Aktiva Finance Group OÜ hagi Dmitri Timofejevi vastu võla nõudes
Apellatsioonkaebuse hind
1240,98 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. detsembri 2025 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Vastustaja (kostja): Dmitri Timofejev (isikukood
XXXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 16. detsembri 2025 otsus osas, millega maakohus jättis Aktiva Finance Group OÜ viivise nõude täielikult rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Dmitri Timofejevilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 26. juuniks 2026 sissenõutavaks muutunud viivis 455,16 eurot ja viivis põhivõlalt 1463,32 eurolt alates 27. juunist 2026 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; jätta poolte menetluskuludest 60 % kostja ja 40 % hageja kanda; välja mõista Dmitri Timofejevilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 669, 60 eurot.
3.Parandada ilmne viga maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 2 (erinevus numbrites ja sõnades väljendatud summa vahel) ning lugeda õigeks numbrites väljendatud summa 1530,54 eurot.
4.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohus poolte endi kanda.
6.1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi osaliselt.
6.2.Mõista Dmitri Timofejevilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 1530,54 eurot (sh lepingu nr 1994110 alusel põhinõue 525,78 eurot, lepingu nr 2089440 alusel põhinõue 529,99 eurot, lepingu nr 2091161 alusel põhinõue 324,88 eurot ja lepingu nr 2129011 alusel põhinõue 149,89 eurot).
6.3.Mõista Dmitri Timofejevilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 26. juuniks 2026 sissenõutavaks muutunud viivis 455,16 eurot ja viivis põhivõlalt 1463,32 eurolt alates 27. juunist 2026 kuni põhivõla 1463,32 eurot tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.4.Jätta hagi rahuldamata lepingust nr 1700371 tuleneva nõude, põhivõlgnevuse 181,43 eurot, intressivõlgnevuse 105,63 eurot ja sissenõudmiskulude 50 eurot osas.
6.5.Jätta menetluskulud maakohus 60% ulatuses Dmitri Timofejevi kanda ja 40% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.6.Mõista Dmitri Timofejevilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 60% Aktiva Finance Group OÜ maakohtus kantud menetluskuludest, s.o 669, 60 eurot.
6.7.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
6.8.Mõista Dmitri Timofejevilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (669, 60 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.9.Osas, millega maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega, kuulub otsus viivitamatule täitmisele. 6.10.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon Dmitri Timofejevile kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 26. veebruaril 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Dmitri Timofejevilt 3450,81 euro saamiseks. Kohus tegi 3. märtsil 2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, seetõttu lõpetas Pärnu Maakohus 22. aprilli 2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule kui pädevale esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 21. mail 2025 Viru Maakohtule hagiavalduse Dmitri Timofejevi (kostja) vastu põhivõlgnevuse 1711,97 eurot, intressivõlgnevuse 105,63 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1095,29 eurot ja edaspidise viivise nõudes määraga 24% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elion Ettevõtted Aktsiaselts (hagiavalduses ja maakohtu otsuses ekslikult „Elion Ettevõttes AS“) ja kostja 2. novembril 2013 kliendilepingu, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid. Algne võlausaldaja ja AS EMT ühinesid ühendatavate ühingutena 1. septembril 2014 äriühinguga Aktsiaselts Eesti Telekom. Viimase ärinimi on alates 9. jaanuarist 2016 Telia Eesti AS. -
Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 10. detsembril 2020 järelmaksulepingu nr 1700371 elektritõukeratta BLAUPUNKT ESC910 ostmiseks, mille ostuhind oli 449,90 eurot. Kostja tasus lepingu sõlmimisel sissemakse 20% kauba summast ehk 89,98 eurot. Kostja kohustus ülejäänud ostuhinna 359,92 eurot tasuma 18 kuu jooksul. Järelmaksulepingu intressimäär oli 21,9% aastas ja lepingutasu 19,90 eurot.
-
Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 9. septembril 2021 järelmaksulepingu nr 1994110 monitori Samsung C34G55TWWR 34” + telefoni MI 11 Lite ostmiseks, mille ostuhind oli 829,98 eurot. Kostja kohustus kogu ostuhinna tasuma 24 kuu jooksul. Järelmaksulepingu intressimäär oli 21,9% aastas ja lepingutasu 19,90 eurot.
