Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Harju Maakohus Karin Mölder 03.07.2026, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-25-111543 Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi T. B. vastu leppetrahvi nõudes 50 eurot nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn) Hageja esindaja: Elari Arjakas (e-post XXX) Kostja: T. B. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi T. B. vastu.
2.Välja mõista T. B.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahv 30 eurot ja sissenõudmiskulu hüvitis 20 eurot.
3.Jätta rahuldamata T. B. taotlus keelata Osaühingul EUROPARK ESTONIA ja EFTA Legal OÜ-l T. B. isikuandmete säilitamine, töötlemine ja edastamine kolmandatele isikutele.
4.Jätta rahuldamata T. B. nõue mõista Osaühingult EUROPARK ESTONIA T. B. kasuks kompensatsioon kohtukulude ulatuses.
5.Jätta menetluskulud T. B. kanda.
6.Välja mõista T. B.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulu 420 eurot.
Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb T. B.l tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab maakohtus lihtmenetluses menetletud asjas (TsMS § 405 lg 1) esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2 1). Kui on täidetud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 17.04.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. B. (kostja) vastu 50 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule 29.04.2025 vastuväite. Pärnu Maakohtu 20.05.2025 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 09.06.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 50 euro saamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja alates 13.12.2019 kuni 08.01.2025. Kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud 19.01.2023 Reisijate 7/9 Depoo parklasse parkimistingimusi rikkudes. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole hagejale tasunud leppetrahvi nr 0781901231500467 summas 30 eurot. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja ei ole võlgnevust vabatahtlikult tasunud. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulu hüvitist 20 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja esitas 13.06.2025 vastuse hagiavaldusele. Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja väitel tal puudub leping hagejaga. Kostja palub esitada kohtu jaoks dokumentaalne tõend (leping allkirjaga), mis kinnitab sellise suhte olemasolu.
4.Hageja väidab, et kostja on rikkunud liikluseeskirju ja määranud selle eest trahvi. Samas ei ole hageja esitanud: 1) viidet konkreetsele liiklusseaduse paragrahvile või punktile, mida ta väidetavalt rikkus; 2) viidet liiklusmärgile või reguleerimisvahendile, mille nõudeid ta eiras ja mis on paigaldatud Transpordiameti poolt vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja 3) tõendit, et hagejal on riiklik volitus või pädevus teostada liiklusjärelevalvet või määrata trahve Eesti territooriumil. Hageja ei ole Eesti Vabariigis tunnustatud ega volitatud organ, kellel oleks õigus määrata haldustrahve. Seetõttu loeb kostja nõude kehtetuks ja põhjendamatuks.
5.Hageja (või nende esindaja EFTA Legal) ei ole kostjat vastavatest nõuetest teavitanud nõuetekohaselt. Ei ole esitatud tõendit, et kostja oleks saanud või allkirjaga kinnitanud ühegi kirja kättesaamise. Siiski nõutakse kostjalt lisaks trahvile veel 20 euro suurust summat korduvate kirjade saatmise eest, mida ta ei ole tellinud ega aktsepteerinud.
6.02.07.2025 esitas kostja seisukoha, milles märgib, et hageja väidab, et lepingutingimused olid nähtavad infotahvlitel parkimisalal päeval, mil tema sõiduk seal parkis. Siiski on hageja poolt esitatud fotod infotahvlitest ajaliselt ebamäärased ja seega tõendina ebausaldusväärsed: 1) sõiduki fotod on tehtud talvel, 2) infotahvlite fotodel puudub lumi ja ilmastik on kevadele või suvele omane, mis kinnitab, et need ei ole tehtud samal päeval ja 3) puuduvad igasugused sõltumatud tõendid (nt valvekaamera salvestised, ametlik vaatlusprotokoll), mis kinnitaksid,
et infotahvlid olid vastavas asukohas just tol konkreetsel kuupäeval. Lähtudes kõigist eelpool toodud asjaoludest, leiab kostja, et hageja ja nende esindaja rikuvad kostja põhiseaduslikku õigust vabale liikumisele, mis on tagatud talle Eesti Vabariigi põhiseadusega. Tõlgendades seadusi valikuliselt ja enda ärihuvidele vastavalt, püüab hageja sundida kostjat täitma lepingulisi kohustusi, mis on alusetud, kuna kostja ei ole vastavat lepingut sõlminud ega andnud nõusolekut sellise õigussuhte tekkeks.
