Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov
Kohtuasi
C hagi X-i ja Y vastu võlgnevuse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 21.04.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y ja X-i ühine apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Apellatsioonkaebuse hind 17 789,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): C (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev Kostja I (apellant I): X (isikukood XXX) Kostja II (apellant II): Y (isikukood XXX) Kostjate ühised lepingulised esindajad vandeadvokaat Margo Põbo ja vandeadvokaadi abi Liina Malm
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.04.2025 otsus osas, millega maakohus rahuldas hageja põhinõude 9580,81 eurot ületavas osas ja sellelt viivise osas. Tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta hagi 9580,81 eurot ületavas osas ja sellelt viivise osas rahuldamata. Samuti tühistada Harju Maakohtu 21.04.2025 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jaotada menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus mõistis X-ilt C kasuks välja 4790,40 eurot ja viivise 234,38 eurot.
3.Otsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
3.1.Rahuldada hagi osaliselt.
3.2.Mõista X-ilt ja Y-lt solidaarselt C kasuks välja võlgnevus 9580,81 eurot (põhivõlg 6028,83 eurot, intress ja viivis 3551,98 eurot), 30.06.2026 seisuga põhivõlalt (6028,83 eurot) sissenõutavaks muutunud viivis 1209,61 eurot ja viivis põhivõlalt (6028,83 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2026 kuni põhivõla (6028,83 eurot) täieliku tasumiseni.
3.3.Jätta menetluskulud maakohtus 60% ulatuses solidaarselt X-i ja Y kanda ning 40% ulatuses C-ni kanda.
3.4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus C-ni kanda 40% ulatuses ning X-i kanda 15% ulatuses ja Y kanda 45% ulatuses.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Muuta tsiviilasja hinda ja määrata selleks 17 789,07 eurot.
6.Välja mõista X-ilt ja Y-lt solidaarselt riigituludesse apellatsioonkaebuselt vähem tasutud riigilõiv 210 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest (makseinfo on lisatud kohtuotsusele). Tasumisega viivitamisel tuleb tasumata summalt maksta viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.C (hageja) esitas 23.08.2024 Pärnu Maakohtule hagi X-i võlgnevuse 15 966,44 euro ja viivise nõudes.
(kostja I) ja Y (kostja II) vastu
2.Hageja poeg Q ja kostja I sõlmisid 17.07.2006 AS-ga SEB Pank laenulepingu nr L060028478 aadressil XXX-i asuva korteriomandi ostmise finantseerimiseks. Laenusummaks oli 1 000 000 Eesti krooni (63 911,65 eurot) ja tagastamise tähtaeg 03.07.2046. Laenulepingu täitmise tagamiseks olid AS-i SEB Pank kasuks seatud XXX-i asuvale korteriomandile neli hüpoteeki kogusummas 890 000 Eesti krooni (56 881,37 eurot) ning hageja omandis olevale korteriomandile asukohaga CCC hüpoteek 1 300 000 Eesti krooni (83 085,14 eurot).
2-24-12784
3.Q suri 10.07.2018, tema pärijaks on kostja II. Pärast Q surma lõpetas kostja I laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise. Kuna laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine oli tagatud hageja korteriomandile seatud hüpoteegiga, siis pakkus AS SEB Pank hagejale tasuda laenulepingust tulenevad tagasimaksed. Hageja andis sularaha hageja teisele pojale D-le , kes hageja palvel ja käsundil kandis hagejalt saadud raha edasi AS-ile SEB Pank. Ajavahemikul 24.07.2018–27.02.2024 tasus hageja D vahendusel AS-ile SEB Pank laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks kokku 15 966,44 eurot.
4.Hageja on nõudnud kostjalt I (nii põhivõlgnikult kui ka kostja II seaduslikult esindajalt) hageja poolt laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks tehtud kulude hüvitamist. Kostjad on hageja pöördumisi ignoreerinud.