-
Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 5. aprillil 2022 järelmaksulepingu nr 2089440 VR prillide Oculus Quest 2 256GB ostmiseks, mille ostuhind oli 529,99 eurot. Kostja kohustus kogu ostuhinna tasuma 18 kuu jooksul. Järelmaksulepingu intressimäär oli 21,9% aastas ja lepingutasu 19,90 eurot.
-
Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 15. aprillil 2022 järelmaksulepingu nr 2091161 VR prillide Oculus Quest 2 Elite Strap kinnituse ja mänguhiire Asus ROG Gladius III wireless ostmiseks, mille ostuhind oli 304,98 eurot. Kostja kohustus kogu ostuhinna tasuma 18 kuu jooksul. Järelmaksulepingu intressimäär oli 21,9% aastas ja lepingutasu 19,90 eurot.
-
Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 18. mail 2022 järelmaksulepingu nr 2129011 mikrofoni HyperX QuadCast ostmiseks, mille ostuhind oli 139,99 eurot. Kostja kohustus kogu ostuhinna tasuma 12 kuu jooksul. Järelmaksulepingu intressimäär oli 21,9% aastas ja lepingutasu 9,90 eurot.
Kostjal on järelmaksulepingutest tulenev põhivõlgnevus kokku 1711,97 eurot: -
lepingust nr 1700371 põhivõlgnevus 48,49 eurot alates 17. maksegraafikujärgsest osamaksest, hilines kokku kahe üksteisele järgneva tagasimaksega;
-
lepingust nr 1994110 põhivõlgnevus 638,82 eurot alates 8. maksegraafikujärgsest osamaksest, hilines kokku nelja üksteisele järgneva tagasimaksega;
-
lepingust nr 2089440 põhivõlgnevus 549,89 eurot alates 1. maksegraafikujärgsest osamaksest, hilines kokku nelja üksteisele järgneva tagasimaksega;
-
lepingust nr 2091161 põhivõlgnevus 324,88 eurot alates 1. maksegraafikujärgsest osamaksest, hilines kokku nelja üksteisele järgneva tagasimaksega;
-
lepingust nr 2129011 põhivõlgnevus 149,89 eurot alates 1. maksegraafikujärgsest osamaksest, hilines kokku kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.
Telia Eesti AS järelmaksu tingimuste p 15 järgi on õigus järelmaksuleping üles öelda, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Seoses lepingute ülesütlemisega muutusid täiendavalt sissenõutavaks kõik tasumata järelmaksu põhiosamaksed kokku 1325,27 eurot, nagu kajastub arvetel nr 08202209765193, nr 08202209765194, nr 08202209765196 ja nr 08202209765197. Nimetatud summad lisandusid juba võlgnevuses olevatele järelmaksulepingust tulenevatele osamaksetele 386,70 eurot ehk kokku oli järelmaksulepingust tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 1711,97 eurot. Vastavalt järelmaksulepingute maksegraafikule olid tasumata intressid 105,63 eurot. Telia Eesti AS saatis 7. juulil 2022 kostjale lepingute lõpetamise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o see tuli tasuda hiljemalt 21. juulil 2022. Kuivõrd kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, ütles Telia Eesti AS 22. juulil 2022 kostjaga sõlmitud lepingud üles. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga oli hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 1095,29 eurot, mis on arvestatud põhisummalt 1711,97 eurolt alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21. septembril 2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 21. mail 2025. Viivise määr on Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste p 10.8.1 kohaselt kolmekordne seaduses sätestatud viivisemäär, seega 24% aastas. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista viivis alates hagi esitamisest lepingujärgses määras 24% aastas. Hagiavalduse kohaselt loovutas Telia Eesti AS oma nõude kostja vastu hagejale ja saatis selle kohta kostjale teatise 13. novembril 2024. Nõude loovutamise teatises on viidatud lepingust nr 17443584 tuleneva nõude loovutamisele, mis hagiavalduse kohaselt tähendab kostja kliendinumbrit hageja juures. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskulud 1116 eurot, sh riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 696 eurot.
