Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg
esindajad Asja läbivaatamine
Kostja: S.A (isikukood XXX) lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja alternatiivne nõue.
2.Välja mõista kostjalt S.A hageja Bondora AS kasuks hageja ja kostja vahel 26.09.2021 sõlmitud laenulepingust nr BL2375402 tulenev põhivõlgnevus 812,09 eurot ja sellelt arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 määras kuni hagi esitamiseni summas 24,94 eurot.
3.Välja mõista kostjalt S.A hageja Bondora AS kasuks punktis 2 nimetatud põhivõlgnevuselt viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte suuremas summas kui põhivõlgnevus.
Välja mõista kostjalt S.A hageja Bondora AS kasuks hageja ja kostja vahel 04.02.2022 sõlmitud laenulepingust nr BL2580674 tulenev põhivõlgnevus 234,28 eurot ja sellelt arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 määras kuni hagi esitamiseni summas 7,20 eurot.
5.Välja mõista kostjalt S.A hageja Bondora AS kasuks punktis 4 välja mõistetud põhivõlgnevuselt viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte suuremas summas kui põhivõlgnevus.
6.Välja mõista kostjalt S.A hageja Bondora AS kasuks hageja ja kostja vahel 06.07.2022 sõlmitud laenulepingust nr BL2888605 tulenev põhivõlgnevus 232,99 eurot ja sellelt arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 määras kuni hagi esitamiseni summas 7,16 eurot.
7.Välja mõista kostjalt S.A hageja Bondora AS kasuks punktis 6 välja mõistetud põhivõlgnevuselt viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte suuremas summas kui põhivõlgnevus.
8.Välja mõista kostjalt S.A hageja Bondora AS kasuks hageja ja kostja vahel 05.10.2022 sõlmitud laenulepingust nr BL3087955 tulenev põhivõlgnevus 776,51 eurot ja sellelt arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 määras kuni hagi esitamiseni summas 23,85 eurot.
9.Välja mõista kostjalt S.A hageja Bondora AS kasuks punktis 8 välja mõistetud põhivõlgnevuselt viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte suuremas summas kui põhivõlgnevus.
10.Ülejäänud nõuete osas jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
11.Jätta menetluskulud 78,32% ulatuses kostja kanda ning 21,68% ulatuses hageja kanda.
12.Mõista S.A-lt Bondora AS kasuks välja menetluskulud 890,50 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist kohtuistungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Hageja esitas Pärnu Maakohtule 10.09.2025 hagi kostja vastu ning 12.12.2025 alternatiivsed nõuded. Menetluses on hageja nõuded kostja vastu:
1.1.Välja mõista kostjalt hageja kasuks 2617,09 eurot ning viivis hagiavalduse esitamiseni põhinõude summalt 2590,45 eurot (põhinõude summa ilma intressita) kokku summas 88,56 eurot;
1.2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 801,09 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 14,32% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
1.3.Alternatiivse nõudena võttis kohus 19.12.2025 kohtumäärusega menetlusse hageja nõude mõista kostjalt välja lepingust nr BL2375402 tulenev põhivõlg 812,09 eurot ja sellelt arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 määras kuni hagi esitamiseni 24,94 eurot;
1.4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr BL2580674 tulenev põhivõlg 234,28 eurot ja sellelt arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 määras kuni hagi esitamiseni 7,20 eurot;
1.5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr BL888605 tulenev põhivõlg 232,99 eurot ja sellelt arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 määras kuni hagi esitamiseni 7,16 eurot;
1.6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr BL3087955 tulenev põhivõlg 776,51 eurot ja sellelt arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 määras kuni hagi esitamiseni 23,85 eurot;
1.7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingutest BL2375402, BL2580674, BL888605, BL3087955 viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hageja ja kostja on sõlminud järgmised tarbijakrediidilepingud: 1) 26.09.2021 nr BL2375402, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 5528 eurot, intressimääraga 15,78% aastas. Kostja kohustus tasuma igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas ja lepingu sõlmimisel lepingutasu 328 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr lepingus on 27,89%. 2) 04.02.2022 nr BL2580674, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 850 eurot, intressimääraga 14,32% aastas. Kostja kohustus tasuma igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas ja lepingu sõlmimisel lepingutasu 50 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr lepingus on 26,18%. 3) 06.07.2022 nr BL2888605, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 637 eurot, intressimääraga 15,29% aastas. Kostja kohustus tasuma igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas ja lepingu sõlmimisel lepingutasu 37 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr lepingus on 27,24%. 4) 05.10.2022 nr BL3087955, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 2339 eurot, intressimääraga 19,88% aastas. Kostja kohustus tasuma igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas ja lepingu sõlmimisel lepingutasu 139 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr lepingus on 33,00%.