7.03.09.2025 vastuses leiab kostja, et hageja märkis õigesti, et nende teabepaneelid ei ole liiklusmärgid ning seetõttu ei ole kohustuslik nende lugemine ega täitmine. Paneelide mittelugemine ei ole rikkumine ja võib põhjustada vaid liiklusohutuse probleeme, kui neid vaadata sõidu ajal. See võib olla põhjus, miks kostja neid ei näinud ega lugenud. Samuti puuduvad märgid, et tegu on privaatse territooriumiga. Seega ei rikkunud kostja midagi, kuna ei tutvunud pakkumisega. Ilma pakkumisega tutvumata ei saanud kostja sõlmida lepingut ja seetõttu ei olnud kohustust järgida lepingut.
8.03.09.2025 vastuses nõuab kostja hagejalt enda kasuks kompensatsiooni esitatud kohtukulude ulatuses tema aja ja kulutuste hüvitamiseks. Hageja tegevus põhjustas stressi ja nõudis abi poja poolt dokumentide ettevalmistamisel, mis võttis märkimisväärselt aega. Lisaks palub kostja keelata hagejal ja EFTA Legal OÜ-l tema isikuandmete säilitamine, töötlemine ja edastamine kolmandatele isikutele (GDPR alusel). Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud asja materjaliga, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
10.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Menetlusosalised on olnud nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (dtl 27, 109) ja ei ole taotlenud ärakuulamist.
11.Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud: 11.1.Kostja oli sõiduki registreerimisnumbriga XXX omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal (dtl 48). 11.2.Reisijate 7/9 Depoo parkla (EP110, 1282), Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 38-46, 80-83). 11.3.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 19.01.2023 pargitud Reisijate 7/9 Depoo, Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 30-37). 11.4.Hageja tegi päringu Transpordiametisse sõiduki registreerimisnumbriga XXX andmete teadasaamiseks (dtl 48) ja saatis kostjale meeldetuletuskirjad postiga aadressile XXX (dtl 49-50).
12.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271
mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
13.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
14.Hageja heidab kostjale ette parkimistingimuste rikkumist, st lepingu rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, kostjal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
15.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (Riigikohtu 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14).
16.Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise või parkimisluba nõudvate parkimisaladega ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse.
17.Kohus tuvastab kohtule esitatud fotode (dtl 38-46) alusel, et kostja sõiduk oli 19.01.2023 pargitud Reisijate 7/9 Depoo, Tallinn parklasse. Kostja ei vaidle ka nimetatule vastu. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul kohtu hinnangul tõendatud, et kostja parkis 19.01.2023 talle kuuluva sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale.
18.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimise korraldaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle
eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Kohus tuvastas, et kostja oli parkimise ajal pargitud sõiduki omanik/vastutav kasutaja.
19.Kostja leiab, et hageja ja kostja vahel ei ole parkimislepingut sõlmitud. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et kostja parkis talle kuuluva sõiduki hageja poolt opereeritaval parkimisalal. Reisijate 7/9 Depoo, Tallinn parkla tingimuste (dtl 41, 44) punkti 1 kohaselt Osaühingu EUROPARK ESTONIA (edaspidi „EP“) ning sõiduki kasutaja vahel sõlmitakse leping alljärgnevatel tingimustel. EP väljendab parkimislepingu tingimuste esitamisega oma pakkumust parkimislepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb EP sõiduki kasutaja nõustumuse parkimislepingu sõlmimiseks parkimislepingu tingimustel antuks. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades.