2.Maakohus toimetas hagiavalduse kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel, dokumendid on loetud kätte toimetatuks 23. novembril 2025. Kostja hagile ei vastanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohtu 16. detsembri 2025 tagaseljaotsusega rahuldati hageja hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1530,54 eurot (kohtuotsuse resolutsioonis sõnadega üks tuhat kuuskümmend üheksa) sh lepingu nr 1994110 alusel põhinõue 525,78 eurot, lepingu nr 2089440 alusel põhinõue 529,99 eurot, lepingu nr 2091161 alusel põhinõue 324,88 eurot ja lepingu nr 2129011 alusel põhinõue 149,89 eurot. Maakohus jättis hagi rahuldamata lepingust nr 1700371 tuleneva nõude, põhivõlgnevuse 181,43 eurot, intressivõlgnevuse nõude 105,63 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõude 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude 1095,29 eurot ja viivised alates 22. maist 2025 kuni põhinõude 1711,97 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas osas.
Maakohus leidis, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja ei nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist ja ilma selle tõendita ei ole laenutaotleja maksevõime adekvaatne hindamine võimalik. Sellega on laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust ja vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 403 4 lg-le 7 on rikkumise tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. -
Lepingu nr 1700371 alusel esitatud nõude jättis maakohus rahuldamata, sest tuvastas, et kostja kasutas selle lepingu alusel krediiti 469,80 eurot ja tegi makseid 487,32 eurot. Seega lõppes see leping kohase täitmisega, mitte ülesütlemisega.
-
Lepingu nr 1994110 alusel kasutas kostja krediiti 829,98 eurot ja on teinud tagasimakseid 304,20 eurot. Seadusjärgse intressi määr oli 0% alates 10. septembrist 2021 ehk krediidi kasutusele võtmisele järgnevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni
22.juulil 2022, mistõttu maakohus mõistis kostjalt peale ümberarvestusi välja põhivõlgnevuse 525,78 eurot.
-
Lepingu nr 2089440 alusel kasutas kostja krediiti 529,99 eurot (maakohtu otsuse põhjendustes ekslikult ka 549,89 eurot) ja ühtegi tagasimakset ei teinud. Seadusjärgse intressi määr oli 0% alates 6. aprillist 2022 ehk krediidi kasutusele võtmisele järgnevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni 22. juulil 2022, mistõttu maakohus mõistis kostjalt peale ümberarvestusi välja põhivõlgnevuse 529,99 eurot.
-
Lepingu nr 2091161 alusel kasutas kostja krediiti 324,88 eurot ja ühtegi tagasimakset ei teinud. Seadusjärgse intressi määr oli 0% alates 16. aprillist 2022 ehk krediidi kasutusele võtmisele järgnevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni 22. juulil 2022, mistõttu maakohus mõistis kostjalt peale ümberarvestusi välja põhivõlgnevuse 324,88 eurot.
-
Lepingu nr 2129011 alusel kasutas kostja krediiti 149,89 eurot ja ühtegi tagasimakset ei teinud. Seadusjärgse intressi määr oli 0% alates 19. maist 2022 ehk krediidi kasutusele võtmisele järgnevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni 22. juulil 2022, mistõttu maakohus mõistis kostjalt peale ümberarvestusi välja põhivõlgnevuse 149,89 eurot.
Maakohus leidis, et hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue lepingute nr 1994110, nr 2089440, nr 2091161 ja nr 2129011 alusel tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjale teatanud uue tagasimaksegraafiku. Maakohus leidis otsuse põhjendustes, et nendest lepingutest tulenev võlgnevus muutub sissenõutavaks alles kohtulahendi jõustumisel. Otsuse resolutsioonis maakohus kostjalt viivist välja ei mõistnud. . Maakohus jättis rahuldamata hageja sissenõudekulude hüvitamise nõude 50 eurot, leides, et vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid ja sellise muu tasuna tuleb käsitleda ka sissenõudekulu ja lepingu haldustasu. Menetluskulud jättis maakohus, arvestades hagi rahuldamise ulatust, 45% ulatuses kostja ja 55% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulud 1116 eurot (sh riigilõiv 420 eurot) luges maakohus põhjendatuks ja mõistis sellest kostjalt välja 45% ehk 502,20 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt välja seadusjärgse viivise menetluskuludelt.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas 30. jaanuaril 2026 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja viivise nõude ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja viivis lepingujärgses viivisemääras 24% aastas või alternatiivselt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Maakohtu otsus on vastuoluline ja rikub sellega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-s 1 sätestatud nõuet, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Samuti rikkus maakohus TsMS § 392 lg 1 p-dest 1 ja 3 tulenevat kohustust selgitada eelmenetluses välja hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud sellega, et ei nõudnud hagejalt puuduste kõrvaldamist ja VÕS § 4034 lg 7 alusel ümberarvestuse esitamist. Maakohus jättis põhjendamatult täies ulatuses rahuldamata viivisenõude lepingute nr 1994110, nr 2089440, nr 2091161 ja nr 2129011 alusel. Asjakohane ei ole maakohtu põhjendus, et kuivõrd kostjale ei ole teatatud uut tagasimaksegraafikut, ei saanud kostja maksetega viivitusse sattuda. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa kogu lepingu tühisust, vaid krediidileping on osaliselt tühine kokkuleppelise intressi ja lisanduvate tasude osas (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 24). Hageja on nõudnud viivist 24% aastas, mis ei ületa kolmekordset seadusjärgse viivise määra. Seega on viivisekokkulepe kostjaga sõlmitud lepingutes kehtiv. Maakohtu otsus on üllatuslik osas, millega jäeti hageja viivisenõue täiesti rahuldamata. Kui maakohus leidis, et lepinguline viivise määr ei kohaldu, oleks tulnud viivis välja mõista vähemalt seadusjärgses määras. Kohustuse täitmisega viivitamise tulemusena viivise maksmise kohustus tuleneb seadusest.
