Kohtulahend

toime kuriteo, tõugates ja hoides kinni kannatanut. Isik kordab oma minevikus tehtud vigu, olles varasemalt korduvalt karistatud varguste eest. Hetkel mõtleb isik rohkem perekesksele elule ja võimalusele leida vabanemisel kindel töö. Tulevikus ei taha isik korrata neid vigu, mis on varasemalt tehtud. Kinnipeetav suhtub ametiisikutesse hästi, mõistes nende vajalikkust. Enne viimast vangistust pani isik kriminaalhoolduse all olles toime kuriteo. Suur hulk karistusi väljendavad kinnipeetava suhtumist ühiskonda ja selles kehtivatesse reeglitesse. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on Viru Vangla hinnangul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 73% ja vägivalla komponendiga kuriteo sooritamise tõenäosus sama aja jooksul on 18%. Viru Vangla ei toeta I.L-i ennetähtaegset vabastamist kriminaalhoolduse alla, kuna mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on liiga suur. Riskiteguriteks on isiku puhul nii alkohol kui ka narkootikumid. Kui kohus otsustab I.L-i vabastada tingimisi ennetähtaegselt, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks teeb Viru Vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa O K ja tädi Z M. Abikaasa käib võimalusel kinnipeetavat külastamas ja suheldakse ka telefoni teel. Suhe tütre K G (sündinud xxxx) on isik ul katkenud. Isiku õde J J elab xxxx ja viimasega on kinnipeetav suhelnud telefoni teel. I.L asub vabanedes elama aadressile xxxx. Tegemist on kinnipeetavale kuuluva 3-toalise ahjuküttega korteriga. O K sõnul elab tema kuni abikaasa vangistuse lõpuni oma ema juures ja nende korter xxxx seisab tühjana. Kuna muutusi ei ole abikaasa sõnul vahepeal toimunud, siis ei pidanud ametnik vajalikuks uuesti minna korterit üle vaatama. O K sõnul on tema hõivatud ametliku tööga firmas xxxx (xxxx) ning on nõus oma abikaasat tema vabanemisel majanduslikult toetama. Kehtivaid väärteokaristusi on isikul 6. Kinnipeetavale on varasemalt mõistetud karistuseks tingimisi vangistus käitumiskontrollile allutamisega (elektroonilise järelevalve alla), kuid katseaeg ei kulgenud positiivselt, sest I.L pani toime uusi õigusrikkumisi. Vabaduses viibides on kinnipeetaval ilmnenud alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamist. Mõlema aine joobes on toime pandud õigusrikkumisi (joobes juhtimine). Kui kohus otsustab vabastada I.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna riskide maandamiseks talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused. I.L avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav leidis, et garanteeritud töökoha puudumine ei ole probleemiks. Vabaduses suudab ta hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest. Kinnipeetav usub, et suudab alustada normaalset elu. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa I.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 27.01.2014 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 8 korda, vanglas viibib juba neljandat korda. Varasemalt on kinnipeetavat korduvalt allutatud käitumiskontrollile, katseajad on möödunud ebarahuldavalt. Käesoleval ajal kannab I.L KarS § -de 76 lg 6 ja 65 lg 2 sätete kohaldamisega mõistetud liitkaristust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega kaasnenud käitumiskontrolli ajal toimepandud kuritegude eest. Prokuratuur ei pea õigeks ja põhjendatuks vabastada kinnipeetav ühe ja sama karistuse kandmisest teistkordselt. Nimetatud iseloomustusest nähtub, et I.L-i varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangla hinnangul on I.L-i puhul

uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul väga suur -73%. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. I.L-i enne tähtaega vabastamine vangistusest ei ole ilmselt põhjendatud ning võiks riivata ühiskonna õiglusetunnet. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91- 06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. I.L-i vabastamine vangistusest oleks ilmselt ennatlik ega ole põhjendatud ning võiks riivata ühiskonna õiglusetunnet. Tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Kuna kinnipeetava karistuse lõppaeg on alles 11.09.2016, on tal piisavalt aega aktiivselt tegeleda enda ennetähtaegse vabastamise küsimustega. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Prokurör leiab, et nimetatud vangistatu puhul käesoleval ajal ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui hulgalisi varavastaseid ja avaliku usalduse vastaseid kuritegusid toimepannud isikut vangistusest tingimisi vabastada. Prokuratuur ei toeta I.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 24.03.2014 saabus kohtule posti teel AS Eesti Vanglatööstus iseloomustus I.L-i kohta. Sellest nähtub, et I.L töötab AS EVT Viru osakonna puidutsehhis puidupingitöölisena/tislerina alates 2012.a veebruarikuust. Tööülesandeid täidab ta kohusetundlikult ja korrektselt ning ühtegi tööalast rikkumist pole tal esinenud. Läbisaamine kaastöölistega ja administratsiooniga on hea. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ja AS Eesti Vanglatööstus iseloomustusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu I.L ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat I.L-i on 8 -l korral kriminaalkorras karistatud ja reaals et vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Viru Maakohtu 05.02.2009 otsusega KarS § 215 lg 2 p 1,2; 199 lg 2 p 4,5,8; 213 lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse (5 aastat 1 kuu 19 päeva vangistust) kandmiselt vabanes kinnipeetav Tartu Maakohtu 17.08.2010 määruse alusel tingimisi enne tähtaega 30.08.2010 katseajaga kuni 25.09.2013 ja tema karistuse ärakandmata osa oli 3 aastat 26 päeva vangistust. Käesoleval ajal kannab I.L Viru Maakohtu 28.02.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8 järgi mõistetud liitkaristust kuritegude eest (3 episoodi), millised on toime pandud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega kaasnenud käitumiskontrolli ajal kriminaalhoolduse all olles. Seega järeldub eelnevast, et varasemad korduvad karistused (sh reaalsed vangistused) ja karistuse kandmisest tingimisi vabastamised (sh tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamine) ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju , vaid ta on järjepidevalt jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav I.L töötab AS Eesti Vanglatööstus Viru osakonna puidutsehhis puidupingitöölise/tislerina alates 2012.a veebruarikuust ja tööalaselt iseloomustatakse teda väga hästi, kuid vabaduses tal garanteeritud töökoht puudub. I.L-il on kolm kehtiv at distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006

määrusele nr 3 -1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on I.L-i puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 73%, mis on kõrge risk. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, sest uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on liiga suur. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava I.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral, sõltuvusaineid tarvitades ja suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega (arvestades grupi poolt toimepandud vargust, mille eest isik praegu karistust kannab), võib ta toime panna uusi kuritegusid. Kohus nõustub prokuröriga ega pea õigeks ja karistuse mõistmise eesmärkidega kooskõlas olevaks vabastada kinnipeetav tingimisi enne tähtaega teistkordselt talle mõistetud ühe ja sama karistuse kandmiselt. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et I.L-i suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohus tunnustab I.L-i selle eest, et ta on vangistuses olles astunud reaalseid samme selles suunas, et tulevikus vabaduses paremini hakkama saada. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 21.04.2014 kohtumääruse

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.