Aktiva Finance Group OÜ hagi K.F vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4639,42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood: 10746479; asukoht A. Weizenbergi tn 20, XXX-i ), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: K.F (ik XXX ; XXX-i )
Menetlemise viis
elukoht:
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi K.F vastu osaliselt.
2.Välja mõista K.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus kokku 614,78 eurot (millest 440,23 eurot põhivõlgnevus ja 174,55 eurot viivis perioodist 30.11.2022 kuni 17.06.2026 k.a).
3.Välja mõista K.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 440,23 eurot) alates 18.06.2026 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemise seisuga 10,15% aastas).
4.Jätta menetluskuludest 11,19% ulatuses K.F kanda ja 88,81% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
5.Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 820 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 560 eurot, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu ja 240 eurot lepingulise esindaja tasu), millest 91,77 eurot mõista K.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.
6.Väljamõistetud menetluskuludelt on K.F kohustatud tasuma Aktiva Finance Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus edasikaebamiseks luba ei anna. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 2 1 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus
Tsiviilasi nr 2-23-112063 võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 20.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult K.F (kostja) 3542,50 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 07.07.2023 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus 10.07.2023 jättis hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja esitada oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed ning teatama kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
2.Hageja 01.08.2023 esitas kohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 2947,09 eurot, intressi 250,05 eurot, sissenõudmiskulud 100 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 544,35 eurot ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks lepingu nr KK3600276 alusel 29,9% aastas ja lepingu REF3605692 alusel 0,07% päevas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõivu 560 eurot ja õigusabikulud 527 eurot. Hageja tegi 17.06.2026 vastuseks kohtunõudele alternatiivse ümberarvestuse, mille kohaselt lepingu nr KK3600276 alusel on põhivõlgnevus 440,23 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 174,55 eurot, lepingu nr REF3605692 alusel tuleb lugeda nõue täidetuks.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja 16.09.2020 krediidikonto lepingu nr KK3600276 (krediidileping) ning 8.10.2020 laenulepingu nr REF3605692 (laenuleping). Krediidilepingu alusel võimaldati kostjale krediiti krediidilimiidiga 1200 eurot ning laenulepingu alusel anti kostjale laenu 2700 eurot. Mõlema lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga, mille sõlmimisel esitati kostjale lepingu tingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ning kostja kinnitas tingimustega nõustumist.
2.2.Krediidilepingu puhul pidi kostja tegema igakuiseid tagasimakseid iga kuu 10. kuupäeval vähemalt 2% krediidilimiidi summast, s.o 24 eurot. Laenulepingu puhul pidi kostja tagastama laenu maksegraafiku alusel ajavahemikul 7.12.2020 kuni 10.12.2024. Kostja kasutas krediidikonto lepingu alusel ajavahemikul 16.09.2020 kuni 9.01.2022 krediiti kokku 3637,97 eurot ning tasus Placet Group OÜ-le ajavahemikul 28.11.2020 kuni 3.09.2022 kokku 3197,74 eurot. Laenulepingu alusel tegi kostja makseid kokku 3435,89 eurot.
2 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-112063
2.3.Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Hageja selgituste kohaselt oli kostjal krediidilepingu ülesütlemise seisuga tasumata 10.09.2022, 10.10.2022 ja 10.11.2022 maksed ning laenulepingu ülesütlemise seisuga samuti 10.09.2022, 10.10.2022 ja 10.11.2022 maksed. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 10.11.2022 mõlema lepingu kohta ülesütlemise hoiatused, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 24.11.2022. Kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja lepingud 25.11.2022 üles.
2.4.Esialgne võlausaldaja loovutas 29.11.2022 kostja vastu lepingutest tulenevad nõuded hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja tugineb nõude loovutamise tõendamiseks kostjale saadetud loovutamisteatistele ning märgib, et nõude loovutamine on kehtiv sõltumata kostja nõusolekust.
2.5.Esialgne võlausaldaja järgis lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja väitel tuvastati kostja isikusamasus, koguti andmeid kostja sissetuleku, varalise seisundi ja kohustuste kohta, kontrolliti avalikke andmebaase, konto väljavõtet ning maksehäireregistrit. Kostjal ei olnud lepingute sõlmimise ajal aktiivseid maksehäireid ning kogutud andmete põhjal oli kostja krediidivõimeline.