Hageja esitas apellatsioonkaebuses VÕS § 403 4 lg 7 järgse ümberarvestuse lepingute nr 1994110, nr 2089440, nr 2091161 ja nr 2129011 kohta. -
Järelmaksulepingu nr 1994110 kohaselt sai kostja kauba hinnaga 829,98 eurot, lepingutasu 19,90 eurot ning kohustus tagasimakseid tegema maksegraafiku alusel ajavahemikul 20. jaanuar 2021 – 20. september 2023. Kostja tasus 7 osamakset, kokku 304,20 eurot ning kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks, on kostjal tasumata põhiosa 525,78 eurot. Kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, kuulub tasumisele põhiosa 525,78 eurot ning viivised lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast, s.o 21. septembrist 2023 lepingujärgses viivisemääras 24% aastas või alternatiivselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
-
Järelmaksulepingu nr 2089440 kohaselt sai kostja kauba hinnaga 529,99 eurot, lepingutasu 19,90 eurot ning kohustus tagasimakseid tegema maksegraafiku alusel ajavahemikul 20. mai 2022 – 20. oktoober 2023. Kostja ühtegi makset ei teinud. Kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, kuulub tasumisele põhiosa 549,89 eurot ning viivised lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast, s.o 21. oktoobrist 2023 lepingujärgses viivisemääras 24% aastas või alternatiivselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
-
Järelmaksulepingu nr 2091161 kohaselt sai kostja kauba hinnaga 304,98 eurot, lepingutasu 19,90 eurot ning kohustus tagasimakseid tegema maksegraafiku alusel ajavahemikul 20. mai 2022 – 20. oktoober 2023. Kostja ühtegi makset ei teinud. Kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, kuulub tasumisele põhiosa 324,88 eurot ning viivised lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast, s.o 21. oktoober 2023 lepingujärgses viivisemääras 24% aastas või alternatiivselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
-
Järelmaksulepingu nr 2129011 kohaselt sai kostja kauba hinnaga 139,99 eurot, lepingutasu 9,90 eurot ning kohustus tagasimakseid tegema maksegraafiku alusel ajavahemikul 20. juuni 2022 – 20. mai 2023. Kostja ühtegi makset ei teinud. Kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, kuulub tasumisele põhiosa 149,89 eurot ning viivised lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast, s.o 21. maist 2023 lepingujärgses viivisemääras 24% aastas või alternatiivselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta kostja kanda.
5.Apellatsioonkaebus toimetati kostjale kätte avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 19. märtsil 2026. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu osas, milles maakohus jättis täielikult rahuldamata
hageja viivise nõude. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 455,16 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise. Viivise arvestamise aluseks tuleb lugeda hageja nõue põhjendatud ulatuses ehk 1463,32 eurot. TsMS § 173 lg 1 alusel muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust ning seetõttu ka kostjalt välja mõistetavate menetluskulude suurust.
7.TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõikest 6 tuleneb, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
8.Ringkonnakohtu arvates ei ole TsMS § 407 lg 6 järgi tehtav otsus tagaseljaotsus TsMS § 407 lg 1 tähenduses, vaid kohtuotsus kui sisuline lahend, millega jäetakse hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Seega sisaldab praeguses asjas vaidlustatud maakohtu otsus kahte erineval õiguslikul alusel tehtud otsust – esiteks tagaseljaotsust, millega maakohus hagi rahuldas (TsMS § 407 lg 1), ning teiseks kohtuotsust kui sisulist lahendit (TsMS § 434), millega maakohus jättis hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Hageja saab esitada sisulise kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1 teine lause).