5.Vastuseks kostjate vastuväidetele märkis hageja, et isikul ei saa olla üheaegselt nii seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust kui ka isiklikust suhtest tulenevat kõlbelist kohustust. Teiseks on laenulepingust tulenevate kohustuste näol tegemist kostjate solidaarkohustusega, kusjuures solidaarvõlgnike omavahelises suhtes on kohustatud isikuks ülalpidamiskohustusest tulenevalt ainuüksi kostja I. Seega ei välistaks kostjate vastavad vastuväited hagi rahuldamist ka siis, kui kostjate väited oleksid õiged. Hageja täitis kostjate laenukohustused sissenõude pööramise vältimiseks hageja omandis olevale korteriomandile. Kui hageja ei oleks neid maksnud, siis võis laenuandja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks algatada täitemenetlus hageja korteriomandi realiseerimiseks, mille tulemusena oleks hageja ja hageja perekond võinud jääda ilma elukohata. Olukorras, kus üks vanematest sureb, täidab perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust elus olev vanem. Kusjuures hagejale teadaolevalt saab kostja II Soome Vabariigis toitjakaotuse toetust. Põhjendatud ole kostjate väited, et hagejal on kostja II suhtes isiklikust suhtest tulenev kõlbeline kohustus. Pärast hageja poja ja kostja I lahutust on poolte suhted drastiliselt halvenenud. Kostja II jäi elama kostjaga I ning kostja I ei lubanud hagejal kostjaga II suhelda. Hoolimata sugulassuhtest kostjaga II on kostja II hagejale täiesti võõras inimene, kellega mistahes kontakt on välistatud. Hagejal puuduvad võõraste inimeste suhtes kõlbelised kohustused.
6.Hageja ei ole nõus kostjate väitega, et hageja nõuded perioodi 01.01.2018–31.12.2020 eest summas 6385,63 eurot on aegunud. Koheselt pärast Q surma ja laenulepingu järgi võla tekkimist pöördus hageja kostjate poole, nõudes nendelt nii laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist kui hageja poolt kostjate eest tasutud summade tagastamist. Vastavad läbirääkimised kestsid alates 18.07.2017 kuni 06.12.2021. Seega 23.08.2024 esitatud hagi oli esitatud enne tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 154 sätestatud aegumistähtaja möödumist. Kostjale II oli väljastatud pärimistunnistus alles 30.10.2023. Kuigi pärimistunnistuse väljastamine ja pärandvara vastuvõtmine ei ole samastatavad, leiab hageja, et kuni pärimistunnistuse väljastamiseni oli hageja teadmatuses, kas kostja II on Q pärandi vastu võtnud või mitte. Seega oli hagejal kohustatud isiku osas ebaselgus, mis takistas efektiivselt nõuete maksmapanekut. Lisaks eelnevale ei elanud kostjad Eestis, vaid nende elukohaks oli Soome Vabariik. Q pärandi vastuvõtmise küsimuse väljaselgitamisel pöördus hageja Soome võimude poole, kust 28.05.2020 vastati, et nendel puuduvad andmed Q pooleli oleva pärimismenetluse kohta. Kostjate vastuväited
7.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata.
8.Laenumaksete tasumine alaealise lapse eest (kelle suhtes on hagejal ka ülalpidamiskohustus) on isiklikust suhtest tulenev kõlbeline kohustus võlaõigusseaduse
2-24-12784 (VÕS) § 4 lg 2 p 2 järgi, mistõttu ei saa hageja laenumakseteks tasutud raha tagasi nõuda. Kostja II on alaealine ning hageja on tema vanaisa, kellel on seadusest tulenev ülalpidamiskohustus kostja II suhtes. Kostjad märgivad, et alaealisel isikul puuduvad rahalised vahendid pärandina saadud laenukohustuste teenindamiseks ning tema ülalpidamise peavad enda kanda võtma isikud, kellel on seadusest tulenev kohustus tema ülalpidamiseks. Ülalpidamiskohustusega vanaisa (hageja) enda poolset kohustust mingil muul viisil, kui lapse eest laenumaksete tasumine, teinud ei ole. Vanaisa on võtnud enda valdusse ka kostjatele kuuluva kinnisvara, kostjatel puudub sellele juurdepääs, sest hageja võttis ära võtmed ja võttis üle korteri XXX valduse ning kostjatel puudub endale kuuluva vara valdus, seega pole neil ka võimalust teenida kinnisvaral tulu (nt välja üürida). Arvestades nii seaduses sätestatut kui ka ühiskonnas valitsevat arusaama, et vanematel ning nende puudumisel vanavanematel on kohustused eelkõige oma alaealiste laste ja/või lastelaste ees ning üldisele arusaamale vastab vanavanema poolt kõlbelise kohustuse võtmine toetada alaealist last pärandina saadud vanema kohustuse täitmisel, soodustamaks tema elus toimetulekut, tuleb seda käsitada isiklikust suhtest tuleneva kõlbelise kohustusena. Hageja poolt teostatud makseid on võimalik käsitada ka vanaisa (hageja) poolse ülalpidamiskohustuse täitmisena.
