Kohtulahend

1-11-4191 viia- hooldusalusele oli selgitatud, et ta peab ilmuma kainena 01.11.2013. L.H tuli määratud ajal - kontrollimisel oli tuvastatud, et hooldusaluse väljahingatavas õhus on alkoholinäit 0,166 mg/l. Mõlema rikkumise kohta olid koostatud joobeseisundi tuvastamise protokollid. Mõõtmisi teostasid kriminaalhooldusametnikud Ülle Siig ja Jelena Džalalova. 01.11.2013 antud seletuses selgitab L.H, et tarvitas 29.10.2013 viina, nelja peale joodi ära kell neli hommikul üks liiter viina. 31.10.2013 joodi enne lõunat kolme peale ära pool liitrit viina. Viru Maakohtu määrus L.H suhtes laekus Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonda 28.10.2013. Hooldusalusele on selgitatud kohtu poolt määratud kontrollnõuded ja ta on teadlik, et kohustuse rikkumise korral kaasneb kandmata karistuse osa täitmisele pööramine kriminaalhooldusametniku ettekande alusel vastavalt KarS § 76 lg 5 sätestatule. Kriminaalhooldusalune on vabaduses olnud viis päeva, ent L.H on juba kahel korral tuvastatud joove. Seda, mis põhjustel hooldusalune nii käitub ja mis põhjustel on ta sellised teguviisid valinud, arvamust anda ei ole võimalik. Lähtudes ülalmainitust ning vastavalt Karistusseadustiku § 76 lg 5 taotleb kriminaalhooldusametnik kohtult pöörata L.H-le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse ärakandmata osa täitmisele. Juhul, kui L.H ilma mõjuva põhjuseta ei ilmu erakorralise ettekande kohtulikule läbivaatamisele, siis vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg kriminaalhooldusametnik ettepaneku kuulutada L.H tagaotsitavaks ja kinnipidamisel võtta vahi alla.

1,

teeb

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette erakorralise ettekande ning palus pöörata L.H-le mõistetud karistus täitmisele. L.H selgitas istungil, et tarbis alkoholi, kuna vanglas viibimine oli tema jaoks väga närviline. Samuti märkis kriminaalhooldusalune, et tal on terviseprobleemid ning peab 03.12.2013 minema operatsioonile. Vanglas talle vajalikku ravi ei anta. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku ettepanek pöörata täitmisele L.H-le mõistetud karistuse kandmata jäänud osa, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kui L.H tuli 29.10.2013 esmakohtumisele kriminaalhooldusosakonna Narva talitusse, oli tema väljahingatavas õhus alkoholi 1.096 mg liitri kohta. Tulles 01.11.2013 kriminaalhooldaja juurde, oli L.H väljahingatavas õhus alkoholi 0,166 mg liitri kohta. Nimetatud asjaolud on tuvastatud joobeseisundi tuvastamise protokollidega. Ka L.H ise ei eita alkoholi tarbimist. Seega on tuvastatud, et kriminaalhooldusalune L.H ei täitnud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 15.10.2013 määrusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning rikkus sellega korduvalt ennetähtaegselt vabastamise tingimusi. KarS § 76 lg 5 kohaselt pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele, kui isik ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele.

1-11-4191 Kuivõrd antud juhul on tegemist lühikese ajavahemiku jooksul korduva alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega, ei esine kohtu hinnangul asjaolusid, mis vabandaks toime pandu rikkumisi ning kinnitaksid veenvalt, et isik soovib oma käitumist parandada ning katseaega korrektselt läbida. Asjaolu, et isik rikkus kohtu määratud kohustust juba mõne päeva möödudes peale karistuse kandmisest tingimuslikku vabastamist, näitab, et süüdimõistetu ei ole teinud enda jaoks järeldusi, mis suunaks teda edaspidi õiguskuulekale käitumisele ning ta jätkab rikkumiste toimepanemist. Seda kinnitab ka tõik, et olles kord juba läbinud kriminaalhooldaja kontrolli alkoholi tarbimise osas, ei heidutanud see L.H ning mõni päev hiljem tuvastati taaskord, et ta on tarbinud alkoholi ning rikkunud kohtumääruses ettenähtud kohustust. Siinkohal ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et kuritegu, mille toimepanemise eest L.H karistust kannab, on samuti seotud alkoholi tarbimisega. Eelnevast tingituna on kohus seisukohal, et karistuse kandmisest tingimuslikult vabastamine ei ole end õigustanud. Kohtu hinnangul ei välista karistuse täitmisele pööramist ka kriminaalhooldusaluse tervislik seisund. Kohtuistungil esitas kriminaalhooldusalune kohtule dokumendid, millest nähtuvalt peab ta 03.12.2013 minema plaanilisele kõhuseinasonga operatsioonile. Nimetatud asjaolu arvestades määrab kohus, et L.H peab ilmuma vanglasse karistuse kandmiseks 15.01.2014. Kriminaalhooldusaluse poolt viidatud muude tervisehäirete osas märgib kohus, et esiteks ei ole kohtule esitatud andmeid, et tegemist oleks tervisehäiretega, mis välistaksid vabadusekaotusliku karistuse kandmist. Siinkohal ei saa jätta arvestamata ka asjaolu, et süüdimõistetu tervislik seisund ei ole takistanud tal alkoholi tarbimist. Teiseks, vastavalt vangistusseaduse § 53 lg-le 1 tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt suunatakse kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega on ka vangistuses viibimise ajal tagatud kriminaalhooldusalusele vajalik arstiabi. Juhul, kui süüdimõistetu tervislik seisund ei võimalda karistuse kandmist, peab karistust täitva asutuse juht vastavalt KrMS §-le 425 taotlema süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist haiguse tõttu. Ülaltoodust lähtuvalt ja juhindudes KarS § 76 lg-st 5 pöörab kohus täitmisele L.H-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.01.2012 ja Tartu Ringkonnakohtu 16.04.2012 kohtuotsusega nr 1-11-4191 mõistetud karistuse ärakandmata jäänud osa - 10 kuud ja 12 päeva vangistust. Vangistuse kandmise tähtaja alguseks lugeda L.H vanglasse ilmumise aeg. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg-st 2, 432 lg 3. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.