Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 28. augusti 2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu I.J, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 28. augusti 2014. a määrus muutmata ja süüdimõistetu I.J määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 14. jaanuari 2014. a otsusega tunnistati I.J süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 30. jaanuari 2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu vangistuse, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 600 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati üks aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati I.J kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel keelati I.J käitumiskontrolli ajal tarvitada alkoholi ja narkootikume.
12.
mail 2014 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande I.J-ile mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu ei allunud
alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelule. Erakorralisest ettekandest nähtus, et 27. aprillil 2014 tekkis I.J ja tema elukaaslasel J.Š. l ühise alkoholi tarvitamise käigus tüli. I.J tungis oma elukaaslasele kallale, mistõttu viimane kutsus politsei. I.J-ile ei koostatud alkoholijoobe tuvastamise protokolli, ent ta tunnistas alkoholijoobes viibimist nii uurijale kui ka kriminaalhooldajale. I.J sõnul tarvitas ta sel päeval õlut ja viina. 5. mail 2014 andis I.J kirjaliku seletuse kohustuse mittetäitmise kohta, milles ta tunnistas, et tarvitas 27. aprillil 2014 alkoholi, kuna tal tekkis selline soov. Viru Maakohtu 29. aprilli 2014. a otsusega mõisteti I.J süüdi KarS § 121 järgi ning talle mõisteti karistuseks rahaline karistus.
3.Viru Maakohtu 26. mai 2014. a määrusega jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata. Kohus arvestas määrust tehes I.J lubadust, et ta suudab alkoholi tarvitamisest edaspidi hoiduda.
18.augustil 2014 esitas kriminaalhooldaja maakohtule uue erakorralise ettekande I.J-ile mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks. Ettekande kohaselt ei allu I.J kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldaja tegi
14.augustil 2014 päringu Karistusregistrisse ning avastas, et I.J on saanud 11. juulil 2014 väärteokorras karistada KarS § 262 järgi, s.o avaliku korra rikkumise eest. Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnast saadud info kohaselt oli I.J rikkumise toimepanemisel alkoholijoobes. 10. juulil 2014 koostas Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik T.L. indikaatorvahendi kasutamise protokolli, mille kohaselt tuvastati I.J alkoholijoove 1,49 mg/l kohta. 18. augustil 2014 andis I.J kirjaliku seletuse kohustuse mittetäitmise kohta. Süüdimõistetu sõnul tarvitas ta alkoholi, kuna ühel tema sõbral oli sünnipäev ning nad sattusid seltskonda, kus toimus kaklus. I.J väitel põgenesid nad nende isikute eest ning hakkasid pärast seda alkoholi tarvitama.
5.Viru Maakohtu 28. augusti 2014. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati I.J-ile Viru Maakohtu 14. jaanuari 2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (3 kuud 26 päeva vangistust) täitmisele. 5.1 Tõendatud on, et I.J rikkus 10. juulil 2014 temale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. I.J karistati
11.juulil 2014 väärteokorras KarS § 262 järgi, s.o avaliku korra rikkumise eest. 10. juulil 2014 koostas Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik T.L. indikaatorvahendi kasutamise protokolli, mille kohaselt tuvastati I.J alkoholijoove 1,49 mg/l kohta.
18.augustil 2014 andis I.J kriminaalhooldusametnikule kirjaliku seletuse kohustuse mittetäitmise kohta, tunnistades alkoholi tarvitamist. 5.2 I.J suhtes on kohtule ühel korral juba samal alusel esitatud erakorraline ettekanne. Sel korral jättis kohus erakorralise ettekande rahuldamata, kuna I.J lubas, et ta suudab alkoholi tarvitamisest edaspidi hoiduda. I.J sai 29. aprillil 2014 kriminaalkorras karistada KarS § 121 järgi kuriteo eest, mille ta pani toime üldkasuliku töö tegemise ajal, olles alkoholijoobes. Eeltoodust järeldub, et I.J ei ole teinud eelnevast enda jaoks mingeid järeldusi. Samuti on ta kohtule andnud katteta lubadusi. Uue erakorralise ettekande aluseks on I.J poolt taas oma kohustuse teadlik ja tahtlik rikkumine. Ühtegi objektiivset asjaolu, mis võiks I.J käitumist õigustada, kohus ei tuvastanud. I.J on sooritanud 367 üldkasuliku töö tundi ja tegemata on 233 üldkasuliku töö tundi, mis on ümberarvestatuna 3 kuud 26 päeva vangistust.