9.Hageja nõuded perioodi 01.01.2018–31.12.2020 eest summas 6385,63 eurot on aegunud. Tegemist on korduvkohustustega, mis muutusid sissenõutavaks laenumakse tähtaja saabumisel ning aegumistähtaja alguseks tuleb lugeda selle kalendriaasta lõpp, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. 2018. a korduvkohustuste aegumistähtaeg algas alates 01.01.2019 ning need nõuded aegusid 31.12.2021. 2019. a korduvkohustuste aegumistähtaeg algas alates 01.01.2020 ning nõuded aegusid 31.12.2022. Aastal 2020 tekkinud korduvkohustuste aegumistähtaeg algas alates 01.01.2021 ning nõuded aegusid 31.12.2023. Seega on kõik nõuded, mis muutusid sissenõutavaks enne 31.12.2020, aegunud. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse 15 966,44 eurot (millest põhivõlg 9516,32 eurot, intress 6443,71 eurot, viivis 6,41 eurot), sissenõutavaks muutunud viivise 739,93 eurot ning edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt (9516,32 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.04.2025 kuni põhivõlgnevuse (9516,32 eurot) täieliku täitmiseni. Maakohus jättis Pärnu Maakohtu 26.08.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostja kanda.
11.Maakohus kvalifitseeris hageja nõude õigusliku alusena asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 3 ja VÕS § 173 lg 3 p 2 järgi hagejale üle läinud panga kui algse hüpoteegipidaja rahalise nõudena, mille täitmist saab nõuda VÕS § 108 lg 1 alusel.
12.Kohtu hinnangul ei ole kostjad tõendanud enda väiteid sellest, et hagejal esines seadusest tulenev kohustus tasuda laen laenuvõtjate (kostja I ja pärijana kostja II) eest. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et hageja täitis laenuandja ees laenulepingust tulenevat kostjate, kui põhivõlgnike kohustust. Kohus ei nõustunud kostjate käsitlusega, et laenumaksete tasumine alaealise lapse eest on isiklikust suhtest tulenev kõlbeline kohustus VÕS § 4 lg 2 p 2 järgi, mistõttu ei saa hageja laenumakseteks tasutud raha tagasi nõuda. Kostjad ei ole enda väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit, vaid vastupidiselt eelnevale on ka ise tõdenud, et pooled ei ole saanud omavahel kohtuda ega aktiivselt suhelda. Tõenditest järeldub, et hageja tahe oli täita kostjate kohustus võlausaldaja ees, vältimaks sissenõude pööramist hageja omandis ja elukohaks olevale korteriomandile. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kõlbelise kohustuse täitmisena ei saa käsitada olukorda, kus hageja täitis pikaajaliselt kostjate
2-24-12784 laenukohustust, kuid laenu arvel omandatud pärandvaraks olev vara ja pärandvarast saadud tulu jäävad kostja II omandisse. Põhjendamatu on kostjate seisukoht, et üldise ühiskondliku arusaama kohaselt on selge, et alaealisel isikul puuduvad rahalised vahendid pärandina saadud laenukohustuste teenindamiseks ning et kohustuse peavad enda kanda võtma tema ülenejad sugulased, sealhulgas vanaisa.
13.Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hagejal oleks kostja II ülalpidamiskohustus ainuüksi seetõttu, et kostja II üks vanematest on surnud. Isegi kui hagejal oleks kostja II ülalpidamiskohustus, ei ole võimalik alaealise lapse ülalpidamiskohustust täita kolmandale isikule alaealise lapse pärandina saadud kohustuste täitmisega.