2.6.Hageja esialgse nõude kohaselt palub ta kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2947,09 eurot, intressi 250,05 eurot, sissenõudmiskulud 100 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 544,35 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud.
2.7.Pärast kohtu 11.06.2026 nõuet esitas hageja 17.06.2026 alternatiivse ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle ümberarvestuse kohaselt palub hageja krediidikonto lepingu nr KK3600276 alusel välja mõista põhinõude 440,23 eurot ja 17.06.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 174,55 eurot ning edaspidi seadusjärgse viivise kuni põhinõude täitmiseni. Laenulepingu nr REF3605692 osas märkis hageja, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb nõue lugeda ümberarvestuse järgi täidetuks.
3.Kohus võttis 15.04.2024 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte isiklikult allkirja vastu TsMS § 313 lg 3 kohaselt 05.08.2024. Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 19.08.2024 kell 24.00 (TsÜS § 135 lg 1, § 136 lg 6, § 137 lg 1). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud hagiavalduse, selle lisade, kostjale kättetoimetatud menetlusdokumentide ning hageja 17.06.2026 esitatud alternatiivse ümberarvestusega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus, millised asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Kuna käesolevas asjas ei ületa põhinõue 3500 eurot ja hagihind 7000 eurot, menetleb kohus asja lihtmenetluses TsMS § 405 alusel. Kostjale anti võimalus esitada hagile vastus ja tõendid, kuid kostja seda ei teinud. See ei vabasta kohut kohustusest hinnata hagi põhjendatust esitatud asjaolude ja tõendite alusel.
6.Kirjalikest tõenditest nähtub, et esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 16.09.2020 krediidikonto lepingu nr KK3600276 ning 08.10.2020 laenulepingu nr REF3605692. Krediidikonto lepingu alusel määrati kostjale 1200 euro suurune tähtajatu korduvkasutatav krediidilimiit, mille intressimäär oli 29,9% aastas ja krediidi kulukuse määr 34,58% aastas. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli minimaalse osamakse suurus 2% krediidilimiidi summast, kuid vähemalt 20 eurot; kuna kostjale määratud krediidilimiit oli 1200 eurot, oli 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-112063 kostja minimaalne igakuine osamakse 24 eurot. Laenulepingu alusel anti kostjale 2700 eurot, millest 1864,54 eurot kasutati Coop Pank AS kohustuse refinantseerimiseks ja 700,46 eurot kanti kostjale. Laenulepingu lepingutasu oli 135 eurot, intressimäär 26,88% aastas, krediidi kulukuse määr 35% aastas ning tagasimaksete kogusumma 4606 eurot. Mõlema lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga.
7.Kohus kontrollis, kas lepingutes märgitud krediidi kulukuse määrad ületasid lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri. Eesti Panga andmetel oli 2020. aasta mais keskmine tarbijakrediidi kulukuse määr 20,52% aastas, mistõttu oli seaduses sätestatud ülempiir 61,56% aastas. Krediidikonto lepingu krediidi kulukuse määr oli 34,58% aastas ja laenulepingu krediidi kulukuse määr 35% aastas, s.o mõlemal juhul oluliselt alla seaduses sätestatud ülempiiri. Seetõttu ei ole alust lugeda lepinguid VÕS § 4062 lg 1 alusel tühiseks. Samas ei vabasta see kohut kohustusest kontrollida omal algatusel, kas krediidiandja järgis tarbijakrediidilepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Sama paragrahvi lg-te 2–4 järgi tuleb hindamine teha hoolsalt, kogudes ja kontrollides asjakohaseid andmeid ning hinnates tarbija tegelikku maksevõimet. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt peab krediidiandja tõendama nende kohustuste täitmist. Hageja on tuginenud sellele, et esialgne krediidiandja tuvastas kostja isikusamasuse, kogus andmeid kostja sissetuleku, varalise seisundi ja kohustuste kohta ning kontrollis avalikke andmebaase, konto väljavõtet ja maksehäireregistrit. Kuigi hageja on esitanud andmeid, sh pangakonto väljavõtte, ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, millisel viisil on neid andmeid analüüsitud ega kuidas nende põhjal on hinnatud kostja krediidivõimelisust.