3.Hageja selgitab, et Bondora AS-st laenutaotluse protsessi saab algatada üksnes klient, kes on end autentinud ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga krediidiandja veebilehel. Leping allkirjastatakse digitaalselt selliselt, et klient tuvastatakse kontoga seotud kontakttelefoni numbrile saadetava PIN-koodi abil. See PIN-kood tuleb sisestada krediidiandja kliendiportaalis, pärast seda kui klient on tutvunud laenupakkumise ja lepingueelse infoga ning on otsustanud laenulepingu pakkumisega nõustuda. Asjaolu, et klient nõustub Bondora AS-ga laenulepingut sõlmima ja on selle allkirjastanud, on ka tõendatav lepingu jaluses oleva elektroonilise allkirja infoga, mis sisaldab laenu võtnud kliendi nime, isikukoodi, kliendi poolt kasutatud seadme IP-aadressi ning kinnitamisega seotud aega ja IP-aadressi.
4.Nimetatud lepingute järgi on hageja peale poolte vahel sõlmitud laenulepingute allkirjastamist väljastanud kostjale krediidisummad järgmiselt: 1) 26.09.2021 summas 5198,32 eurot (summa 328 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks); 2) 04.02.2022 summas 800 eurot (summa 50 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks); 3) 06.07.2022 summas 600 eurot (summa 37 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks); 4) 05.10.2022 summas 2200 eurot (summa 139 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks).
5.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised väited.
5.1.Kostja täitis krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks mh järgmisi andmeid: (i) elukoha tüüp, (ii) perekonnaseis, (iii) ülalpeetavate arv, (iv) haridus, (v) tööandja ja (vi) tööstaaž tööandja juures; (vii) sissetuleku suurus, (viii) kohustused; (ix) elamiskulude suurus, (x) kulutused hasartmängudele. Lisaks on kostja edastanud hagejale oma pangakontoväljavõtted ja hageja kontrollis (nii enda kui kolmandate isikute andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. Kostja pangakontolt kontrollis hageja mh seda, et kostjal on regulaarne sissetulek (laenu taotlemisel).
5.2.Seoses lepingutest nr BL2375402, BL2888605 ja BL3087955 tulenevate nõuetega märkis hageja järgmist. Kuigi hageja põhistas, et krediidilepingud on sõlmitud kehtivalt ja pooltevaheline kokkulepe mh lepingulise intressi osas on kehtiv, peab hageja menetlusökonoomilistel kaalutlustel mõistlikuks esitada oma nõuded viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtuks lepingutest tulenevate põhikohustuste katteks, ei arvesta väljastatud krediidilt enne lepingu ülesütlemist intressi ka mitte VÕS § 94 sätestatud määras ega nõua muid lepingujärgseid tasusid. Tegemist on seadusjärgse nõudeulatusega, mida hageja saaks nõuda ka siis, kui kohus leiab mingil põhjusel, et krediidilepingut saab pidada tühiseks.
5.3.Enne laenu nr BL2580674 väljastamist nähtus kostja pangakontolt regulaarne sissetulek summas 2169,36 eurot. Lisaks nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 685,55 eurot ja analüüsis võttis hageja aluseks elamiskuludena 650 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2022 arvestuslik elatusmiinimum summas 303,38 eurot ning kostja poolt avaldatud põhivajadustele kuluv summa, mille kostja ise oli märkinu (288 eurot). Arvestades uue laenu kuumakset (22,75 eurot), teisi kohustusi (664,77 eurot), arvestuslike elamiskulusid (650 euro), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 831,84 eurot. Seega oli kostjal piisavalt rahalisi vahendeid elamiskulude tasumiseks.