14.Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikule läheb üle senisel võlausaldajal põhivõlgniku vastu olev ja hüpoteegiga tagatud võlaõiguslik nõue selles osas, milles isik kohustuse täitis. Hageja korteriomandile seatud hüpoteek tagas võlaõiguslikust laenulepingust tulenevaid panga nõudeid pärandaja ja kostja I vastu (pärast pärandaja surma pärandaja õigusjärglase, st kostja II vastu). Sellise panga nõude aegumisele kohaldatakse tehingust tuleneva nõude aegumise sätteid (TsÜS § 146–148). Tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Kuivõrd laenumaksete eest tasumise kohustus on perioodiline kohustus, tuleb nõuete aegumise osas kohaldada TsÜS § 154, mis reguleerib korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumist. Kohus nõustus kostjatega selles, et kõik nõuded, mis muutusid sissenõutavaks enne 31.12.2020, oleksid aegunud eeldusel, et ei esinenud aegumistähtaja katkemist või peatumist tinginud asjaolusid.
15.Tõendatud on, et pooled pidasid läbirääkimisi vähemalt ajavahemikul 10.07.2018 kuni 06.12.2021, mil käesoleva hagi esemeks oleva nõude aegumine oli peatunud. Eeltoodust tuleneb, et nõude aegumise tähtaeg peatus ja vastavalt TsÜS § 135 lg-tele 1 ja 2 ja § 137 algas 01.01.2022 ning kolmeaastane aegumistähtaeg oleks kõigi kostjate poolt märgitud nõuete osa lõppenud alles 31.12.2024 kell 24.00. Hagiavaldus kostjate vastu seoses laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisega oli kohtule esitatud enne aegumistähtaja möödumist. Seega ei ole hageja nõuded perioodil 2018–31.12.2020 aegunud.
16.Kostjad on põhinõude täitmisega viivituses alates 23.08.2024. Viivisenõue on põhjendatud põhimaksete tasumisega summas 9516, 32 viivitamise eest alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kokku 739,93 eurot. Apellatsioonkaebus
17.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsus kostjalt II võlgnevuse ja viivise välja mõistmise osas täielikult ja kostjalt I 11 176,04 euro ja viivise 505,55 eurot väljamõistmise osas. Kostjad paluvad teha uue otsuse, millega jätta hagi kostja II vastu esitatud nõuete osas tervikuna rahuldamata ning mõista kostjalt I hageja kasuks välja võlgnevus 4790,40 eurot ja viivis 234,38 eurot. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda.
18.Maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata VÕS § 4 lg 2 p 2, mille kohaselt on kõlbeline kohustus mittetäielik kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale. Üldisele arusaamale vastab olukord, kus alaealise lapse laenukohustuse tasuvad ülenejad sugulased, sealhulgas vanaisa, kuivõrd on ilmne, et alaealine laps ei ole võimeline täitma laenukohustusi. Maakohtul tulnuks arvesse võtta, et kostja II on hageja lapselaps. Ekslik on maakohtu järeldus, et hageja suhtlusest pangaga järeldub, et hageja tahe oli täita kostjate kohustus võlausaldaja ees, vältimaks sissenõude pööramist hageja omandis ja elukohaks olevale
2-24-12784 korteriomandile. Kõlbelise kohustuse täitmise tuvastamisel on olulised hageja poolt kostjatele saadetud kirjad, milles hageja esindaja toetab kostjaid pärimisasjade ajamisel (04.11.2024 menetlusdokumendi lisa 8) ja milles sisalduva põhjal on hageja selgelt teavitanud laenukohustuse täitmisest, kuid ei ole esitanud ühtki nõudmist summa tagastamiseks, millest on selgelt järeldatav hageja soov kostjaid soodustada. Hageja poolt kõlbelise kohustuse täitmiseks tuleb lugeda vähemalt pool laenumaksetena tasutud summast, seega 7983,22 eurot.
19.Maakohus on aegumise peatumise eelduste kontrollimisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi (TsÜS § 167 lg 1). Maakohus ei ole põhjendanud, milline asjaolu kinnitab poolte vahelise läbirääkimise pidamist. Läbirääkimiste järeldamiseks peab esmalt poolte vahel toimuma kahepoolne suhtlus, teiseks peab poolte vahel olema suhtlus nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Antud juhul ei ole toimunud aga kumbagi. Veelgi enam jääb arusaamatuks maakohtu järeldus, et poolte vahel on toimunud läbirääkimised telefoni teel. Isegi kui asuda seisukohale, et poolte vahel peeti läbirääkimisi, ei ole võimalik asuda seisukohal, et läbirääkimisi peeti ajavahemikul 10.07.2018 kuni 06.12.2021. Kostjate ja jurist Erki vaheline tegelik ja kahepoolne suhtlus kestis ajavahemikul 13.09.–19.09.2019 ehk kuus päeva.
