PLACET GROUP OÜ hagi A. S. vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4223,06 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910), lepinguline esindaja D. K. Kostja: A. S. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat A. Forstiman
Kohtuistungi aeg
18. märts 2026
RESOLUTSIOON
1.Jätta PLACET GROUP OÜ hagi A. S. vastu 30. novembril 2022 sõlmitud krediidikonto lepingust nr KK3883232 tulenevates nõuetes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud maakohtus PLACET GROUP OÜ kanda.
3.Mõista PLACET GROUP OÜ-lt A. S. kasuks menetluskulude katteks välja 1479,60 eurot.
4.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
1.PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 10. märtsil 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. S.lt (kostja) 2027,96 euro saamiseks. Pärnu Maakohus edastas kostja vastuväite tõttu 26. mail 2025 asja menetlemiseks Viru Maakohtule.
2.Hageja esitas 16. juunil 2025 hagiavalduse (täpsustatud 10. juulil 2025), milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2000,03 eurot, tasumata intressid 26,60 eurot ning 15. juuniks 2025 sissenõutavaks muutunud viivise 1973,43 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõla tasumata osalt alates 16. juunist 2025 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse määraga võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30. novembril 2022 krediidikonto lepingu nr KK3883232, mille alusel võimaldati kosjale laenulimiiti 2000 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määr on 47,93%. Leping sõlmiti aastase intressimääraga 39,90%. Kostja esitas hagejale pangakonto väljavõtte ajavahemiku 3. juuni 2022 – 29. november 2022 kohta. Hageja hindas selle põhjal, et kostja oli krediidivõimeline igakuise reserviga 164,42 eurot. Hageja väljastas kostjale 2000 eurot. Vastavalt hinnakirjale arvestati 2022. a novembri eest krediidikonto haldustasu 0,03 eurot. Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Seega palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 2000,03 eurot. Hageja edastas kostjale lepingu lõpetamise teavituse 13. detsembril 2022. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu alusel maksmata intressid 26,60 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 14. detsembrist 2022 kuni 15. juunini 2025 määraga 0,11% päevas. Alates 16. juunist 2025 palub hageja mõista kostjalt välja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Leping sõlmiti sidevahendi abil VÕS § 52 lg 3 tähenduses. VÕS § 410 lg 1 ei välista sidevahendi abil lepingu sõlmimist. Kostja tahteavaldus esitati elektrooniliselt. Taotluse esitamine eeldab isikutuvastamist, mis toimus Smart-ID vahendusel kostja isiklikul kasutajakontol, mille ta lõi 30. novembril 2022 kell 15.58 veebilehel www.laen.ee. Laenutaotlus esitati samal päeval kell 16.00 konto kaudu. Enne taotluse esitamist täitis kostja ankeedi oma isikuandmetega ja tutvus lepingutingimustega ning kinnitas need süsteemi kaudu iseteeninduskeskkonnas. Pärast dokumentidega tutvumist ja nende kinnitamist avanes võimalus esitada taotlus. Taotluse esitamine ning lepingutingimustega nõustumine toimusid autentse elektroonilise tuvastamisega, mis asendab käsitsi allkirjastamist. Kõik krediidikonto lepingu KK3883232 dokumendid edastati kostja e-posti aadressile XXX lepingu sõlmimisel 30. novembril 2022. Hagejat ei ole kriminaalmenetluses kaasatud kannatanuna, mistõttu ei saa hageja esitada tsiviilhagi selles kriminaalmenetluses. Hageja ei saanud ette näha ega saa eeldada identiteedi vargust. Asjaolu, et kostja esitas kuriteoteate uurimisasutusele, ei tähenda ilmtingimata, et kuritegu oleks kindlasti toime pandud. Isegi kui kriminaalmenetluses tuvastatakse, et kolmas isik on ilma kostja teadmiseta tema nimel lepingud sõlminud, tekib kostjal tagasinõudeõigus kolmanda isiku vastu. Hageja viitas Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-16-124450. Kostja ei ole näidanud üles hoolsuskohustust enda paroolide hoidmisel ning on tunnistanud, et ise sisestas
Smart-ID PIN-koodid. Hageja ei vabane lepingutingimuste täitmise vastutusest hoolsuskohustuse rikkumise tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei andnud tahteavaldust ega sõlminud lepingut. Väljamakse tehti kostja pangakontole. Kostja paigaldas ise arvutisse AnyDesk kaugjuurdepääsuprogrammi, mis eeldas mitme toimingu tegemist. Kostjal oli võimalik kaugjuurdepääs katkestada reaalajas. Ka pidi kostja ise sisestama enda Smart-ID koodid. Kostja ütlused kinnitavad, et ta sooritas hulgaliselt erinevaid toiminguid. On üldteada, et ükski pank ei võta klientidega ühendust sõnumirakenduste kaudu ega nõua PIN-koode. Tähelepanematus ja ilmsete pettuse tunnuste eiramine ei vabasta kostjat vastutusest. Menetluskulud on tekkinud kostja tegevuse tõttu, mistõttu ei peaks kostja menetluskulud jääma hageja kanda.