9.Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu lahendi osaliselt osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, st asja sisulise lahendamise osas. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse põhjendatust ja seaduslikkust ainult vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1). Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause).
10.Eelnevast tuleneb, et kuivõrd hageja on maakohtu otsuse vaidlustanud ainult lepingutest nr 1994110, nr 2089440 (apellatsioonkaebuse p-s 5.1.2 ekslikult nr 2091161), nr 2091161 ja nr 2129011 tuleneva viivisenõude rahuldamata jätmise osas, on maakohtu otsus jõustunud osas, millega jäeti rahuldamata hageja lepingust nr 1700371 tulenev nõue, põhivõlgnevuse nõue 181,43 eurot, intressivõlgnevuse nõue 105,63 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 50 eurot.
11.Kuigi maakohtu otsus on eelmises punktis nimetatud osas jõustunud, parandab ringkonnakohus siiski TsMS § 447 lg 2 alusel maakohtu otsuse resolutsioonis esineva ilmse vea. Riigikohtu praktika kohaselt on lubatud parandada sulgudesse lisatud teksti ja arvulise väljenduse vaheline vastuolu (RKTKm 30.01.2013, 3-2-1-187-12, p 16) ning seda võib ilma menetlusosalise taotluseta ex officio teha ka kõrgema astme kohus (RKTKo 21.01.2026, 2-2210090/132, p 12).
12.Maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 on sõnastatud järgmiselt: Välja mõista kostjalt Dmitri Timofejev’ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 1530 (üks tuhat kuuskümmend üheksa) eurot ja 54 senti (sh lepingu nr 1994110 alusel põhinõue summas 525.78 eurot, lepingu nr 2089440 alusel põhinõue summas 529.99 eurot, lepingu nr 2091161 alusel põhinõue summas 324.88 eurot ja lepingu nr 2129011 alusel põhinõue summas 149.89 eurot). Seega on kostjalt välja mõistetud summa väljendatud vastuoluliselt – numbrites väljendatuna on see 1530,54 eurot ja sõnades väljendatuna 1069 eurot. Kuivõrd numbrites väljendatud summa langeb kokku üksikute lepingute alusel välja mõistetud summadega, tuleb õigeks lugeda numbrites väljendatud summa 1530,54 eurot.
13.Ringkonnakohus märgib ka, et TsMS § 442 lg 5 teise lause kohaselt peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kuivõrd seadusest ei tulene kohustust märkida kohtulahendi resolutsioonis kostjalt välja mõistetav summa nii numbrite kui ka sõnadega ja selline praktika suurendab vigade tekkimise riski, võiks ringkonnakohtu hinnangul sellisest praktikast hoiduda.
14.Hageja ei vaidlusta maakohtu tuvastatut, mille kohaselt hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest ning kostjaga tarbijakrediidilepinguid sõlmides on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Krediidiandja peab ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 24 teine lõik).
15.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus rikkus TsMS § 392 lg 1 p-dest 1 ja 3 tulenevat kohustust selgitada eelmenetluses välja hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud. Maakohus oleks pidanud selgitama hagejale vajadust esitada oma nõude ümberarvestus juhuks, kui kohus tuvastab menetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, ja andma TsMS § 3401 lg 1 järgi hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus seda ei teinud, vaid tuletas ise hagiavalduse ja selle lisade põhjal kostja tehtud tagasimaksete suuruse ning hageja põhinõude suuruse. Hageja on esitanud nõuete ümberarvestuse koos apellatsioonkaebusega. Ringkonnakohus peab võimalikuks kõrvaldada maakohtu rikkumine ja teha asjas uus otsus ilma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
16.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebusega selles osas, et maakohus kohaldas ebaõigesti ka materiaalõigust, jättes hageja viivisenõude täielikult rahuldamata. Põhjendatud on hageja seisukoht, et VÕS § 4034 lg 7 teine lause ei võta võlausaldajalt õigust kasutada tarbija makseviivituse korral õiguskaitsevahendeid, sh nõuda viivist, kui vastavad nõude eeldused on täidetud. Maakohtu otsus on selles osas ka vastuoluline, sest otsuse põhjenduste kohaselt oleks tulnud viivis välja mõista vähemalt otsuse jõustumisest, kuid otsuse resolutsioonis maakohus seda ei teinud.