20.Maakohus lähtus viivisearvestusel pangale põhinõudena tasutud 9516,32 eurost. Perioodil 2018–31.12.2020 aegus põhinõue 3487,49 eurot ning kõlbelisena kohustuse täitmisena tasus hageja põhinõuet 3014,42 eurot. Seega tulnuks viivist arvestada järelejäänud põhinõude summalt 3014,42 eurot alates hagiavalduse esitamisest 23.08.2024 kuni maakohtu otsuse tegemiseni 21.04.2025, kokku 234,38 eurot. Vastustaja seisukohad
21.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas hageja põhinõude 9580,81 eurot ületavas osas ja sellelt viivise osas. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega jätta hagi 9580,81 eurot ületavas osa ja sellelt viivise osas rahuldamata. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus jaotab menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ühtlasi muudab ringkonnakohus tsiviilasja hinda.
23.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 4790,40 eurot ja viivise 234,38 eurot. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.
24.Kostjate apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning ringkonnakohus nõustub maakohtuga osas, milles maakohus leidis, et tõendatud ei ole hageja poolt kõlbelise kohustuse täitmine. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, mistõttu ringkonnakohus tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust maakohtu põhjendusi ei korda.
2-24-12784
25.Maakohus kvalifitseeris hageja nõude õigesti AÕS § 349 lg 3 ja VÕS § 173 lg 3 p 2 järgi. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 järgi lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuleb pärijal täitja kõik pärandaja kohustused. Seega on hagejal põhjendatud nõue ka kostja II kui laenulepinguga kohustatud isiku pärija vastu.
26.Ringkonnakohus ei nõustu kostjatega, et hageja poolt oma poja laenukohustuse maksmise puhul on tegemist kõlbelise kohustuse täitmisega. Riigikohus selgitas, et kõlbelise kohustuse täitmisena VÕS § 4 lg 2 p 2 mõttes võib olla olukord, kus isik täidab teise isiku kohustuse isiklikust suhtest tulenevalt (RKTKo 19.12.2016, 3-2-1-122-16, p 11). Samas ei loo üksnes isikliku suhte olemasolu (isa ja poja suhe ning vanaisa ja pojapoja suhe) eeldust, et kohustus täideti mittetäieliku kohustusena (vt ka nt TrtRnKo 11.09.2020, 2-19-247, p 13). Kostjad pidid seega tõendama, et hageja täitis kõlbelist kohustust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjad seda tõendanud ei ole, vaid hoopis hageja esitatud tõendid kinnitavad vastupidist. Nimelt esitas hageja tõendid selle kohta, et hageja pöördus 17.09.2019 panga poole küsimusega, mida pank on teinud selleks, et saada kontakti kostjaga I laenumaksete nõudmiseks kostjalt I (dtl 99) pärast seda, kui pank teatas hagejale laenulepingu ülesütlemisest ja tagatise realiseerimise kavatsusest (dtl 93). Kostjate viidatud 04.11.2024 menetlusdokumendi lisa 8 ei tõenda, et hageja soovis täita kõlbelist kohustust – viidatud 18.07.2019 sõnumis teatas hageja kostjale I, et kostjal I tuleb hakata laenu tagasi maksma ja kostjal I tuleb selleks pangaga ühendust võtta (dtl 107–108). Seega oli hageja tahe, et laenukohustuse tasuks kostja I kui kaaslaenusaaja ja kostja II seaduslik esindaja. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja tahe oli vältida sissenõude pööramist hageja omandis ja elukohaks olevale korteriomandile.
27.Kostjate väitel on hageja nõuded perioodi 01.01.2018–31.12.2020 eest summas 6385,63 eurot aegunud. Maakohus kohaldas õigesti TsÜS §-i 154, mis näeb ette, et korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Sellest tulenevalt leidis maakohus õigesti, et 2018. a korduvkohustuste aegumistähtaeg algas 01.01.2019 ning need nõuded aeguksid 31.12.2021; 2019. a korduvkohustuste aegumistähtaeg algas alates 01.01.2020 ning nõuded aeguksid 31.12.2022; 2020. a tekkinud korduvkohustuste aegumistähtaeg algas alates 01.01.2021 ning nõuded aeguksid 31.12.2023. Seega järeldas maakohus õigesti, et kõik nõuded, mis muutusid sissenõutavaks enne 31.12.2020, oleksid aegunud eeldusel, et ei esinenud aegumistähtaja katkemist või peatumist tinginud asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus aga ebaõigesti leidnud, et hageja nõude aegumine peatus.