KOSTJA SEISUKOHT
Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kahel päeval laekusid kostja pangakontole krediidiasutustest väljamaksed, mis liikusid kohe edasi Trustly Group AB-le ja kostja nimele kostja tahteta avatud pangakontole. Pärast pangakonto kaudu raha edasiliikumist avatud pangakonto suleti. Kostjale helistati 2022. a novembri lõpus erinevatelt telefoninumbritelt. Helistajad esitlesid end pangatöötajatena ning väitsid, et keegi kavatseb kostja nimel laenu vormistada. Selleks palusid helistajad kostjal teha toiminguid kostja telefonist helistaja juhendamisel – kostja sisestas koodid, laadis alla tarkvara ja tegi kõik, mis talle öeldi. Mingil hetkel helistaja ütles kostjale, et esimene osa rahast on edasi liigutatud. Helistajad veensid kostjat teatama neile paroolid, mida kostja kasutas juurdepääsu saamiseks internetipangale. Kostja oli X-aastane. Ta oli seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tema osalus väidetava kuriteo matkimises mõjutab tema huve. Kostjal ei olnud tahet laenu võtta. Kostja ei ole kunagi elus laenu võtnud. Sugulaste suunamisel pöördus kostja Politsei- ja Piirivalveametisse kuriteokaebusega ning alustati kriminaalmenetlust. Kostja ei ole teinud tahteavaldust hagejaga lepingu sõlmimiseks. Seega ei saa lugeda lepingut sõlmituks ning kostjale ei saa lepingust tuleneda kohustusi. Kostja ei ole hageja arvel rikastunud. Tegemist on rikastumise äralangemisega VÕS § 1033 lg 1 järgi.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
5.Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Pooled ei vaidle ja kohus tuvastab seega, et hageja nõude aluseks olev leping sõlmiti sidevahendite abil (VÕS § 52). Hagiavalduse selgituste kohaselt esitati 30. novembril 2022 kostja nimel laenutaotlus xxx. Kostja ei ole eeltoodud asjaolule vastu vaielnud.
Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingu teiseks pooleks (laenusaajaks) on kostja. Kostja väidab, et temalt peteti lepingu sõlmimiseks vajalikud Smart-ID koodid välja.
6.Riigikohus on poolte tõendamiskoormise jaotust selgitades märkinud, et pool peab tõendama oma väiteid, et temalt peteti koodid välja ja lepingud sõlmis keegi teine (RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 10; RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450/77, p 22). Riigikohus kordas 12. juuni 2024 lahendis oma varasemat seisukohta, et juhul kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (vt RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-135-16, p 16). Juhul kui poolelt peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus ta oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehinguid. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et kostjal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vrdl RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450/77, p-d 23 ja 24; RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 11). Eeltoodut arvestades on asja lahendamiseks vajalik tuvastada, kas kostjalt peteti välja Smart-ID koodid, mida kasutades kolmas isik algatas kostja identiteeti kasutades laenutaotluse protsessi hageja veebilehel xxx ning autentis kostja.
7.Hageja on lähtunud sellest, et kuivõrd kostja on isik on tuvastatud ja autenditud Smart-ID abil (dtl 164), siis on leping kehtivalt sõlmitud.
