Kohtulahend

pöörati täitmisele. Praegune teine karistus mõisteti varavastaste kuritegude eest sealhulgas esimese astme kuriteo eest. Väärteokorras on süüdimõistetu korduvalt karistatud liiklus-, tubaka- ja alkoholiseaduse alusel ning ka varavastase süüteo eest. Vaatamata varasemale karistusele, ei asunud P.N paranemise teele ning olles allutatud käitumiskontrollile, jätkas kuritegude toimepanemist, pani toime esimese astme kuriteo, mis osutub kuritegude raskusastme muutmise dünaamikale ja viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (varasemalt karistatud alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. 2.2 Varem P.N-ilemääratud katseaeg ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. Samuti oleks probleemne kriminaalhoolduse teostamine ning kriminaalhoolduse eesmärgid jääksid täitmata. Kohus lisas, et süüdimõistetu käitumine vanglas viibimise ajal ei ole olnud algusest alates seaduskuulekas, mida näitavad vangistuse algperioodil vähemalt kolm tõsist distsiplinaarüleastumist, mis käesolevaks ajaks on küll kustunud. Tema võimalused vabanemisel, s.o elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus, mis olid olemas ka enne vangistust, ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uute toimepandud kuritegude asjaolusid. 2.3 Kohus möönis, et P.N-i püüdlused õiguskuulekale käitumisele orienteeruda on alles viimase aasta jooksul liikunud positiivsuse suunas: puuduvad uued distsiplinaarkaristused üle 1 aasta; sotsiaalabiprogrammides osalemine, eriala omandamine, kinnipidamisasutus on kinnipeetavat premeerinud kodukülastuse võimaldamisega. Need asjaolud ei kaalu üles vabaduses erinevate raskusastmega õiguserikkumiste toimepanemist, ka kriminaalhoolduse täielikku ebaõnnestumist, kuigi P.N võimaldati kriminaalhoolduse kestel veelkordse kohtupoolse tähelepanu juhtimisega asuda õiguskuulekalt käituma. 2.4 Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal ja seni kantud vangistust, puudus kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord pika katseaja seaduskuulekalt läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all elektroonilise järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

toimepanemise riskifaktoriks. Peale selle võib riske vähendada ka määrates P.N-ile lisakohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 3.3 Asjaolu, et P.Nei täitnud alaealisena käitumiskontrolli nõuded, mis olid määratud temale esimese kohtuotsuse alusel, ei tähenda seda, et käesolevaks ajaks täiskasvanuna ning olles ära kandnud vanglakaristusest 2 aastat ja 2 kuud, ei ole ta suuteline alluma ühiskonna kehtestatud reeglitele ja kriminaalhooldusele, seda enam elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohus jättis hindamata, et P.N kannab reaalset vanglakaristust esimest korda. 3.4 Kohus jättis tähelepanuta, et viibides kriminaalhooldusel, on kinnipeetaval olemas garanteeritud töökoht OÜ-s XXX s. Tal on ka võimalus jätkata keevitaja elukutse omandamist Rakvere Ametikoolis. Resotsialiseerimise osas ei ole kohus hinnanud P.N-i positiivset sotsiaalvõrgustikku. Iseloomustusest on näha, et tema suhted lähedastega on head, toetavad. Perekond ootab teda koju ja on igati nõus toetama. Resotsialiseerimist on soodustanud ka see, et vangistuse ajal on P.N juba viiel korral kodu külastanud. 3.5 Vangla poolt hinnatud riskiprotsent on P.N iseloomustavate andmetega vastuolus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

kord karistati teda tingimisi vangistusega, kuid katseajal jätkas P.N kuritegude toimepanemist. Maakohus on seda asjaolu põhjalikult ja veenvalt käsitlenud, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks sellel rohkem peatuda. 6.3 Kuigi P.N-ipuhul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ei saa eirata asjaolu, et ta on vangistuse jooksul korduvalt õigusvastaselt käitunud – nii on temale määratud 3 distsiplinaarkaristust, viimane 01.08.2012.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

-4-

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.