Kriminaalasi nr 1-09-9806
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
16. juuni 2014, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-09-9806
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Tõlk Kohtuasi
Süüdimõistetu
Tatjana Šibajeva Viru Vangla materjalid S.J’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
S.J , isikukood XXX , kodakondsuseta, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 09.02.2009 ja lõpp 09.02.2015
Jätta S.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 15.05.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
S.J on Viru Maakohtu 06.01.2010 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 118 p 1 ja KarS § 117 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades, mõisteti talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. S.J-i karistuse kandmise alguseks loeti 09.02.2009. S.J-i on kriminaalkorras karistatud 3 korda, vanglakaristust kannab ta teist korda. Kuritegude laad on muutunud raskemaks. Varasemalt on isikut karistatud huligaansuse ja varguse eest. S.J kannab karistust raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega kaasnes oht elule ja teise inimese surma põhjustamise eest ettevaatamatusest. Kuritegude soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetav omandab alates 02.09.2013 kutseharidussüsteemis keevitaja eriala. Isik on olnud vanglas tööga hõivatud. Kinnipeetav on lõpetanud vanglas 05.05.2013 B1 taseme riigikeele kursuse. S.J on osalenud kaplanite poolt läbiviidavates kristlikes sõltuvusvõõrutusprogrammides „Igapäevane valik“ ja „Usk ja teadmine“. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 aastat ja 4 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 7 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. S.J-i eluasemeks pärast vabanemist on 3-toaline korter aadressil xxxx. Tegemist on emale kuulunud korteriga, mis on pärimisjärgus ning mille pärijateks on kinnipeetav ja tema õde E S. Korter on elektriküttega. Selle eest tasub hetkel makse kinnipeetava õde E S. Korteril võlgnevusi ei ole. Nimetatud aadressil elas S.J ka enne vangistust. Kinnipeetav omandas põhihariduse xxxx koolis. Isiku sõnade kohaselt oli tema majanduslik olukord enne vangistust halb. Rahaliselt toetas teda ema. Ametlikku töökogemust isikul vabaduses ei olnud. Isiku sõnul on ta mitteametlikult töötanud metsas ja ehitusel. Isikul puudub võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral töökoht. Eelnevalt on isik süüdi mõistetud varguse ja auto ärandamise eest, mistõttu säilib uue kuriteo toimepanemise risk. Kraha andmetel on seisuga 22.04.2014 S.J-il tasumata võlanõudeid summas 3619,79 eurot, vabanemisfondis on 124,79 eurot. S.J-i lähedane isik on õde E S koos perega. Isa kohta kinnipeetaval andmed puuduvad, ema on surnud (kuritegu on so oritatud ema vastu). Õde ja viimase abikaasa elavad xxxx linnas ja töötavad ametlikult. E S on nõus võimaluste piires toetama venda pärast vangistust. S.J-i teised sugulased elavad Eestist väljaspool, otsene kontakt nendega kinnipeetaval puudub. E S sõnul ei olnud vennal vabaduses suurt sõpruskonda, olid mõningad sõbrad, kellega ta läbi käis. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Isik ei näe alkoholi tarvitamises probleemi, samuti ei taju seost alkoholi tarvitamise ja kuriteo vahel. Kohtuotsuse kohaselt oli isik enne kuritegu joonud kaks päeva alkoholi, mis võis põhjustada mitteadekvaatset ja vägivaldset käitumist. S.J on arvamusel, et talle on tehtud kuriteo uurimisel ülekohut. Kinnipeetav on varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Kinnipeetaval on toimunud erinevad vestlused psühholoogiga. Kohtuotsuse kohaselt on isik korduvalt käitunud ema suhtes agressiivselt, ka praegune kuritegu on seotud ema suhtes toimepandud vägivallaga. Isik võib alkoholijoobes olles kaotada enesevalitsuse. Kinnipeetav ei tunnista end kuriteos süüdi, väites, et ta ei ole ema surma põhjustanud. S.J keeldus osalemast „Viha juhtimise“ programmis. Kinnipeetava puhul seisneb ohtlikkus füüsilises vägivallas, mille tagajärjel võib saabuda surm. Oht on suurem, kui isik ja temaga koos olevad isikud on tarvitanud alkoholi. Kinnipeetava puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosu s 2 aasta jooksul 16%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 32%. Lähtuvalt eeltoodust toetab vang la kinnipeetava S.J-i ennetähtaegset vabastamist. Viru Vangla teeb ettepaneku kohaldada S.J-i suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud lisakohustused.