6.Hageja hoiatas 24.04.2025 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja ei näidanud üles soovi lahendada tekkinud olukord ning täita lepingust tulenevaid kohustusi määral, mis võimaldaks lepingujärgsete kohustuste täitmist varasemalt poolte poolt kokkulepitud tingimustel. Hageja ütles 26.05.2025 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 13 343,77 euro tasumist, mis hõlmas tagastamata krediidisummat, intressi ja muid kulusid. Kostja oli jätnud laenulepingute alusel tasumata 25.02.2025, 24.03.2025, 23.04.2025 ja 23.05.2025 osamaksed. Nii ülesütlemise hoiatus kui ka ülesütlemisavaldus saadeti kostja e-posti aadressile, mille kostja oli laenutaotluses välja toonud. Kostja ei ole teavitanud enda kontaktandmete muutmisest.
7.Laenulepingute kehtivuse ajal on kostja tasunud hagejale makseid järgnevalt:
7.1.Laenulepingu BL2375402 alusel on kostja tasunud hagejale kokku 4386,23 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõude (tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 812,09 eurot.
7.2.Laenulepingu BL2580674 alusel on kostja tasunud hagejale kokku 565,72 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees järgmine: (i) põhinõue summas 743,84 eurot; (ii) intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 26,64 eurot; (iii) tasumata arved 10 eurot ja (iv) haldustasu 22,89 eurot, kokku 803,37 eurot.
7.3.Laenulepingu BL2888605 alusel on kostja tasunud hagejale kokku 367,01 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõude (tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 232,99 eurot.
7.4.Laenulepingu BL3087955 alusel on kostja tasunud hagejale kokku 1423,49 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõude (tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 776,51 eurot.
8.Laenulepingute nr BL2375402, BL2888605 ning BL3087955 alusel hageja ei arvesta väljastatud krediidilt enne lepingu ülesütlemist intressi ka mitte VÕS § 94 sätestatud määras ega nõua muid lepingujärgseid tasusid. Laenulepingu BL2580674 üldtingimuste punkti 9.1. alusel on pooled kokku leppinud, et viivisemäär on võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga.
9.Hageja esitas 12.12.2025 alternatiivse nõude, kus selgitas järgmist.
9.1.Alternatiivse nõude korral arvestab hageja kõik kostja teostatud maksed üksnes põhivõla (s.o väljastatud krediidisumma) katteks, hageja põhinõuded kostja vastu on järgmised: 1) tulenevalt lepingust BL2375402 summas 812,09 eurot; 2) tulenevalt lepingust nr BL2580674 summas 234,28 eurot; 3) tulenevalt lepingust nr BL2888605 summas 232,99 eurot; tulenevalt lepingust nr BL3087955 summas 776,51 eurot.
9.2.Hageja viivisenõue arvutatuna VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni on: 1) tulenevalt lepingust BL2375402 summas 24,94 eurot; 2) tulenevalt lepingust nr BL2580674 summas 7,20 eurot; 3) tulenevalt lepingust nr BL2888605 summas 7,16 eurot; 4) tulenevalt lepingust nr BL3087955 summas 23,85 eurot.
10.Laenulepingud olid ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt üles öeldud 26.05.2025. Hageja selgitab, et kostja oli kõigi laenulepingute puhul jätnud täielikult tasumata 2025 veebruarikuu, märtsikuu, aprillikuu ja maikuu osamaksed. Kostja oli tasunud 26.05.2025 (s.o ülesütlemise seisuga) : 1) tulenevalt lepingust BL2375402 kokku 4386,23 eurot, samas kui uuesti määratud maksete korral pidanuks selleks ajaks olema tasutud 5178.32 eurot, 2) tulenevalt lepingust BL2580674 kokku 565,72 eurot, samas kui uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks olema selleks ajaks tasutud 797,17 eurot, 3) tulenevalt lepingust BL2888605 kokku 367,01 eurot, samas kui uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks selleks ajaks olema tasutud 586,75 eurot, 4) tulenevalt lepingust nr BL3087955 kokku 1423,49 eurot, samas kui uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks selleks ajaks olema tasutud 2141,48 eurot.