27.1.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse normi (TsÜS § 167 lg 1) ja hindas ebaõigesti tõendeid, leides, et hageja nõude aegumine peatus 10.07.2018 kuni 06.12.2021 hageja ja kostja I läbirääkimiste tõttu. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Riigikohus selgitas, et aegumine on läbirääkimiste tõttu TsÜS § 167 lg 1 järgi peatunud eelkõige ajal, mil pooled püüavad omavahel välja selgitada nõude aluseks olevaid asjaolusid ja soovivad leida kokkuleppel lahendust. Aegumist ei peata võlgnikule kirjade saatmine, kui võlgnik ei ole neile läbirääkimiste pidamise tahtega vastanud (vt RKTKo 27.05.2015, 3-2-153-15, p 11). Seega ei saa üksnes kirjavahetuse pidamine tähendada poolte vahel
2-24-12784 läbirääkimiste toimumist. Ringkonnakohus nõustub kostjatega, et ükski asjas esitatud tõend hageja ja kostja I vahelisi läbirääkimisi ei kinnita (dtl 107–110 ja 113–122). Ühes kirja kirjutas kostja I hageja esindajale hoopis nii, et "Kas teie teeksite koostööd või läheks teile korda inimene(pere), kes on algusest peale vaid ähvardanud, valetanud ja süüdistanud? Kes on karjunud su peale, kuidas olen selle kõik ära teeninud ja olen nende poja tapnud? Sellise laimamise eest see pere nüüd maksabki." (dtl 119). Sellisest suhtlusest ei saa järeldada kokkuleppel lahenduse leidmise soovi. Lisaks nähtub kohtule esitatud tõenditest, et tihedam suhtlus poolte vahel toimus perioodil 13.09.2019–30.09.2019 (dtl 113–122). Ükski tõend ei kinnita suhtlemist hageja ja kostja I vahel pärast seda perioodi.
27.2.Maakohus ei analüüsinud teisi hageja poolt esile toodud hageja nõude aegumise alternatiive. Hageja tugineb ka TsÜS § 166 lg-le 1. Hageja leiab, et TsÜS § 166 lg 1 tõlgendamisel tuleb lähtuda normi eesmärgist peatada nõude aegumist ajavahemikul, mil nõude esitamine kohustatud isiku vastu oli takistatud. Kuni pärimistunnistuse väljastamiseni oli hageja väitel hageja teadmatuses, kas kostja II on Q pärandi vastu võtnud või mitte. Hageja leiab, et kostja II suhtes pärimismenetluse tõttu on nõude aegumine kostja I suhtes peatunud VÕS § 68 lg 2 teise alternatiivi ja VÕS § 70 lg 2 koosmõjus. VÕS § 68 lg 2 kohaselt kehtivad kohustuse täitmise tähtpäeva edasilükkamisest tulenevad tagajärjed kõigi solidaarvõlgnike suhtes. VÕS § 70 lg 2 järgi ei aegu solidaarvõlgniku tagasinõue enne kuue kuu möödumist päevast, mil solidaarvõlgnik täitis kohustuse või võlausaldaja esitas tema vastu hagi kohustuse täitmiseks. Ringkonnakohus hageja käsitlusega ei nõustu. Vaidlust ei ole selles, et pärimistunnistus väljastati 30.10.2023. TsÜS § 166 lg 1 kohaselt peatub pärandvarasse kuuluva nõude aegumine ajani, mil pärija võtab pärandvara vastu. Riigikohus on selgitanud, et pärimistunnistusel ei ole õigustloovat tähendust. Pärand läheb pärijale üle seaduse jõul vahetult. Pärandi üleminek pärijale ei eelda täiendavate formaalsuste täitmist, sh pärimistunnistuse väljastamist. Nii lähevad pärandaja õigused ja kohustused, mis ei olnud pärandajaga lahutamatult seotud, pärijale üle tagasiulatuvalt alates pärandaja surmast, sõltumata sellest, millal ja millisel viisil on pärija pärandi vastu võtnud või loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Eelnevast lähtudes