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et õde E S toetab S.J-i vangistuse ajal. Kinnipeetav kannab käesolevat karistust raske isikuvastase kuriteo eest, mis oli toime pandud oma ema vastu. S.J-i on väärteokorras korduvalt karistatud Alkoholiseaduse alusel, ta on saanud trahvi joobes juhtimise eest. Vabaduses esines isikul aeg-ajalt agressiivset käitumist. Kui kohus peab võimalikuks S.J tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis oleks kriminaalhooldusametniku ettepanekul otstarbekas riskide maandamiseks panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustused. S.J avaldas kohtuistungil soovi vangistusest t ingimisi enne tähtaega vabaneda. 8 kuud on tal lõpuni jäänud. Nüüd, kui ta saab vabaks, on tal kergem tööd leida. Kui ta vabaneks veebruaris, siis on tal raskem tööd leida. Samuti on tal praegu kergem vabaduses kohaneda ja korteris saaks ta remondi ära teha. Ta on lõpetanud keevitaja eriala ja püüab leida erialast tööd. Kui ta seda ei leia, siis ta läheb tööle ehitusele. S.J on arvamusel, et suudab alkoholi tarvitamist kontrollida. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa S.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 22.04.2013 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. S.J-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4-l korral. Seega ei olnud väga raske kuriteo toimepanemine juhuslik. Karistusregistri andmetel on tal üks kehtiv ja kolm arhiveeritud kriminaalkaristust. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust järeldub, et nimetatud seadus seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Prokurör leiab, et toimep andud kuriteo raskust ning tehiolusid arvestades ei ole S.J-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Toimepandud vägivaldse isikuvastase kuriteo tehiolud (mh kannatanu käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda peksmine) on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel, kui süüdimõistetu võimalused vabaduses (vabanemisjärgse elukoha olemasolu jm). S.J kannab karistust mh raske I astme isikuvastase kuriteo toimepanemise (raske tervisekahjustuse tekitamise) eest. Prokurör arvab, et teise inimese (antud juhul süüdimõistetu ema) surmaga lõppenud tahtliku kuriteo puhul ei saa (üldjoontes) rahuldav käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisel eesootavad tingimused anda alust süüdimõistetu vabastamiseks. Süüdlase e nnetähtaegse tingimisi vabastamise küsimuse lahendamisel peab arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Väärib märkimist, et süüdimõistetu on eelnevalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. S.J-i puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Kuna süüdimõistetu kannab karistust mh raske
tervisekahjustuse tekitamise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustun ne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teisele inimesele kehaliste vigastuste tahtlik põhjustamine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. S.J pani toime kuriteo, olles alkoholijoobes, kuid ei näe alkoholi tarvitamises probleemi ja ei taju seoseid alkoholi tarvitamise ja kuriteo vahel. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (väärteomenetluse korras karistatud AS § 70 alusel 2 -l korral, varem kehtinud liiklusseaduse § 74 19 alusel, st mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis eest 2- l korral), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Arvestades S.J-i kriminaalset minevikku, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasematest temale mõistetud karistustest ei ole ta mingeid järeldusi teinud. Väärib märkimist, et eelnimetatud vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 32 %. Isikule mõistetud karistus on sanktsiooni keskmises määras, seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega ei oleks põhjendatud. S.J-i vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ( hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). “Ohtlikkus seisneb füüsilises vägivallas, mille tagajärjel võib saabuda surm“. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud süüdimõistetu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Prokurör ei nõustu Viru Vangla seisukohaga ja ei toeta S.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu S.J ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. S.J-i on kriminaalkorras 3-l korral karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest käesoleval ajal kannab S.J Viru Maakohtu 06.01.2010 otsusega KarS § 118 p 1 ja KarS § 117 lg 1 järgi mõistetud 6 aastast vangistust, kusjuures toimepandud kuritegu on esimese raskusastme isikuvastane kuritegu. S.J-i teo toimepanemise tagajärjel suri tema ema. Arvestades S.J-i toimepandud kuriteo asjaolusid, ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega kannatanu ega ühiskonna õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele. S.J on kuriteo toime pannud alkoholijoobes, olles enne kuriteo toimepanemist joonud järjest 2 päeva, mis võiski põhjustada mitteadekvaatset ja vägivaldset käitumist tema poolt. Kinnipeetavat on väärteokorras 2 -l korral karistatud AS § 70 alusel, varem kehtinud liiklusseaduse § 74 19 alusel, st mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis eest veel 2 -l korral, mis näitab veenvalt, et enne vangistust oli isikul probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Kahjuks ei näe isik ise alkoholi tarvitamises probleemi ega taju seost alkoholi tarvitamise ja toimepandud kuriteo vahel. Eeltoodu p õhjal võib alkoholi tarvitamist pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Seega ei ole välistatud, et kui kinnipeetav on alkoholijoobes, on otseselt ohustatud need isikud, kellega suheldes tal tekib konflikt. S.J-il on Viru Vangla iseloomustuse kohaselt 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3 -1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht. S.J-i sõnade kohaselt oli tema majanduslik olukord enne vangistust halb. Ametlikku töökogemust vabaduses isik ei oma. Enne vangistust toetas kinnipeetavat rahaliselt tema ema. Ebapiisav materiaalne kindlustatus võib kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise riski veelgi suurendada. Kinnipeetav on varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, mistõttu pöörati talle mõistetud tingimuslik karistus täitmisele. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et S.J-i suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.