20.Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja on esitatud fotodega tõendanud, et parkimistingimused kui ka parkimistahvlid olid parkimisaladel olemas nii leppetrahvi tegemise päeval kui ka muudel hetkedel. Kostja on seisukohal, et kuna fotod parkimistingimustest ei ole tehtud samal päeval, puuduvad igasugused sõltumatud tõendid, mis kinnitaksid, et infotahvlid olid vastavas asukohas just tol konkreetsel kuupäeval. Kohus selgitab, et Riigikohus on asunud seisukohale (Riigikohtu 06.12.2017 otsus tsiviilasjas 2-153430, p 18), et foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sellist fotot ei ole sageli võimalik ka teha – parkimistingimused on sissesõidul, aga samas parkla võib olla piisavalt suur, et parkimistingimusi ja konkreetset parkivat sõidukit ei saagi jäädvustada ühele fotole. Seega ei ole hagejal kohustus teha fotosid parkimistingimusi rikkuvast sõidukist selliselt, et auto ja leppetrahvi hoiatusmärk oleks ühel fotol. Kohus peab usutavaks hageja väidet, et ta ei muuda parkimistingimusi sageli. Hageja on esitanud kohtule parkimisalal 31.05.2019 tehtud fotod (dtl 80-83), s.o enne kostjale leppetrahvi väljastamist. Nimetatud fotodelt nähtub, et parkimistingimused ja nendest teavitavad märgid olid parkimisalal olemas juba enne kostjale leppetrahvi väljastamise kuupäeva, s.o 19.01.2023. Parkimistingimused on paigaldatud liiklusmärgile, mistõttu on väheusutav, et leppetrahvide tegemise päeval ei olnud neid parklas või et neid oleks muudetud. Sellises olukorras peab kostja tõendama oma väidet, et sõiduki parkimise kuupäeval kehtisid teistsugused parkimistingimused (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-123666, p 39). Praegusel juhul ei ole kostja seda teinud.
21.Hageja on esitanud kohtule fotod Reisijate 7/9 Depoo, Tallinn parkimisalal asuvatest parkimistingimuste märkidest. Kohus ei nõustu kostja väitega, et parkimisalal puudusid märgid, et tegemist on eraparklaga. Hageja on esitanud kohtule fotod (34, 38-46, 80-83), millelt nähtub, et parkimistahvlitel on olemas Europargi märge, mis viitab, et tegemist on Europargi poolt opereeritava eraparklaga. Kostja väide, et ta ei näinud eraparkla märke, kuna parkimistahvlite jälgimine sõidu ajal on liiklusohtlik, ei ole eluliselt usutav ning seda eriti olukorras, kus ta on sõiduki parkinud eraparklat tähistava teabemärgi ette ja parkimisautomaadi kõrvale (dtl 34). Seega pidi kostja olema kohtu hinnangul teadlik, et ta parkis oma sõiduki Europargi poolt opereeritavale tasulisele parkimisalale. Hageja on esitanud kohtule fotod, millelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga XXX oli 19.01.2023 pargitud Reisijate 7/9 Depoo, Tallinn parklas. Hagis esitatud asjaoludel ja
hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 19.01.2023 Reisijate 7/9 Depoo, Tallinn parklas parkimisel.
22.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1).
23.Kohus tuvastas, et parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi 30 eurot. Lepingu punkti 3 kohaselt oli sõiduki kasutaja kohustatud EP-le parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil, vastavalt infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui parklas on lubatud teatud aja ulatuses tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algusaeg fikseerida vastavalt parklas olevatele juhistele.
24.Kohus saab kostja poolt esitatud vastusest aru, et kostjale jääb arusaamatuks, milliseid liikluseeskirju või parkimise nõudeid ta eiras. Kostja sõiduki oli 19.01.2023 pargitud Reisijate 7/9 Depoo, Tallinn parkimisalale. Parkimisalal olevate infotahvlite kohaselt (dtl 38-46, 80-83) oli nimetatud parkimisala puhul tegemist tasulise parkimisalaga, kus tasuta parkimine (1 h) oli ette nähtud parkimise algusaja fikseerimisel parkimiskellaga. Kohtule esitatud fotodelt (dtl 3237) ei nähtu, et kostja oleks parkimise algusaja fikseerinud parkimiskellaga või muul viisil. Hageja väitel ei olnud kostja tasunud parkimise eest parkimistasu. Kostja ei vaidle nimetatule vastu. Seega rikkus kostja hagejaga 19.01.2023 sõlmitud parkimislepingut.