8.1.Krediidilepingu osas nähtub juba kliendiandmetest, et kostja ei olnud krediidivõimeline. Kliendiandmete kohaselt oli kostja igakuine sissetulek 728,78 eurot ja olemasolevad kohustused 625,91 eurot, mistõttu jäi enne uue krediidi arvestamist vabaks ligikaudu 103 eurot kuus. Arvestades krediidikonto kliendiandmetes eeldatavat osamakset (s.o 54,48 eurot), oleks kostjale jäänud pärast kohustuste täitmist alles alla 50 euro kuus. Sealjuures on majapidamiskulud märgitud 0 eurot, mis ei ole eluliselt usutav ega kajasta kostja tegelikku majanduslikku olukorda.
8.2.Laenulepingu alusel refinantseeriti Coop Pank AS kohustus (leping nr L236239) summas 1864,54 eurot. Pangakonto väljavõtte kohaselt oli refinantseeritava kohustuse igakuine makse 57,06 eurot, mistõttu tuli krediidivõimelisuse hindamisel arvestada, et see makse asendub laenulepingust tuleneva uue kuumaksega. Samas ei piirdunud laenuleping üksnes varasema kohustuse asendamisega, vaid kostjale tehti lisaks väljamakse 700,46 eurot ning laenulepingu kuumakse oli 180,75 eurot. Seetõttu tuli krediidiandjal hinnata refinantseerimise tegelikku mõju kostja kogumaksekoormusele, sh seda, kas varasema 57,06 euro suuruse makse asendamine 180,75 euro suuruse kuumaksega ja täiendava väljamakse tegemine oli kostja sissetulekut ja muid kulusid arvestades jätkusuutlik. Kliendiandmete kohaselt oli kostja igakuine sissetulek 728,06 eurot ning olemasolevad finantskohustused pärast refinantseeritava Coop Pank AS makse mahaarvamist ligikaudu 291 eurot kuus. Arvestades laenulepingu kuumakset 180,75 eurot ja kliendiandmetes kajastatud majapidamiskulu 150 eurot, jäi kostjale alles ligikaudu 100 eurot kuus. Seejuures tuleb majapidamiskulu ja ülalpidamiskohustust eristada: majapidamiskulu kajastab tarbija enda eluaseme ja igapäevase elukorraldusega seotud kulu, ülalpidamiskohustus aga eraldi vältimatut regulaarset kohustust teise isiku ülalpidamiseks. Erinevalt krediidikonto lepingu sõlmimisel koostatud kliendiandmetest ei nähtu laenulepingu puhul, et krediidiandja oleks lisaks majapidamiskulule arvestanud kostja ülalpidamiskohustust. Arvestades, et krediidikonto lepingu puhul oli ülalpidamiskohustus eraldi kuluna arvesse võetud, kuid laenulepingu puhul mitte, on krediidiandja kulude arvestus vastuoluline ja ebajärjekindel. Ülalpidamiskohustuse arvesse võtmisel oleks kostja igakuine 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-112063 vaba raha muutunud negatiivseks. Samuti ei nähtu, et krediidiandja oleks hinnanud kõigi kulude ja kohustuste koosmõju ega põhjendanud, miks tuli kostjat selliste andmete alusel pidada laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks krediidivõimeliseks.
8.3.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et krediidiandja ei ole tõendanud, et enne krediidikonto lepingu nr KK3600276 ja laenulepingu nr REF3605692 sõlmimist oleks hinnatud kostja krediidivõimelisust VÕS § 4034 nõuetele vastava hoolsusega. Esitatud andmetest nähtub, et krediidivõimelisuse hindamisel ei ole arvestatud kõiki kostja tegelikke kulusid ega hinnatud piisavalt tema sissetulekute ja kohustuste koosmõju. Eriti ilmneb see asjaolust, et laenulepingu puhul ei ole arvestatud kostja ülalpidamiskohustusega ning majapidamiskulude arvestus on olnud ebapiisav, samas kui krediidikonto lepingu puhul on sama kulu arvesse võetud, mis viitab krediidiandja hinnangu ebajärjekindlusele. Samuti ei nähtu, et krediidiandja oleks analüüsinud refinantseerimise tegelikku mõju kostja maksevõimele ega arvestanud krediidikonto ja laenulepingu kumulatiivset mõju. Esitatud andmete põhjal ei olnud kostjal piisavat maksevõimet, et täita lepingutest tulenevaid kohustusi jätkusuutlikult. Seetõttu ei vasta krediidiandja tegevus vastutustundliku laenamise põhimõttele VÕS § 4034 tähenduses.