6.I.J esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja vangistuse täitmisele pööramata jätmist. I.J märgib, et on korrektselt teinud üldkasulikku tööd ja käinud kriminaalhooldaja juures registreerimas. Temal ja ta elukaaslasel on pidevalt tülid ja ühel korral kutsus elukaaslane politsei. Eelnevalt olid nad I.J õe surma puhul tarvitanud alkoholi. Ta on teadlik alkoholi tarvitamise keelust, mida on katseaja jooksul rikkunud kahel
korral. Lisaks üldkasulikule tööle on I.J teinud juhutöid. Sissetulekut on talle väga vaja. Karistuse täitmisele pööramise asemel palub I.J lisada talle üldkasuliku töö tunde. Ta lubab alkoholi tarvitamisest hoiduda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning I.J määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mida ei pea vajalikuks korrata. Selle asemel rõhutab kolleegium täiendavalt järgnevat.
8.KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Eeltoodust tuleneb, et kohtule on karistuse täitmisele pööramisel jäetud kaalutlusruum. Küsimuse lahendamisel, kas pöörata karistus täitmisele või mitte, võtab kohus arvesse rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse.
9.Praegusel juhul on maakohus põhjendatult leidnud, et I.J kandmata vangistus tuleb täitmisele pöörata. Kohtule esitatud materjalidest tulenevalt ei ole vaidlust selles, et I.J on korduvalt rikkunud talle kohtu poolt kohaldatud keeldu mitte tarvitada katseaja kestel alkoholi. Seejuures ei ole tegemist esimese erakorralise ettekandega, milles kriminaalhooldaja teeb kohtule ettepaneku I.J-ile mõistetud vangistuse kandmata osa täitmisele pööramiseks. Esimese erakorralise ettekande esitas kriminaalhooldaja 12. mail 2014. Ettekande esitamise aluseks oli asjaolu, et I.J oli 27. aprillil 2014 tarvitanud alkoholi. Oma tegu põhjendas I.J sellega, et tal tekkis lihtsalt tahtmine alkoholi tarvitada. Ehkki I.J selgituses kajastus juba siis hoolimatus toimepandud rikkumise suhtes, otsustas kohus siiski anda talle veel võimaluse üldkasuliku töö tegemist jätkata ning näidata, et ta on suuteline otsusega kehtestatud nõuetest, sh alkoholi tarvitamise keelust kinni pidama. I.J aga ei õigustanud kohtu usaldust, andes kriminaalhooldajale taas põhjust erakorralise ettekande koostamiseks. Ametnik avastas, et I.J oli 11. juulil 2014 karistatud väärteokorras KarS § 262 järgi avaliku korra rikkumises, mille ta pani toime alkoholijoobes. I.J selgituste kohaselt tarvitas ta sel korral alkoholi, sest ühel tema sõbral oli sünnipäev.
10.Ringkonnakohtu hinnangul kajastavad eeltoodud asjaolud I.J äärmiselt hoolimatut suhtumist talle kohtuotsusega pandud keelu järgimisse. I.J on korduvalt eiranud alkoholi tarvitamise keeldu ja seda vaatamata sellele, et kohus on kord juba lahendanud karistuse täitmisele pööramiseks esitatud erakorralist ettekannet ja otsustanud anda talle võimaluse jätkata üldkasuliku töö tegemist. Sellistel asjaoludel puudub ringkonnakohtul alus arvata, et I.J mõistab oma rikkumiste raskust ja kahetseb nende toimepanemist. Süüdimõistetu suhtumist toimepandud rikkumistesse iseloomustavad ilmekalt tema poolt kriminaalhooldajale antud selgitused. Esimesel korral selgitas I.J alkoholi tarvitamist sellega, et tal lihtsalt tekkis tahtmine juua; teisel korral andis alkoholi tarvitamiseks põhjust sõbra sünnipäev. Kohtuistungil ei osanud I.J enda kaitseks midagi öelda, tunnistades rikkumiste toimepanemist. Määruskaebuses märgitud õe surmast pole I.J varem rääkinud. Eelnevat silmas pidades leiab ringkonnakohus, et I.J-ile veel ühe võimaluse andmiseks puudub alus. Seejuures ei saa kohtukolleegium mööda vaadata asjaolust, et lisaks alkoholi tarvitamise keelu rikkumisele on I.J katseaja kestel pannud toime uue kuriteo. Viru Maakohtu 29. aprilli 2014. a otsusega mõisteti ta süüdi KarS § 121 järgi ja karistati rahalise karistusega. Seega ei ole üldkasuliku töö tegemine talle vajalikku mõju avaldanud ja mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata.
11.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu määruskaebuse rahuldamata.
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.