11.Lepingute ülesütlemise formaalne eeldus on täidetud ka uuesti määratud tagasimaksete puhul, kuivõrd hageja on edastanud kostjale e-kirja teel nii ülesütlemise avalduse, kui sellele eelnevalt
ülesütlemise hoiatuse, milles on palunud täiendava tähtaja jooksul võlgnevus tasuda, et vältida laenulepingute erakorralist ülesütlemist. Kohtuotsuse põhjendused
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
13.Menetlusse võtmise määrused ja materjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult 20.09.2025 ning jäetud postkasti 13.01.2026. Kostjale oli antud tähtaeg hagile vastamiseks, kostja hagile vastanud ei ole.
14.Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
15.Kas lepingud on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud
15.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
15.2.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.
15.3.VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
15.4.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad tarbijakrediidilepingud pdf failidena (dtl 15-98).
15.5.Hageja selgitustest nähtub, et Bondora laenulepingute puhul toimub autentimine tugeva isikutuvastusvahendiga, aga allkirjastamine käib hageja poolt saadetava PIN-koodi sisestamisega kliendiportaalis, kuhu tarbija on end autentinud tugeva autentimisvahendiga. Hagejast võib aru saada nii, et saadetud PIN-koodi sisestamisel lisatakse automaatselt lepingu faili isiku nimi, isikukood, ajamärge, IP-aadress. Kohus tuvastas esitatud dokumentidest, et laenulepingutel on hageja viidatud kinnitusena kostja nimi, isikukood, kuupäev, kellaaeg ning kinnitamise IP-aadress ning sama kuupäevaga ka hageja nimi, registrikood ning IP-aadress (dtl 24, 45, 66, 87).
15.6.Kohtule esitatud pdf failidel endal ei ole juures mingeid andmeid, mille alusel saaks tuvastada seda, mida hageja on eeltoodud allkirja andmise viisi kohta selgitanud.
15.7.Hageja on tõendanud, et kostjale on 26.09.2021 välja makstud 5198,32 eurot (dtl 99), 04.02.2022 välja makstud 800 eurot (dtl 100), 06.07.2022 välja makstud 600 eurot (dtl 101), 05.10.2022 välja makstud 2200 eurot (dtl 102). Seega on laenusummad kostja poolt kasutusse võetud.
15.8.Lepingu nr BL2375402 krediidi kogukulumäär on 27,89%, lepingu nr BL2580674 krediidi kogukulumäär on 26,18%, lepingu nr BL2888605 krediidi kogukulumäär on 27,24% ja lepingu nr BL3087955 krediidi kogukulumäär on 33,00%. Krediidi kulukuse maksimaalne määr oli laenu nr BL2375402 väljastamise hetkel 56,04% (18,68%x3), laenu nr BL2580674 väljastamise hetkel 50,85% (16,95%x3) ning laenude nr BL2888605 ja BL3087955 väljastamise hetkel 48,90% (16,30%x3). Kohus ei tuvastanud krediidi kulukuse maksimaalse määra ületamist.
15.9.Kohus on tuvastanud, et kostja on teinud tahteavaldused nõude aluseks olevate lepingute sõlmimiseks, lepingud on nõutud vormis, lepingud sisaldasid seadusega nõutud andmeid ning laen (v.a lepingutasu ulatuses) on välja makstud.
16.Vastutustundliku laenamise kohustus
16.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.
16.2.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: •
Tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
•
Tarbija teised varalised kohustused, sh regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
•
Tarbija varasem maksekohustuste, sh finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
•
Tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);
•
Krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).
Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
16.3.Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimine ei oma käesoleval juhul tähtsust laenulepingute nr BL2375402, BL2888605 ja BL3087955 puhul, kuivõrd hageja esitas nimetatud lepingutest tulenevad nõuded viisil, kus ta luges kõik senised maksed tehtuks lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvestanud väljastatud krediidilt enne lepingu ülesütlemist intressi ka VÕS § 94 sätestatud määras ega nõua muid lepingujärgseid tasusid.
16.4.Seoses laenulepinguga nr BL2580674 esitas hageja vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta selgitused hagiavalduse punktis 2.2.1 (dtl 6). Kohus selgitas 11.09.2025 kohtumääruses (dtl 165-174) hagejale vastutustundliku laenamise põhimõtet ning tegi ülevaate, mida ja kuidas tuleks hagejal tõendada. Mh selgitas kohus, et tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tuleks küsida tarbija konto väljavõtet. Hageja esitas kohtule kostja pangakonto väljavõtte 01.10.2025 (dtl 192). Nimetatud dokument on esitatud Microsoft Exceli töövihiku failivormingus (.xlsx). Kohtu hinnangul on sellises failivormingus esitatud dokumente võimalik hõlpsasti muuta, seejuures puudub dokumendil kinnitus selle autentsuse ja terviklikkuse kohta. Samuti on dokument raskesti jälgitav. Väljavõttel ei kajastu perioodi algsaldo ega lõppsaldo ning tehingud ei ole esitatud järjepidevas kronoloogilises järjestuses. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul võimalik esitatud väljavõtte alusel kontrollida, milliseid andmeid hageja enne lepingu sõlmimist tegelikult kogus ja hindas ega seda, kas hageja järgis kostja krediidivõime hindamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus märgib lisaks, et esitatud konto väljavõte sisaldab ulatuslikult dubleeruvaid kandeid, mistõttu ei võimalda see ilma täiendava töötlemise ja puhastamiseta saada usaldusväärset ülevaadet kostja tegelikust majanduslikust olukorrast. Väljavõtte analüüsimisel ilmnes, et samad tehingud esinevad korduvalt, mistõttu on esitatud andmete põhjal keeruline tuvastada tegelikku tehingumahtu ning kostja sissetulekute ja kohustuste suurust. Ka juhul, kui lähtuda üksnes perioodist 04.02.2021 kuni 03.02.2022 ehk lepingu sõlmimisele eelnenud aastast, nähtub väljavõttest, et kostjal esines samaaegselt mitu krediidi- ja järelmaksukohustust, sealhulgas kohustused Holm Bank AS-i, TF Bank AB, Inbank AS-i ja Svea Finance AS-i ees. Samuti nähtub väljavõttest laenu väljamakse Bondora AS-ilt ning kulutusi hasartmänguteenustele, sealhulgas Eesti Lotole. Kohtu hinnangul viitavad nimetatud asjaolud sellele, et kostja majanduslik olukord oli juba enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist märkimisväärselt koormatud. Esitatud konto väljavõttest ei nähtu veenvalt, et kostjal oleks olnud piisav vaba maksevõime täiendava krediidikohustuse võtmiseks ja selle nõuetekohaseks täitmiseks. Vastupidi, olemasolevad krediidikohustused ning konto väljavõttest nähtuv rahakasutuse muster viitavad suurenenud makseraskuste riskile.
16.5.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esitatud tõendite põhjal puudub alus järeldada, et kostja krediidivõime oleks lepingu BL2580674 sõlmimise ajal võimaldanud tal võtta täiendava laenukohustuse ja seda nõuetekohaselt täita. Seetõttu ei saa kohus lugeda tõendatuks, et hageja järgis enne laenulepingu sõlmimist kostja krediidivõime hindamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
16.6.Kohus selgitab, et juhul, kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098, p 24).
17.Nõuded
17.1.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid.
17.2.Kohus tegi hagejale ettepaneku määrata VÕS § 4034 lg 7 järgi tagasimaksed uuesti ning teha ümberarvestus.
