2-24-117452/14 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

4.Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendite põhjal, et kostja on digiallkirjastanud nõude aluseks oleva krediidilepingu 28.08.2020, digiallkirjastatud konteineris on lepingueelne teave, väikelaenulepingu eritingimused, laenulepingu üldtingimused, maksegraafik ja tarbijakrediidi teabeleht. Hageja on esitanud tõendi, et kostjale maksti välja 5000 eurot (dtl 51). Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud ning kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega. Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on lepingu kohta käivad dokumendid. Kohus kontrollis, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra (oli 61,56%). Hageja asus ise seisukohale, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning esitas sellest tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada 10.04.2025 ning igakuise osamakse suurus oli 169,88 eurot (v.a esimene). Kuni ülesütlemiseni moodustas põhivõla osa laenulepingu maksegraafikus 17 tagasimaksest 50-70 eurot. Jagades kostja poolt tasutud 2327,81:17=136,93. Ehk kui arvestada kõik kostja poolt tasutu põhiosa katteks (sest lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgne intressimäär oli 0%), on selge, et kostja ei oleks lepingu üles ütlemise ajal (s.o 23.02.2022) olnud võlas ning üles ütlemine on seega toimetu. Hageja asus seisukohale, et ta ei saa tagasimakseid uuesti määrata, seda saaks teha üksnes krediidiandja. Hageja palub tagasimaksed edasiulatuvalt välja mõista algse maksegraafiku põhiosa tulba alusel. See tulp kajastab aga põhiosamakseid kokku 5250 eurole, sisaldades ka lepingutasu, mida kostja hagejale ei võlgne. Kuivõrd kohus ei saa ise maksegraafikut muuta, loeb kohus, et kostjal on maksegraafiku põhiosamaksete tulbast tasutud 2327,81 eurot + lepingutasu 250 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja VÕS § 4034 lg 7, § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel välja tasumata kohtuotsuse päeva seisuga sissenõutavaks muutunud lepingu maksegraafiku põhiosamaksed, s.o kuni 10.11.2024. makseni (k.a) kokku 1902,78 eurot. Kohus mõistab kostjalt edasiulatuvalt VÕS § 4034 lg 7, § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 ning TsMS § 369 alusel välja järgmised lepingu maksegraafiku põhiosamaksed, (kokku 769,41 eurot): 10.12.2024 147,37 eurot 10.01.2025 150,55 eurot

5.Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatuks loetud 16.08.2024, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 3652,04 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 455 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 455 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Harju Maakohtu 07.10.2024 määrusega on hagejale tagastatud riigilõiv 17,50 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 172 lg 9 ja § 484 2 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades, et kohus rahuldas hagi peale hagist osaliselt loobumist täielikult, tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 457,50 eurot, millest 437,50 eurot on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot. Kuna kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda, ei määra kohus kindlaks kostja menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud oma menetluskulude nimekirja ja vastuväidet hageja menetluskuludele. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).