ei ole TsÜS § 166 lg-s 1 sätestatud pärandi vastuvõtmise ja pärimistunnistuse väljastamise aeg samastatavad. TsÜS § 166 lg-t 1 saab tõlgendada loobumissüsteemi arvestades selliselt, et pärandvarasse kuuluva nõude aegumine on peatunud ajani, mil pärija on pärandi PärS § 118 lg 2 kohaselt vastu võtnud, või ajani, mil ta loetakse PärS § 118 lg 1 kohaselt pärandi vastu võtnuks (RKTKo 09.10.2019, 2-17-12712, p-d 15 ja 16). Q suri 10.07.2018. PärS § 119 lg 1 kohaselt on pärandist loobumise tähtaeg 3 kuud. Kui pärija ei ole loobunud, siis loetakse pärand PärS § 118 lg 1 alusel vastu võetuks. Hageja ei ole esile toonud, et kostja II oleks pärandist loobunud. Seega sai hageja nõue peatuda üksnes kuni 10.10.2018 (3 kuud alates 10.07.2018). Seega ei saa eeltoodust tulenevalt pidada hageja nõude aegumist peatunuks kuni 30.10.2023. Sellest tulenevalt ei ole asjakohane ka hageja käsitlus selle kohta, et nõude peatumise mõju laieneb ka kostjale I.
27.3.Hageja tugineb ka TsÜS § 1451 lg-le 1, mis sätestab, et pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Laenulepingust tulenevate kohustuste näol on tegemist pandiga tagatud kohustustega, mistõttu laenulepingust tulenevate nõue (põhiosas) ei ole hageja hinnangul aegunud TsÜS § 145 1 lg 1 järgi. Hageja tõi esile, et AS SEB Pank loovutas 18.02.2025 sõlmitud hüpoteegi jagamise ja loovutamise lepinguga tasuta hagejale ja G-le osahüpoteegi summas 249 820,50 Eesti krooni seoses laenulepingu nõuete osalise täitmisega ning hageja saab kostjatelt nõuda laenulepingu põhivõla (7223,29 euro) tasumist sõltumata väidetud aegumisest. Ringkonnakohus leiab, et TsÜS § 1451 lg 1 ei ole siinsel juhul asjakohane. Nimetatud sätte eesmärk on anda pandipidajast võlausaldajale õigus realiseerida oma nõue panditud vara arvel ka siis, kui tagatud nõue on aegunud. Hageja ei nõua nõude rahuldamist panditud asja arvel, vaid
2-24-12784 realiseerib võla tasunud koormatud kinnisasja omaniku nõuet võlgniku vastu. Seega pole tegemist TsÜS § 1451 lg-s 1 sätestatud olukorraga. Eelnevat seisukohta ei muuda ka asjaolu, et hagejale loovutati 2025. a osaliselt hüpoteek.
28.Seega ei ole hageja nõue perioodi 01.01.2018–31.12.2020 eest summas 6385,63 eurot aegumine peatunud ja hageja nõue on 6385,63 euro ulatuses aegunud, mistõttu tuleb selles ulatuses hageja nõue jätta rahuldamata.
29.Kuna hageja nõue jääb rahuldamata 6385,63 euro ulatuses, tuleb osaliselt rahuldamata jätta ka hageja viivise nõue. Vaidlust ei ole, et hageja tasus laenulepingu alusel pangale 15 966,44 eurot (millest põhivõlg 9516,32 eurot, intress 6443,71 eurot, viivised 6,41 eurot). AS SEB Pank teabenõude vastusest nähtub, et hageja tasus perioodil 10.07.2018–31.12.2020 laenulepingu põhimakseid 3487,49 eurot, intresse ja viivist 2891,73 eurot ja täiendavaid viiviseid 6,41 eurot (dtl 210–270). Seega moodustab alates 01.01.2021 pangale makstud põhivõlg kokku 6028,83 eurot. Seetõttu tuleb kostjatelt hageja kasuks viivise väljamõistmisel lähtuda nimetatud põhivõlast ja mõista alates 23.08.2024 kuni 30.06.2026 viivis välja kokku 1209,61 eurot ning alates 01.07.2026 viivis põhivõlalt 6028,83 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla (6028,83 eurot) täieliku tasumiseni.