17.3.Hageja määras tagasimaksed uuesti vastavalt kohtu 11.09.2025 antud juhistele (dtl 171). Hageja esitas alternatiivse nõude 12.12.2025. Koos tagasimaksete uuesti määramisega eeltoodud viisil esitas hageja 12.12.2025 menetlusdokumendis ka nõude – alternatiivselt hageja primaarsele nõudele. Alternatiivse nõude korral hageja arvestab kõik kostja poolt tehtud maksed põhikohustuse katteks, ei arvesta laenulepingute alusel kostja kasutusse antud rahalt intressi ning nõuab alates laenulepingute ülesütlemisest seadusjärgses määras viivist kuni kohustuste kohase täitmiseni.
17.4.Kuna hageja arvestab alternatiivse nõude korral kõik kostja teostatud maksed üksnes põhivõla (s.o väljastatud krediidisumma) katteks, siis on hageja põhinõue kostja vastu: 1) tulenevalt lepingust BL2375402 summas 812,09 eurot, 2) tulenevalt lepingust nr BL2580674 summas 234,28 eurot, 3) tulenevalt lepingust nr BL2888605 summas 232,99 eurot, 4) tulenevalt lepingust nr BL3087955 summas 776,51 eurot.
17.5.Hageja viivisenõue arvutatuna VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni on: 1) tulenevalt lepingust BL2375402 summas 24,94 eurot, 2) tulenevalt lepingust nr BL2580674 summas 7,20 eurot, 3) tulenevalt lepingust nr BL2888605 summas 7,16 eurot, 4) tulenevalt lepingust nr BL3087955 summas 23,85 eurot.
17.6.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole järginud kostjale laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet seoses laenulepinguga nr BL2580674. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse ja uue nõude 12.12.2025. Kohus lähtub hagi osalisel rahuldamisel hageja nõude ümberarvestusest ja asjaolust, et hageja ei ole kostjale laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
17.7.Hageja viivisenõue kuulub samuti rahuldamisele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
18.Menetluskulud
18.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud
menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
18.2.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi kostja suhtes osaliselt. Kohtu hinnangul on põhjendatud jagada menetluskulud hageja ja kostja suhtes võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
18.3.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt 2557,56 + 26,64 + 22,89 + 10 + 88,56 = 2705,65 euro tasumist. Maakohus mõistab kostjalt välja 812,09 + 24,94 + 234,28 + 7,20 + 232,99 + 7,16 + 776,51 + 23,85 = 2119,02 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on seega 78,32% (arvestuse aluseks olev tehe 2119,02 / 2705,65 * 100%). Seega jäävad menetluskulud 78,32% ulatuses kostja kanda ja 21,68% ulatuses hageja kanda.
18.4.Hageja tõi oma viimases menetlusdokumendis välja, et tema menetluskulud on riigilõiv 420 eurot ning õigusabikulud 717 eurot.
18.5.Advokaadibüroo LINDEBERG osutas hagejale õigusteenust 1 tund hinnaga 100 eurot/h (KM-ta) ja 5 tundi 58 minutit hinnaga 90 eurot/h (KM-ta). Õigusabikulud on tekkinud käesoleva tsiviilasjaga ning on seotud: hagiavalduse koostamine, kohtumäärusega tutvumine, kohtule vastuse koostamine, kohtumäärusega tutvumine, toimingud kliendikaustas, kohtule taotluse koostamine, hageja täiendava seisukoha koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine, kõik kokku 6 tundi ja 58 minutit. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 03.06.2013, nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja nimetatud kinnitust esitanud ei ole, seega mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta.
18.6.Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kostja ei ole kohtumenetluses osalenud, mistõttu kohus määrab, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
18.7.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).
18.8.Üldjuhul on põhjendatud ja vajalik selline esindaja tunnitasu, mis vastab sarnase õigusteenuse keskmisele turuhinnale. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnihind põhjendatud. Hageja esindaja ajakulu vastab tehtud toimingutele, s.o 6 tundi ja 58 minutit. Põhjendatud menetluskulud on kokku 1137 eurot (717 eurot õigusabikulud + 420 eurot menetluskulu).
18.9.Kohus mõistab nimetatud kuludest kostjalt hageja kasuks välja 78,32%, st 890,50 eurot.
18.10.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (890,50 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.11.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.