8.Kohus leiab, et kohtule esitatud kriminaaltoimiku materjalidega on tõendatud (dtl 367-462), et laenu on võtnud kostja nimel kolmas isik, kes kasutas selleks pettuse teel saadud kostja Smart-ID koode. Kuriteo kvalifikatsiooniks on kriminaalmenetluse lõpetamise määruses märgitud karistusseadustiku (KarS) § 213 lg 1 (arvutikelmus, dtl 461). Kriminaalmenetluse toimikust nähtuvad kostja kui kannatanu 6. detsembri 2022 ülekuulamisprotokoll (dtl 369-372, tõlge dtl 492). Kostja ütlustest nähtub, et kostjale helistati 30. novembril 2022 ning kostja suhtles tundmatu isikuga telefoni teel, kelle juhiste kohaselt pidi kostja pidi kostja paigaldama enda arvutisse programmi AnyDesk, seejärel helistas talle teine isik „A“, kes palus kostja PIN-koode selleks, et pettust ära hoida. Kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud isikut, keda oleks alust kahtlustada selle kelmuse toimepanemises (kriminaalmenetluse lõpetamise määruses viide KrMS § 2001 lg-le 1, dtl 461). Kriminaalmenetluse käigus on tehtud 7. detsembril 2022 nõudekiri mh hagejale (dtl 284, millele hageja vastas 13. detsembril 2022 (dtl 286-293). Samal päeval ja kriminaalmenetluse tõttu saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise avalduse (dtl 132, 139, 141, 252). Kostja selgitas kohtuistungil samuti, et vestles mitme päeva vältel tundmatu mehe ja naisega („A“) ning arvas, et temaga suhtleb mh politseiametnik ja koostöö nendega on vajalik pettuse ärahoidmiseks. Kostja andis selleks „A“ enda Smart-ID PIN-koodid. Kostja nimel avati ka täiendav pangakonto SEB Pangas, millest kostja sai alles hiljem teada. Kostja nimel võeti laene ka Inbank-ist ja Coop Pangast. Kostja istungil antud selgitused (TsMS § 405 lg 1 p 5) koos kriminaalmenetluse toimiku materjalidega ning kostja pangakonto väljavõttega (dtl 226) kinnitavad kostja väiteid pettuse toimepanemise kohta.
Kohus ei nõustu hagejaga, et kuivõrd pettuse käigus pidi ka kostja ise petturite juhendamisel mitmeid toiminguid tegema (mh paigaldama AnyDesk programmi ja sisestama/edastama Smart-ID koode), siis pidi kostja aru saama, et ta sõlmib enda nimel lepingu hagejaga. Kostja laadis alla kaughaldusprogrammi AnyDesk ja sisestas PINkoodid tema suhtes kasutatud pettuse tõttu. Teave telefonipettuste võimalikkuse kohta on laialt levinud ning erinevad ametiasutused teevad aktiivselt selles osas teavitustööd. Sellele vaatamata suudavad petturid osavalt luua ohvritele väära ettekujutuse tegelikest asjaoludest, kasutades seejuures ära petturite ohvriks langemise ennetamiseks kasutatavaid võtteid ja ennetusmeetodeid, ning mõjutada ohvreid tegema endale kahjulikke toiminguid. Kostja on menetluses veenvalt tõendanud, et temalt on tehingu tegemiseks vajalikud PIN-koodid saadud pettuse teel ja isikusamasuse tuvastamise ajal oli kostja pettuse mõju all. Kostja ei esitanud teadlikult laenutaotlust ning omas kogu olukorrast väärarusaama. Kostja uskus, et oma tegevusega aitab ta tuvastada tegelikud petturid, kes soovivad kostja nimel laenu võtta ja raha endale saada (dtl 249-250).