30.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, tuleb muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus rahuldab hagi 60% ulatuses, mistõttu tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta maakohtu menetluskulud 60% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 40% ulatuses hageja kanda.
31.Kostja I vaidlustas maakohtu otsuse osaliselt (11 176,04 euro ja viivise välja mõistmise osas) ning kostja II vaidlustas otsuse tervikuna. Kokkuvõtva proportsiooni kohaselt jääb ringkonnakohtu menetluskuludest hageja kanda sarnaselt maakohtu menetluskulude jaotusele 40% menetluskuludest, kuid kostjate kanda jäävad menetluskulud tuleb jaotada kostjate vahel vastavalt kummagi osas kaebuse rahuldamisele ulatusele. Seega jääb kostja I kanda 15% menetluskuludest ja kostja II kanda 45% menetluskuludest (kokku vastutavad kostjad menetluskulude kandmise eest 60% ulatuses, kuid 15% ja 45% moodustuvad arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni ja kostjate kaebuses taotletu omavahelist suhet).
32.Hagejale anti tsiviilasjas nr 2-24-10632 riigi õigusabi esindamiseks kohtueelses menetluses ning õigusdokumendi koostamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Seega ei kuulu hagi osalise rahuldamise tõttu riigi õigusabi kulud hageja poolt osalisele hüvitamisele.
33.Maakohus andis hagejale 26.08.2024 määrusega menetlusabi ning vabastas ta hagiavalduse eest riigilõivu 1050 eurot ning hagi tagamise taotluse eest riigilõivu 70 eurot tasumisest. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Riigikohus on TsMS § 190 lg 4 kohta leidnud, et sellest sättest ei tulene võimalust mõista hagejalt hagi osalise rahuldamise korral riigilõiv, mille tasumiseks hageja menetlusabi sai, riigituludesse välja lähtudes hagi rahuldamise ulatusest, vaid menetlusabi saanud hagejalt saab riigilõivu riigituludesse välja mõista üksnes juhul, kui hagi jääb tervikuna rahuldamata (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 15). Kuna hagi, mille esitamiselt hageja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, osaliselt rahuldati, ei tule hagejalt riigilõivu riigituludesse välja mõista.
2-24-12784
34.Ringkonnakohus selgitab apellatsioonkaebuse hinna kujunemist. Apellatsioonkaebuse hinna määramisel lähtutakse TsMS § 137 lg-test 2 ja 3. TsMS § 137 lg 3 kohaselt võetakse mitme menetlusosalise ühise kaebuse hinna määramisel aluseks kaebuses taotletu väärtus. Kuna tegemist ei ole vältimatute kaaskostjatega, siis tuleb kaebuse hinda arvestada kummagi kostja suhtes eraldi. Riigikohus selgitas, et ka ühise apellatsioonkaebuse esitamise korral on iga kaebaja taotlusel oma hind, mis on sama maakohtus taotletu hariliku väärtusega (vt ka RKTKo 27.11.2012, 3-2-1-136-12, p-d 31-33). Kostja I vaidlustas maakohtu otsuse 11 176,04 euro osas ja kostja II vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna. Kuivõrd kostjad esitasid ühise kaebuse, siis on kohane TsMS § 134 lg 2 teise poole, § 136 lg 4 ning § 137 lg-te 1 ja 3 järgi määrata kaebuse hinnaks neist suurem summa, st 17 789,07 eurot (15 966,44 eurot + TsMS § 133 lg 2 alusel ühe aasta viivis 1822,63 eurot) (vt nt TlnRnKo 22.02.2023, 2-20-1646, p 11.2).
35.Maakohus määras hagi hinnaks 17 942,18 eurot. Kuna hageja taotles kostjatelt solidaarselt 15 966,04 euro välja mõistmist, tuleb eeltoodust tulenevalt ja lähtudes TsMS § 123, § 124 ja § 133 lg-test 1 ja 2 ning § 136 lg-st 1 määrata hagi hinnaks maakohtus 17 789,07 eurot.
36.Kostjad on tasunud ühise apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 840 eurot. Kaebuse hinnalt 17 789,07 eurot kuulus apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg-te 1 ja 15 ja selle lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 1050 eurot. Seega on kostjad tasunud kaebuselt riigilõivu vähem 210 eurot. Vähem tasutud riigilõiv 210 eurot tuleb TsMS § 147 lg 3 ja § 179 lg 1 alusel riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.