Kohtulahend

Kinnipeetaval on p õhiharidus, mille omandas vangistuse ajal xxx. Vabaduses on õppinud xxx jäi täiendavale õppetööle. Jätkas xxx, kuid kakluse pärast visati xxx välja. Hetkel omandab Viru Vanglas xxx kutseõppes. Enne vangistust oli alaealine ning oli vanemate ülalpidamisel. Vanemad on poja kohtukulud ja võlgnevused tasunud ja toetavad teda majanduslikult kinnipidamisasutuses. Varavastaseid kuritegusid pani toime raha saamise eesmärgil, mille eest osteti põhiliselt alkoholi ja suitsu. Vanglas o n töötanud osakonna koristajanaajavahemikul 12.11.2012-11.02.2013 ja alates 18.03.2013-7.09.2013 köögitöölisena, tööga sai hakkama. Tal onxxx juhatuse liikme ltPxxx l Š xxx `ilt, mis kinnitab asjaolu, et kinnipeetava ennetähtaegsel vabanemisel garanteeritakse firmas talle abitöölise töökoht. Vabaduses isik lävis probleemsete kriminaalkorras karistatud isikutega, oli mõjutatav ning see tõttu olid ka pahandused. Kuriteod on sooritatud alkoholijoobes või selleks, et saada raha alkoholi ostmiseks. Mitmel korral on isikut karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse rikkumise eest. Vanglas on riske maandatud sotsiaalprogrammis xxx, mis tegeleb sõltuvusprobleemidega. Isik on agressiivselt käitunud teiste suhtes ning on kasutanud konfliktide lahendamisel vägivalda. Praegu tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Korduvalt on premeeritud hea käitumise eest motivatsiooni raames kodukülastusega, viimane toimus oktoobris 2013. Isikut on kriminaalkorras karistatud kaks korda, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Väärteokorras on karistatud 16 korda sh Alkoholiseaduse alusel 9 korda, Tubakaseaduse alusel 2, ja KarS § 218 järgi 3 korda. Varasem tingimuslik karistus ei olnud mõjus. Z.O ikkus r registreerimise kontrollnõuet ja käitumiskontrolli ajal kohustust mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Hetkel osaleb noorte xxx, mis õpetab vastutusrikast mõtlemist ja käitumist. On toimunud ka psühholoogi nõustamised analüüsimaks elu vanglas. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 66%, Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 51%, Viru vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelvalve alla. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelvalve alla soovib kinnipeetav elama asuda xxx Tegemist on 3- toalise korteriga, mis kuulub Z.O emale. Ema on andnud omapoolse kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks antud aadressile. Korter vastab elektroonilise valve paigaldamiseks vajalikele tingimustele. Nii kinnipeetava ema kui isa töötavad ametlikult, pere tuleb majanduslikult toime, on olemas võimalus kinnipeetava materiaalseks toetamiseks. Ema sõnul on võimalik Z.O vabaduses tööle asuda xxx abitöölisena. Seda kinnitas telefonives tlusel ka xxx P. Š xxx. Kohtutäiturite registri TÄITIS andmetel on Z.O tasumata trahvinõudeid. Isikut on varem nii kriminaal- kui väärteokorras karistatud, varasem tingimuslik karistus ei olnud mõjus. Oluline on, millised järeldused on Z.O nüüdseks teinud oma karistusest ja kui motiveeritud ta on elamaks seaduskuulekalt. Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Prokurör leiab, et kinnipeetav ei ole se ni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal toime uusi tahtlikke vara- ja isikuvastaseid kuritegusid. Viru Maako htu Rakvere kohtumaja 15.11.2011 kohtumäärusest nr 1-10-14146, millega tingimuslik karistus pöörati täitmisele, selgub, et Viru Maakohtu 25.04.2011 kohtuotsusega mõisteti Z.O süüdi KarS § 214 lg 2 p 4,5 järgi ja teda karistati 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega, millist karistust KarS § 74 alusel ei kohaldatud tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise

katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja alguseks määrati 25.04.2011. Kriminaalhooldusametnik esitas 09.09.2011 kohtule erakorralise ettekande taotlusega pikendada katseaega ja määrata Z.O -le täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, kuna süüdimõistetu on rikkunud registreerimiskohustust ning teda on katseaja kestel kolmel korral väärteokorras karistatud, sh kahel korral alkoholiseaduse § 71 alusel. Viru Maakohtu 19.09.2011 kohtumäärusega rahuldas kohus erakorralises ettekandes esitatud taotluse osaliselt, määrates Z.O -le viimase nõusolekul täiendava kohustuse mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume, pidades nimetatud abinõu piisavaks mõjutusvahendiks alaealise süüdimõistetu distsiplineerimiseks. Kohus jättis rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotluse katseaja pikendamiseks. 04.11.2011 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule korduva erakorralise ettekande taotlusega karistuse täitmisele pööramiseks, kuna Z.O on rikkunud temale pandud lisakohustust, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega ja elektroonilise valvega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Prokurör arvab, et nimetatud kinnipeetava puhul ei saa KarS § 76 lg 2 p 1 sätestatud formaalsete eelduste olemasolu anda alust süüdimõistetu käesoleval ajal vabastamiseks ning Z.O tuleb oma süü suurusele vastava karistuse kandmist vangistuses jätkata. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kuriteod on toime pandud alkoholijoobes või eesmärgil saada raha alkoholi soetamiseks; isikut on korduvalt karistatud väärteomenetluse korras alkoholiseaduse § 71 alusel), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Z.O taot leb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja taotleb oma kaitsealuse ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja edastas kohtule kirjaliku arvamuse, millest nähtub, et Z.O käitumine on vanglas olnud hea ja seaduskuulekas. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Ta on töötanud xxx ning on omandanud põhihariduse. Käesoleval ajal osaleb keevitaja eriala kutseõppes. Z.O on läbinud sotsiaalprogrammi eluviisitreening ning noorteprogrammi xxx. Teda on 5 korral premeeritud koju saamisega. Tal on vabaduses kindel elukoht ja toetav sotsiaalvõrgustik. Vabanemise korral on võimalus asuda abitöölisena xxx. Z.O on vanglas viibinud 2 aastat ja 2 kuud. Z.O soovib kriminaalhooldusel olles jätkata seaduskuulekat elu. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokur öri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et Z.O tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud ega õigustatud . Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Z.O isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ni ng sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Viru Vangla ja prokurör ei toeta kinnipeetava Z.O ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Z.O on kriminaalkorras karistatud teist korda. Varasemalt oli varavastaste kuritegude eest karistatud tingimisi vangistusega ja allutatud käitumiskontrollile kuid karistus pöörati täitmisele . Praegune teine karistus mõisteti varavastaste kuritegude eest sealhulgas 1 astme kuriteo eest. Väärteo korras korduvalt karistatud liiklus-, tubaka- ja alkoholiseaduse alusel ning ka varavastase süüteo eest. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning olles allutatud käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist, pani toime 1 astme kuriteo, mis osutub kuritegude raskusastme muu tmise dünaamikale ja viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (varasemalt karistatud alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Z.O puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem Z.O-le määratud katseaeg ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks Z.O uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning krimina alhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas viibimise ajal ei ole olnud algusest alates seaduskuulekas, mida näitavad vangistuse algperioodil vähemalt kolm tõsist distsiplinaarüleastumist, mis käesolevaks ajaks on küll kustunud. Tema võimalused vabanemisel s.o elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus, mis olid olemas ka enne vangistust ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uute toimepandud kuritegude asjaolusid. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Ka enne vangistust oli kinnipeetaval alaline elukoht ning lähedaste toetus kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Alaealise Z.O vanemate toetus ja kontroll vabaduses s.o enne vangistust ei olnud tulemuslik, et ära hoida tema poolt kestev õigusvastane käitumine s.o kuritegude ja väärtegude toi mepanemine. Kohus möönab, et Z.O püüdlused õiguskuulekale käitumisele orienteeruda on alles viimase aasta jooksul liikunud positiivsuse suunas . Kohus nõustub asjaoluga, et isikul puuduvad uued distsiplinaarkaristused üle 1 aasta ja ta on asunud läbima sotsiaalabiprogramme, osaleb eriala omandamisel, kinnipidamisasutus on kinnipeetavat premeerinud kodukülastuse võimaldamisega. Kohtu arvates aga eeltoodu kinnipeetava suhteliselt lühiajalist ( alates 1. 08.2013 viimase d istsiplinaarkaristuse kustumise tähtajast) õiguskuulekust hinnates ei kaalu see üle tema varasemat proportsionaalselt pikemat perioodi vabaduses erinevate raskusastmetega õiguserikkumiste toimepanemist, ka kriminaalhoolduse täielikku ebaõnnestumist , kuigi temal

võimaldati ka kriminaalhoolduse kestel veelkordse kohtupoolse tähelepanu juhtimisega asuda õiguskuulekalt käituma ning edasi vangistuse kestel jätkas Z.O kinnipidamiskohas distsipliinirikkumistega. Eeltoodut arvestades ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, keda käesoleval ajal kohus temale varasemalt väljendatud usaldust saaks antud hetkel samuti põhjendatult hinnata usaldusväärseks, õigustatuks . Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal ja seni kantud vangistuse esimesel poolel, puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord pika katseaja seaduskuulekalt läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all elektroonilise järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude lühiajalist korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, ja seda ka katseajal peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Z.O vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.