9.Kuna kohus tuvastas esitatud tõendite alusel, et kostjalt saadi lepingu sõlmimiseks vajalikud Smart-ID koodid pettuse teel, ei ole kostja andnud koode kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehinguid. Seega puudus kostjal tahe ka kolmanda isiku volitamiseks tema nimel hagejalt laenu võtma. Järelikult ei ole põhjendatud praegusel juhul lugeda krediidikontoleping hageja ja kostja vahel sõlmituks esindaja vahendusel. Seetõttu on hageja asunud põhjendamatule järeldusele, et koodid on kostja valdusest välja läinud kostja tahte kohaselt (hoolsuskohustust rikkudes). Asjaolu, kas hageja laenuandjana pidi aru saama, et kostjana esineb kolmas isik, keda kostja ei olnud volitanud, ei oma kostja tahte kindlakstegemisel tähtsust. Seega on kostja käesolevas asjas oma tõendamiskoormise täitnud ja tõendanud, et temalt peteti koodid välja ja hagejaga sõlmis lepingu keegi teine. Kuivõrd kostja ei ole laenulepingut hagejaga sõlminud, ei ole tal kohustust lepingut täita. Kostja nimel kolmanda isiku poolt tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine, kuna kostja ei ole tehingut heaks kiitnud. Kostja ei pea tühist tehingut täitma.
10.Hageja väidab, et kostja on alusetult rikastunud laenusumma arvel. Hageja on mh tuginenud sellele, et palub laenusumma välja mõista alusetu rikastumise sätete järgi. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja on tuginenud sellele, et kostja pole rikastunud, kuna kontole laekunud summad kanti kohe edasi Trustly Group AB arvelduskontole ja kostja nimele avatud uuele SEB kontole. See nähtub mh kostja pangakonto väljavõttest (dtl 226). Kriminaalmenetluse toimik kinnitab kostja väiteid, st et kostja nimel võetud laenud laekusid küll algselt kostja pangakontole, kuid maksti kohe välja Trustly Group AB arvelduskontole ja kostja nimele tehtud uuele SEB Panga arvelduskontole, millelt kanti summa samuti edasi Trustly Group AB arvelduskontole (dtl 343). Kohus leiab, et kuivõrd kostja pole alusetult rikastunud, ei ole alust nõuet rahuldada ka alusetu rikastumise sätete järgi.
Eeltoodut arvestades tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.
12.Kuivõrd hagi jääb eeltoodud asjaolude ja tõendite alusel rahuldamata, ei pea lihtmenetluse sätteid ja menetluse ökonoomiat arvestades kohus vajalikuks hinnata
muid asjaolusid ja tõendeid (mis seonduvad nt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise, lepingu ülesütlemise kehtivuse jmt asjaoludega).
13.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Teistsuguseks menetluskulude jaotuseks ei anna alust asjaolu, et hageja pöördus kohtusse uskudes, et leping kehtib. Hagejat oli kriminaalasjast teavitatud juba kriminaalmenetluse käigus 2022. a detsembri alguses (leping sõlmiti 30. november 2022). Samuti selgitas kohus hagejale 18. märtsi 2026 istungil, et haginõuded jäävad pettuse tuvastamise korral ilmselt rahuldamata. Kostja pakkus samal istungil hagejale kompromissi tingimustel, et hageja loobub hagist ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja soovis vaatamata eelkirjeldatule hagiavalduse juurde jääda.
14.Kuivõrd menetluskulud jäävad hageja kanda, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse. Kostja menetluskulud koosnevad esindajakuludest 2005,10 eurot (sh käibemaks). Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13). Kostjat esindas vandeadvokaat maksekäsu kiirmenetluses tunnitasuga 110 eurot (136,40 eurot käibemaksuga) ja hagimenetluses tunnitasuga 130 eurot (161,20 eurot käibemaksuga). Tunnitasule lisandub käibemaks, sest kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus leiab, et esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).