25.Kostja väidab, et hagejal puudub riiklik volitus või pädevus teostada liiklusjärelevalvet või määrata trahve Eesti territooriumil. Kohus selgitab, et maaomaniku õigused tulenevad asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 68, mille kohaselt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Seega eramaa kasutamise ja parkimise tingimuste üle otsustab maaomanik. Kohus selgitab, et kehtiva õiguse järgi on kinnisasja omanikul õigus asja valla oma äranägemise järgi. Seega eraparklas reguleerib parkimist maaomanik, kes võib parkimiskorralduse jätta ka mõne operaatori teha, nagu käesoleval juhul on see jäetud hageja ülesandeks. Kohus nõustub kostjaga, et hageja puhul ei ole tegemist liiklusjärelevalve teostajaga liiklusseaduse mõttes (LS§ 2 p 28 1, § 3 lg 1 p 3, § 193 lg 1). Samas ei näe seadus ette, et eramaal kontrollib parkimistingimuste ja reeglite täitmist liiklusjärelevalve teostaja. Kohus leiab, et kuna eramaal otsustab eramaa kasutamise ja parkimise tingimuste üle maaomanik, on ka maaomanikul või parklat haldaval isikul õigus kontrollida nende tingimuste täitmist, sh määrata leppetrahve. Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei ole hageja kostjale määranud trahvi liiklusseaduse rikkumise eest, milleks tal ka pädevus puudub, vaid leppetrahvi VÕS § 158 tähenduses eramaal asuval parkimisalal kehtestatud parkimistingimuste rikkumise eest.
26.Kostja on seisukohal, et Europark ja nende esindaja rikuvad tema põhiseaduslikku õigust vabale liikumisele, mis on tagatud talle Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kohus kostjaga ei nõustu. Õigus vabalt liikuda tuleb põhiseaduse §-st 34. Kohus leiab, et hageja ei ole piiranud kostja vabadust liikuda. Kohus on ülalpool selgitanud, et eraparkla puhul on tegemist eramaaga ning AÕS § 68 kohaselt on maaomanikul täielik õiguslik võim asja üle ning
omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Seega ei ole kolmandatel isikutel õigust eramaal ilma omaniku loata viibida, sh parkida. Eraparklate puhul annab maaomanik või parklat haldav isik kolmandatele isikutele loa/võimaluse eramaal parkida vastavalt seal kehtestatud tingimustele, sh tasu eest. Kostjal oli võimalus siseneda hageja poolt hallatavale parkimisalale ning sealt ka vabadus lahkuda. Seega ei ole hageja piiranud kostja õigust vabalt liikuda. Kostjal oli võimalus parkimistingimustega tutvuda ning nendega mittenõustumisel parkimisalalt lahkuda.
27.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (vt Riigikohtu 29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16; kokkuvõtvalt Riigikohtu 09.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18005, p 13 esimene lõik).
28.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
29.Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatise vahetult pärast rikkumise tuvastamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hageja poolt esitatud fotoga (dtl 36) tõendatud, et kostja sõiduki kojamehe vahele oli jäetud leppetrahviteade. Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatistel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahvi teatistel sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõenditena lisatud hagile. Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Hageja on kostjale leppetrahvinõudest teatanud vahetult pärast rikkumise avastamist. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et leppetrahvi väljastamise päeval esinesid erandlikud asjaolud,
mis oleksid muutnud tavapärase tahteavalduse andmise viisi ebamõistlikuks. Kohus selgitab, et hagejal ei ole kohustust kostjat leppetrahvist teavitada sidevahendeid kasutades lisaks, kui ta on leppetrahvist teavitanud vahetult pärast rikkumise avastamist.
30.Hageja on välja toonud, et kostjal on tasumata leppetrahvinõue summas 30 eurot. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 32-1-68-16, p 36). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv 30 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult suur. Parkimistasu maksmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt kas parkimistasu või leppetrahvi sissenõudmiseks. Täitmise asendamiseks kokku lepitud leppetrahvi puhul katab mõistlik leppetrahv parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega lisaks võlgnetavale parkimistasule veel ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 30 euro suurune leppetrahv kõnealuste parkimisalade puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Seega ei ole ka leppetrahv 30 eurot kohtu hinnangul liiga suur. Väiksem leppetrahv ei motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Poolte vahel olid sõlmitud leping, mida kostja rikkus. Hagejal on kostja vastu leppetrahvinõue 19.01.2023 Reisijate 7/9 Depoo, Tallinn parklas parkimisel 30 eurot.
31.Hageja nõuab lisaks kostjalt kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 1 sissenõudmiskulu hüvitamist summas 20 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
32.Hageja on hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri Omniva ja Unifiedpost vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Kostja vaidleb sissenõudmiskulu hüvitise nõudele vastu ning väidab, et hageja ei ole esitatud tõendit, et ta oleks saanud või allkirjaga kinnitanud ühegi kirja kättesaamist. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei seo sissenõudmiskulu hüvitise nõuet mitte meeldetuletuskirjade kättesaamise, vaid nende võlgnikule saatmisega.
