euro ulatuses tasumata nõudeid, on kohtu hinnangul olemas arvestatav risk, et majanduslike raskuste tekkimisel võib isik jätkata kuritegude toimepanemist. Vangla on hinnanud S. Antonovi poolt mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 30% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 33%. Kohtu hinnangul on tegemist arvestatava riskiprotsendiga ning välistab kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise.

2.3.Isik on toime pannud esimese astme kuriteo ning teda on karistatud 14 aasta pikkuse vangistusega. Kohus leiab, et kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik. Arvestades toimepandud kuriteo raskust ning asjaolu, et karistusest on kantud vaid veidi üle poole, riivaks kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ühiskonna õiglustunnet. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokurör.
2.4.Eelnevat kogumis hinnates asus maakohus seisukohale, et S. Antonovi kriminaalhooldusega seotud piirangud ega elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisavad vahendid kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele.
3.Viru Maakohtu 21.02.2014 määruse peale esitas 04.03.2014 määruskaebuse süüdimõistetu S. Antonov, kes palub tühistada Viru Maakohtu 21.02.2014 määruse ja vabastada S. Antonov vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Määruskaebuse esitaja toob välja vastuväited maakohtu määrusele. S. Antonov on seisukohal, et tema vastu esitatud võlanõuded summas 4600 eurot on arusaamatus. Kinnipeetav juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et tegemist on aegunud nõuetega ning tasumisele kuuluvad vaid kohtutäituri tasud, kokku umbes 1000 eurot. Samuti ei ole kinnipeetav nõus kohtu seisukohaga, mille kohaselt on töökoha puudumine ja seetõttu võimalike majanduslike raskuste tekkimine uute kuritegude toimepanemise ajendiks. Kinnipeetav juhib tähelepanu kohtuistungil öeldule, mille kohaselt lubasid kinnipeetava isa ja vanem vend aidata kinnipeetaval tööd leida samas kohas, kus nad ise töötavad. Samuti ei nõustu kinnipeetav kohtulahendis toodud väitega, et tema tingimisi ennetähtaegselt vabanemine elektroonilisele valvele allutamisega oleks ennatlik. Kinnipeetav leiab, et karistuseks mõistetud 14. aastast 9 aasta ärakandmine on olnud piisavalt pikk karistusaeg, mille jooksul on ta muutunud ning ei ole enam ühiskonna jaoks ohtlik. Lisaks toob kinnipeetav tingimisi ennetähtaega vabastamise üheks põhjuseks oma perekonna: abikaasa ja tütre olemasolu.
4.Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2014 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 24.03.2014. Seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et S. Antonovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu S. Antonovi määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja S. Antonovi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta S. Antonov enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude arvule, nende iseloomule ja isikust tulenevatele põhjustele, on põhjendatud.
7.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et S. Antonov on omandanud vangistuse jooksul keskhariduse ning Viru Vanglas keevitaja ameti, on lõpetanud eesti keele kursused B2 taseme, läbinud sõltuvusvõõrutusprogrammi Usk ja teadmine, sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, on osalenud Convictuse tugigrupis ning ei oma kehtivaid distsiplinaarkaristusi. -2-
7.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et S. Antonovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles omasoleva elukoha, vanema venna ja isa abi töö leidmisel ning väidetava motivatsiooni enda käitumist muuta.
7.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks S. Antonov vabaduses käituda õiguskuulekalt. Ka S. Antonovi väited, et ta on aru saanud oma tegude keelatusest, kahetseb ja omab realistlikke eesmärke tuleviku osas, ei ole kohut veenvad. S. Antonovit on varasemalt kriminaalkorras karistatud 4 korda ning ta kannab esimest vangistust. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, ning võib asuda seisukohale, et kinnipeetav ei ole teinud eelnevatest karistustest põhjapanevaid järeldusi, mistõttu on jäänud saavutamata karistuse eesmärk. Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on S. Antonovil 17.12.2013 seisuga tasumata nõudeid 4635,3 eurot. Nimetatud nõuete aegumine ei ole tõendatud. S. Antonov on toime pannud korduvalt varavastaseid kuritegusid ning kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud majandusliku kasu saamise eesmärk. Samuti puudub kohtul veendumus, kas isiku lähedased saavad teda töö otsimisel tõsimeeli aidata. Ringkonnakohus on seisukohal, et garanteeritud töökoha puudumine on suureks riskiks tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Kuna kinnipeetaval puudub legaalne sissetulek ning varasemalt suurema osa oma sissetulekust on ta saanud ebaseaduslikul teel, siis on alust arvata, et S. Antonov jätkab kuritegude toimepanemist majandusliku kasu saamise eesmärgil.
8.S. Antonovi põhjendus, et teda ootavad abikaasa ja alaealine tütar, ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks, sest üksnes see asjaolu ei vähenda tingimisi enne tähtaega vabastamise riske.
9.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. S. Antonovi puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele valvele allutamisega. Ka elektroonilise valve kohaldamine ei kõrvalda isikust tulenevaid riske. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.
10.Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus S. Antonovi kuritegude toimepanemise riskitegureid analüüsinud ning leidnud, et S. Antonovi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema kui eluvastase süüteo toime pannud isiku vabastamine ei ole käesoleval ajal kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
11.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu S. Antonovi määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk -3-

Mati Kartau

-4-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.