9.VÕS § 4034 lg 7 kohaldamise korral ei või krediidiandja nõuda tarbijalt krediidi kasutamise eest lepingujärgset intressi ega muid krediidiga seotud kulusid, kuid tal säilib õigus nõuda tagasi tarbija kasutusse antud krediidisumma ning seaduses sätestatud intressi ja viivist. Hageja on 17.06.2026 esitanud alternatiivse ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikuti. Selle arvestuse kohaselt tuleb lepingu nr KK3600276 alusel lugeda kostja kasutusse antud krediidisummaks 3637,97 eurot ja kostja tasutud summaks 3197,74 eurot, mistõttu jääb põhivõlgnevuseks 440,23 eurot. Lepingu nr REF3605692 puhul on hageja avaldanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on lepingujärgsed kohustused täidetud.
10.Hageja esialgne nõue hõlmas lisaks põhivõlgnevusele lepingujärgset intressi 250,05 eurot ja sissenõudmiskulusid 100 eurot. Kuna kohus kohaldab VÕS § 403 4 lg-s 7 sätestatud tagajärgi, ei saa hageja tarbijalt nõuda lepingujärgset intressi ega muid krediidiga seotud kulusid ulatuses, milles need ei ole lubatud seadusjärgsete kõrvalnõuetena. Hageja alternatiivses ümberarvestuses ei ole lepingujärgset intressi ega sissenõudmiskulu eraldi väljamõistmiseks esitanud, vaid on lugenud kostja tehtud maksed põhikohustuse katteks. Kuna kohus tuvastas vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, lähtub kohus hageja alternatiivsest arvestusest ning jätab lepingujärgse intressi ja sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.
11.Hageja alternatiivse ümberarvestuse kohaselt tuleb lepingu nr KK3600276 alusel lisaks põhivõlgnevusele 440,23 eurot välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 174,55 eurot perioodist 30.11.2022 kuni 17.06.2026. Kuigi kohus tuvastas vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, ei välista see iseenesest krediidilepingu ülesütlemist olukorras, kus kostja oli jätnud täitmata talle lepingu alusel langenud tagastamiskohustuse ning talle oli antud täiendav tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks. Seetõttu saab hageja nõuda viivist üksnes ümberarvestatud põhivõlgnevuselt 440,23 eurot ja seadusjärgses määras. Hageja arvestab viivist alates 30.11.2022, s.o pärast lepingu ülesütlemist ja nõude loovutamist, mistõttu ei välju kohus hageja nõude piiridest. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 174,55 eurot ning edaspidi seadusjärgse viivise põhivõlalt 440,23 eurot alates 18.06.2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
12.Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 614,78 eurot, millest 440,23 eurot on lepingu nr KK3600276 järgne põhivõlgnevus ja 174,55 eurot sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis. Lepingu nr REF3605692 alusel esitatud nõue tuleb jätta rahuldamata, sest vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamisel ületavad kostja tehtud maksed talle kasutusse antud krediidisummat. Hagi tuleb ülejäänud osas rahuldamata jätta. 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-112063 Menetluskulud
13.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 560 eurot, kuna selle tasumine oli nõude esitamise eeltingimus.
14.Hageja taotleb lisaks riigilõivule 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu ja 507 eurot lepingulise esindaja tasu. TsMS § 484 2 kohaselt tuleb maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasuda menetluskulu 20 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulu on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja maksnud esindajale tasu 507 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 169 eur/h ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta teeb kohus kaalutlusotsuse, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohtu hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi ja summas 507 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitteadvokaadist lepingulise esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153 eurot ja ka kõrgemas ulatuses, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 240 eurot (2h x 120€) ilma käibemaksuta.
15.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Tsiviilasjas hind hagi rahuldamise ulatuses on 519,22 eurot (440,23 eurot põhinõue + 31,17 eurot sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise seisuga + 47,82 eurot edasiulatuv viivis), hagi tsiviilasjas hind on 4639,42 eurot. Seega on rahuldatud nõuete protsent 11,19. Kohus jätab hageja menetluskuludest 91,77 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-112063
16.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.