Kostja esindajakulud koosnevad järgmistest toimingutest: -
20. mai 2025 – asjaolude arutamine kliendiga ja vastuväite koostamine maksekäsu kiirmenetluses - 1 h × 136,40 eurot (134,20 eurot);
-
11. september 2025 – hageja seisukohaga tutvumine ja kostja vastuse koostamine - 0,5 h × 161,20 (80,60 eurot);
-
2. märts 2026 – tõendi kogumine, päringu koostamine prokurörile – 0,33 h × 161,20 eurot (53,20 eurot);
-
3. märts 2026 – kliendiga kohtumine, asjaolude arutelu – 0,25 h × 161,20 eurot (40,30 eurot);
-
10. märts 2026 – tõendi kohtule esitamine – 0,42 h × 161,20 eurot (67,70 eurot);
-
17. märts 2026 – tõendi kogumine, kirjavahetus PPA-ga 11.-17. märts 2026 – 0,5 h × 161,20 (80,60 eurot);
-
18. märts 2026 – PPA tõendiga tutvumine – 0,42 h × 161,20 eurot (67,70 eurot);
-
18. märts 2026 – tõendi esitamine kohtule – 0,42 h × 161,20 eurot (67,70 eurot);
-
18. märts 2026 – kohtuistung – 1,17 h × 161,20 eurot (188,60 eurot);
-
5. mai 2026 – kriminaalasja toimikuga tutvumine, seisukoha esitamine koos tõlkega – 2,75 h × 161,20 eurot (443,30 eurot);
-
29. mai 2026 – hageja 4. mai 2026 seisukohaga tutvumine – 0,75 h × 161,20 eurot (120,90 eurot);
-
29. mai 2026 – lõppseisukoha koostamine – 3 h × 161,20 eurot (483,60 eurot);
-
29. mai 2026 – menetluskulude nimekirja koostamine – 0,75 h × 161,20 eurot (120,90 eurot).
Eeltoodust tulenevalt on esindaja ajakulu menetluses kokku 10,76 tundi (millest 1 h on seotud maksekäsu kiirmenetlusega. Maksekäsu kiirmenetluses osas on nimekirjas on nõutud tasu ühe tunni eest, kuid tegelikkuses märgitud summa 134,20 eurot väiksem kui ühe tunni tasu 136,40 eurot. Kohus lähtub nimekirjas märgitud 134,20 eurost (sh käibemaks).
16.Kohus leiab, et tegemist on keskmisest vähem mahuka ja keerulise tsiviilasjaga. Vaidlus seisnes eelkõige selles, kas kostja on pettuse ohvriks langenud või mitte. Seejuures oli tõendamiskoormis kostjal. Tsiviilasi ei olnud õiguslikult keeruline, küsimuses on väljakujunenud ringkonnakohtu ja Riigikohtu praktika. Kohus leiab eelnevat arvestades, et kostja esindajakulud on vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Maksekäsu kiirmenetluse ajakulu 1 h eest tasuga 134,20 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Kostja esindajal tuli juba maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamisel süveneda asjaoludesse piisaval määral. Maksekäsu kiirmenetluse kulud arvatakse TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. Ülejäänud hagimenetluse toimingute ajakulu 9,76 tundi on põhjendatud ja vajalik 8 tunni ulatuses (s.o 1289,60 eurot). Kohus leiab, et kostja viimased menetlusdokumendid sisaldavad korduvaid seisukohti, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks neid vastaspoole kanda jätta. Kostja ei pidanud lõppseisukohti esitama ning oma väiteid kordama, kohus andis selleks võimaluse (mitte ei kohustanud).
17.Lisaks on kostja esindajal sõidukulud 37,20 eurot (sh käibemaks) seoses 18. märtsi 2026 kohtuistungile sõitmisega (Narva-Jõhvi-Narva), 30 senti kilomeetri eest (kokku 100 km). Samuti palub kostja kindlaks määrata istungile sõiduks kulunud aja eest hüvitise 18,60 eurot (üks ots 50 km). Riigikohus on selgitanud, et esindajale kuulub hüvitamisele ka sõidukulu (RKTKo 29.05.2025, 2-20-17399/67, p 26.2). Riigikohus on leidnud, et lepingulise esindaja sõidukulude ja sõidule kulunud hüvitamisel saab analoogia korras lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord; vt ka RKTKm 29.09.2021, 2-1463261/149, p 12). Eelnevat ja korra § 17 lg 2 ning § 15 1 lg 1 p 1 kuulub kindlaksmääramisele ka kostja esindaja sõidukulud 30 eurot (lisandub käibemaks 7,2 eurot) ja sõidule kulunud aeg 15 eurot (lisandub käibemaks 3,6 eurot).
18.Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud ja vajalikud esindajakulud kokku 1479,60 eurot (134,20 + 1289,60 + 37,20 + 18,60), mis kuuluvad menetluskulude jaotust arvestades hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.