17.Kuivõrd hageja nõuab apellatsioonkaebuses viivist alates iga lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast, ei oma tähtsust küsimus, kas lepingud olid nõuetekohaselt üles öeldud. Hiljemalt lepingus kokku lepitud maksegraafiku tähtaja möödumisel on kogu tasumata laenusumma sissenõutavaks muutunud ja hageja võib VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel nõuda viivist alates järgnevast päevast, s.o vastavalt alates 21. septembrist 2023 (järelmaksuleping nr 1994110), 21. oktoobrist 2023 (järelmaksulepingud nr 2089440 ja 2091161) ning 21. maist 2023 (järelmaksuleping nr 2129011).
18.VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Ringkonnakohus leiab, et kui tarbijakrediidileping on VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt intressi osas tühine, siis ei saa lepinguga ettenähtud intressimäära lugeda VÕS §
113 lg 1 kolmanda lause alusel ka viivisemääraks, kui see on kõrgem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 28. mai 2026 otsus tsiviilasjas nr 2-25-20931, p 11). Teistsugune tõlgendus oleks vastuolus vastutustundliku laenamise ja tarbija krediidivõime hindamise reeglite eesmärgiga, sest võiks mõne aastaga tekitada tarbijale algselt saadud krediidisummast oluliselt suurema rahalise kohustuse.
19.Praegusel juhul on lepingus kokkulepitud viivisemäär (24% aastas) seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem kogu hageja viivisenõude ajavahemiku jooksul. Eelnevast tulenevalt kohaldab ringkonnakohus hageja viivisenõudele seadusjärgset määra.
20.TsMS § 367 teise lause järgi võib viivist nõuda eelkõige selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja 1530,54 eurot ja ringkonnakohus seda osa maakohtu otsusest muuta ei saa. Eelnevast ei tulene siiski, et ringkonnakohus ei peaks kontrollima hageja põhinõude põhjendatust osas, mis on aluseks viivise väljamõistmisele.
21.Ringkonnakohus leiab, et hagiavalduse asjaolude kohaselt tuleb hageja nõudeid viie tarbijakrediidilepingu (järelmaksulepingud nr 1700371, nr 1994110, nr 2089440, nr 2091161 ja nr 2129011) alusel käsitleda tervikuna. Hageja on hagiavalduses ise selgitanud, et esialgne krediidiandja loovutas hagejale nõuded kostja vastu, viidates ainult kostja kliendinumbrile, mitte konkreetsetele lepingutele (dtl 44 ja dtl 137). Esialgne krediidiandja ütles hagiavalduse kohaselt 22. juulil 2022 korraga üles kõik kostjaga sõlmitud viis lepingut (dtl 44 ja dtl 135), kuigi viimase lepingu osas ei saanud kostja siis veel olla viivituses kolme osamaksega (järelmaksuleping nr 2129011 sõlmiti 18. mail 2022 ja selle esimese osamakse tähtpäev oli 20. juuni 2022 (dtl 100)).
22.Eelnevast tuleneb, et kostja ühe järelmaksulepingu alusel tehtud tagasimakseid, mis ületavad selle lepingu põhinõuet, tuleb arvestada teiste lepingute põhinõuete katteks tehtud makseteks.
23.Maakohus tuvastas, et kostja kasutas lepingu nr 1700371 alusel krediiti 469,80 eurot ja tegi makseid 487,32 eurot (maakohtu otsuse p 21), samas kui hagiavalduse ja selle lisade kohaselt oli kauba ostuhind 449,90 eurot (dtl 21 ja dtl 51). Seega luges maakohus hageja põhinõude hulka ka lepingutasu 19,90 eurot, mis on vastuolus VÕS § 403 4 lg 7 teises lauses sätestatuga. Eelnevast tulenevalt tasus kostja lepingu nr 1700371 alusel krediidiandjale 37,42 eurot (487,32 – 449,90) rohkem kui põhinõue.
