Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 30.05.2024 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 200 eurot, millele lisandus intress 160 eurot ning tagasimakse tähtajaks oli määratud 07.06.2024. Laenulepingu järgi oli laenu tasumisega viivitamise korral kostja kohustatud tasuma hagejale ka viivist. Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse avaliku e-toimiku kaudu nähtavaks ja kätte toimetatavaks alates 07.10.2024, kuid kostja pole dokumente kättetoimetamise portaalis avanud. Kohus toimetas kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kätte posti teel 31.10.2024. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohustus hagile vastama hiljemalt 14.11.2024, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks ega ka hiljem ei ole kosja vastanud. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Laenulepingu järgi on tasumisega viivitamise korral kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 5% päevas iga viivitatud päeva eest tasumata laenujäägilt. Hageja ei ole hagiavalduses soovinud viivist lepingujärgses määras, vaid on viivist arvestanud määraga 0,813% päevas. Hageja on taotlenud viivist summas 200 euro väljamõistmist arvestusega 07.06.2024 07.10.2024 perioodi kohta. Kohtu hinnangul saab hageja viivist nõuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, s.o alates 08.06.2024 (kuna laenu tagastamise tähtaeg oli 07.06.2024) kuni hagiavalduse esitamise ajani, s.o kuni 04.09.2024, mistõttu on viivise nõude suurus 144,71 eurot. Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega osaliselt ning jätab rahuldamata hageja nõude viivise summas 55,29 euro väljamõistmiseks. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt

arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 140 eurot ja menetluskulu 20 eurot TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 140 eurot. Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus piiratud §-ga 4842 ehk 20 euroga. TsMS § 4842 teise lause kohaselt muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 160 (140+20) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 160 eurot. Kohus märgib, et kuivõrd hageja ei ole esitanud nõuet viivise väljamõistmiseks põhinõudelt ja väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras, siis kohus seda ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.