Kohtulahend

2012 novembris määratud teha 10 tundi, sooritas 20 tundi; 2012 detsembris määratud teha 40 tundi, sooritas 48 tundi; 2013 jaanuaris määratud teha 40 tundi, sooritas 47 tundi; 2013 veebruaris määratud teha 40 tundi, sooritas 75 tundi; 2013 märtsis määratud teha 61 tundi, sooritas 59 tundi (sooritamata 2 tundi); 2013 aprillis määratud teha 63 tundi, sooritas 64 tundi; 2013 mais määratud teha 61 tundi, sooritas 45 tundi (sooritamata 16 tundi); 2013 juunis määratud teha 77 tundi, sooritas 77 tundi; 2013 juulis määratud teha 60 tundi, sooritas 60 tundi; 2013 augustis määratud teha 60 tundi, sooritas 31 tundi (sooritamata 29 tundi); 2013 septembris määratud teha 90 tundi, sooritas 150 tundi; 2013 oktoobris määratud teha 50 tundi, sooritas 16 tundi (sooritamata 34 tundi); 2013 novembris määratud teha 50 tundi, sooritas 26 tundi (sooritamata 24 tundi): 2013 detsembris määratud teha 52 tundi, sooritas 32 tundi (sooritamata 20 tundi); 2014 jaanuaris määratud teha 60 tundi, kõik tunnid sooritamata; 2014 veebruaris määratud teha 60 tundi – 10.02.2014 seisuga ei ole L.V alustanud tundide sooritamist. L.V põhjendas üldkasuliku töö mittetegemist 4 -l korral haigusega (arstitõendid puuduvad). 31.10.2013 antud seletuses kirjutas L.V, et ei teinud oktoobrikuu ÜKT -ed, sest ei käinud ise piisavalt kohal. 29.11.2013 antud seletuses kirjutas süüdimõistetu, et ei teinud novembrikuu ÜKT -ed ära oma laiskuse tõttu. 31.12.2013 antud seletuses kirjutas L.V, et temal jäi 20 üldkasuliku töö tundi puudu, sest jõulude ajal ei võetud ÜKT- ele tööle. Esimene kohtumine L.V -ga toimus 21.11.2012, kus talle selgitati üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Õigused ja kohu stused on talle olnud arusaadavad ning seda L.V kinnitas oma allkirjaga. Süüdimõistetu tutvus üldkasuliku töö tegemise jaotuskavaga ja allkirjastas selle. Alates 24.11.2012 on L.V üldkasuliku töö tegemise kohaks S.K.Rakvere Hooldekodu OÜ, juhendaja Almar Köök. Kriminaalhooldusametnik on kohtunud L.V-ga 22 -l korral. Kolmele registreerimisele jättis L.V ilmumata. Süüdimõistetule on korduvalt selgitatud ÜKT -e täitmise korda ja vajalikkust ning mittetäitmise tagajärgi. 29.11.2013 koostas kriminaalhooldusametnik L.V-le kirjaliku üldkasuliku töö rikkumise fikseerimise akti. Kriminaalhooldusametnik Viktoria Tammoja jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde, lisades, et veebruaris 2014 on L.V sooritanud 3 üldkasuliku töö tundi. Süüdimõistetu L.V võttis kohtuistungil omaks, et erakorralises ettekandes toodu ja kriminaalhooldusametniku poolt öeldu vastavad tõele. L.V tunnistas, et oli haige, kuid arstitõendeid ta kriminaalhooldusametnikule ei esitanud. Süüdimõistetu palus kohut vangistust mitte täitmisele pöörata, lubades üldkasuliku töö tunnid järelejäänud aja jooksul sooritada. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus leiab, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kriminaalhooldusametniku Viktoria Tammoja erakorra line ettekanne L.V -le mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks on kohtule põhjendatult esitatud, s est tõendamist on leidnud see, et süüdimõistetu L.V on hoidunud ilma mõjuva põhjuseta üldkasulikust tööst kõrvale, olles teinud kuude lõikes vähem (märtsis, mais, augustis, oktoobris, novembris, detsembris 2013) või üldse mitte üldkasulikku tööd (jaanuaris 2014). Süüdimõistetu L.Von ise nõustunud vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga, seega pidi tal juba vastavat nõusolekut andes olema selge, et tal tuleb ettenähtud aja jooksul teha üldkasulikku tööd. Arvestades L.V lubadust oma üldkasuliku töö tunnid järelejäänud aja jooksul siiski ära teha , võib kohtu arvates seekord veel jätta kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata ning L.V-le mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 69 lg 6, KrMS § 387, 428, 432 kohus m ä ä r a s: Jätta Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kriminaalhooldusametniku Viktoria Tammoja erakorraline ettekanne nr 59633 10.02.2014 L.V-le (isikukood xxx, elukoh t xxxx , õpib xxxx) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-119863 25.10.2012 KarS §199 lg 2 p 7,8,9 – 22 lg 3, 121 järgi liitkaristusena mõistetud ja äraka ndmata vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.