24.Ringkonnakohus arvestab lepingu nr 1700371 alusel enamtasutud summa 37,42 eurot kostja järgmisena sõlmitud lepingu nr 1994110 põhinõude katteks. Maakohtu tuvastatu kohaselt kasutas kostja lepingu nr 1994110 alusel krediiti 829,98 eurot ja on teinud tagasimakseid 304,20 eurot. Arvestades ka lepingu nr 1700371 alusel enammakstud summat 37,42 eurot, tuleb lepingu nr 1994110 alusel hageja viivisenõude aluseks olevaks summaks lugeda 488,36 eurot (829,98 – 304,20 – 37,42). Järelmaksulepingu nr 1994110 alusel on 488,36 eurolt alates 21. septembrist 2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 26. juunil 2026 sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras kokku 152,84 eurot.
25.Järelmaksulepingu nr 2089440 osas tuvastas maakohus, et hageja põhinõue on 529,99 eurot ehk kostja järelmaksuga ostetud kauba hind, kuivõrd kostja selle lepingu alusel ühtegi makset ei teinud. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud ümberarvestuse kohaselt on põhinõue 549,89 eurot. Seega on hageja apellatsioonkaebuses põhinõude hulka lugenud ka lepingutasu
19,90 eurot, mis on vastuolus VÕS § 4034 lg 7 teises lauses sätestatuga. Hageja viivisenõude aluseks olevaks summaks tuleb lugeda 529,99 eurot. Järelmaksulepingu nr 2089440 alusel on 529,99 eurolt alates 21. oktoobrist 2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 26. juunil 2026 sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras kokku 160,64 eurot.
26.Järelmaksulepingu nr 2091161 osas tuvastas maakohus, et hageja põhinõue on 324,88 eurot, kuigi hagiavalduse ja selle lisade kohaselt oli kostja järelmaksuga ostetud kauba hind 304,98 eurot (dtl 34 ja dtl 87). Sama summa on viivisenõude aluseks võetud ka apellatsioonkaebuses. Seega luges maakohus ekslikult hageja põhinõude hulka ka lepingutasu 19,90 eurot, mis on vastuolus VÕS § 4034 lg 7 teises lauses sätestatuga. Hageja viivisenõude aluseks olevaks summaks tuleb lugeda 304,98 eurot. Järelmaksulepingu nr 2091161 alusel on 304,98 eurolt alates 21. oktoobrist 2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 26. juunil 2026 sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras kokku 92,44 eurot.
27.Järelmaksulepingu nr 2129011 osas tuvastas maakohus, et hageja põhinõue on 149,89 eurot, kuigi hagiavalduse ja selle lisade kohaselt oli kostja järelmaksuga ostetud kauba hind 139,99 eurot (dtl 38 ja dtl 99). Sama summa on viivisenõude aluseks võetud ka apellatsioonkaebuses. Seega luges maakohus ekslikult hageja põhinõude hulka ka lepingutasu 9,90 eurot, mis on vastuolus VÕS § 403 4 lg 7 teises lauses sätestatuga. Hageja viivisenõude aluseks olevaks summaks tuleb lugeda 139,99 eurot. Järelmaksulepingu nr 2129011 alusel on 139,99 eurolt alates 21. maist 2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 26. juunil 2026 sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras kokku 49,24 eurot.
28.Kokku tuleb kostjalt järelmaksulepingute nr 1994110, nr 2089440, nr 2091161 ja nr 2129011 alusel välja mõista kohtuotsuse tegemise ajaks 26. juuniks 2026 sissenõutavaks muutunud viivis 455,16 eurot (152,84 + 160,64 + 92,44 + 49,24).
29.Alates 27. juunist 2026 tuleb kostjalt välja mõista viivis põhivõlalt 1463,32 eurolt (488,36 + 529,99 + 304,98 + 139,99) kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
30.Kuivõrd ringkonnakohus muudab maakohtu lahendit, muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 alusel ka menetluskulude jaotust. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, sh ka kostjalt välja mõistetavat viivist, jätab ringkonnakohus 60 % menetluskuludest kostja ja 40 % hageja kanda. Seetõttu muudab ringkonnakohus ka kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu suurust maakohtus. Maakohtu kindlaks määratud hageja menetluskulud on 1116 eurot, millest 60 % on 669,60 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks koos viivisega välja mõista.
31.Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda (TsMS § 172 lg 1). Ringkonnakohus arvestab menetluskulude jaotamisel muu hulgas ka asjaolu, et hageja apellatsioonkaebuses esitatud nõuete ümberarvestus ei olnud seadusega kooskõlas, sest osaliselt on põhinõude hulka loetud ka lepingutasu. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.