33.Hagiavaldusele lisatud tõendist nähtuvalt on hageja teinud päringu Transpordiametisse sõiduki omaniku andmete teadasaamiseks (dtl 48). Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale meeldetuletused posti teel aadressile XXX (dtl 49-50), millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda. Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulu on põhjendatud kostjalt välja mõista, kuivõrd sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud. Kuivõrd hageja on saatnud kostjale kaks meeldetuletuskirja (08.02.2023 ja
04.10.2024) ning teinud päringu Transpordiametisse sõiduki omaniku teadasaamiseks, on põhjendatud hageja sissenõudmiskulu hüvitise nõue 20 eurot.
andmete
34.03.09.2025 vastuses palub kostja hagejalt nõuda kompensatsiooni esitatud kohtukulude ulatuses. Kostja väidab, et hageja tegevus põhjustas stressi ja nõudis tema poja abi dokumentide ettevalmistamisel. Kohus leiab, et kostja nõue tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kostja ei ole oma vastuses toonud välja mistahes asjaolusid, millest nähtuks, et hageja süül on talle tekkinud mittevaraline kahju, sh et hageja oleks tema vastu kohtusse pöördumisel käitunud õigusvastaselt. Samuti ei ole ta põhistanud, miks on tema mittevaralise kahju suuruseks just hageja menetluskulude summa ulatus. Asjaolu, et käesolev kohtumenetlus on tekitanud kostjale stressi ja temale ning ta pojale ajakulu seoses dokumentide koostamisega, ei ole kohtu hinnangul kahju hüvitamise aluseks. On tavapärane, et kohtuvaidlused tekitavad mingil määral pooltes stressi ja ka ajakulu seoses dokumentide koostamise ning nende kohtule esitamisega. Seega ei ole kostja poolt stressi kogemises ja dokumentide koostamise ajakulus mitte midagi ebatavalist ja sellisel määral kahjustavat, mis annaks aluse hagejalt kostja kasuks kahju hüvitist välja mõista. Lisaks ei ole hageja poolt kostja vastu kohtusse pöördumine õigusvastane ning seda eriti olukorras, kus hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kohtusse pöördumine oma nõuete maksmapanemiseks on hageja seadusest tulenev õigus.
35.Kostja palub kohtul keelata hagejal ja EFTA Legal OÜ-l tema isikuandmete säilitamine, töötlemine ja edastamine kolmandatele isikutele (GDPR alusel). Kohus leiab, et kostja taotlus keelata hagejal ja EFTA Legal OÜ-l tema isikuandmete säilitamine, töötlemine ja edastamine kolmandatele isikutele ei kuulu rahuldamisele. Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) ei välista isikuandmete töötlemist olukorras, kus töötlemine on vajalik lepingu täitmisega seotud õiguste teostamiseks. Käesolevas asjas on hagejal kostja vastu leppetrahvinõue, mille rahuldamiseks ja täitmiseks on kostja isikuandmete töötlemine vajalik. Seetõttu on hagejal õiguslik alus kostja isikuandmete töötlemiseks GDPR artikli 6 lõike 1 p f tähenduses. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei soovi enda isikuandmete töötlemist, ei anna alust keelata hagejal andmete töötlemist ulatuses, mis on vajalik hageja õiguste kaitseks ja kohtulahendi täitmiseks. Samuti puuduvad andmed, mis viitaksid sellele, et hageja töötleb või kavatseb töödelda kostja isikuandmeid õigusvastaselt või eesmärkidel, mis ei ole seotud käesolevast õigussuhtest tulenevate nõuete maksmapanekuga. Seetõttu puudub alus kostja vastava taotluse rahuldamiseks. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
36.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
37.Hageja esitas 10.07.2025 seisukohas oma menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulu 3,5 tunni ulatuses (hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2 h; 13.06.2025 kostja vastusega tutvumine ja analüüs – 0,25 h; 02.07.2025 hageja seisukoha koostamine, lisade komplekteerimine ja maakohtule esitamine – 1,25 h) tunnihinnaga 120 eurot.
39.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (ja sellega seotud toimingutele, s.o dokumentidega tutvumine ja analüüs) saab lugeda 1 tundi. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul hageja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind on põhjendatud. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu 2,5 tunni ulatuses ja põhjendatud õigusabikulu 300 eurot (2,5 h x 120 eur/h).
40.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 420 eurot (100+20+300).
41.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
42.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.