Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind
Harju Maakohus Karin Mölder 12.06.2026.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-24-12516 Yi hagi Xi vastu 750 euro ja viivise väljamõistmise nõudes 841,78 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Y (isikukood XXX, e-post xxx) Kostja: X (isikukood XXX) Kostjale määratud esindaja: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (e-post [email protected]) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Xi 10.12.2025 menetlusdokumendiga esitatud tõendid.
2.Jätta hagi rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta Yi kanda.
4.Mõista Yilt välja Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse riigi õigusabi tasu 468,72 eurot.
5.Yil tuleb 468,72 eurot tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumises arvates vastavalt otsusele lisatud makseinfole.
6.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb Yil tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab maakohtus lihtmenetluses menetletud asjas (TsMS § 405 lg 1) esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt
ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kui on täidetud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Y esitas 17.08.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse Xi vastu 750 euro ja viivise väljamõistmise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja tuvastatud vastavalt jõustunud kohtuotsusele kostja bioloogilise isana alates kohtuotsuse jõustumisest 19.12.2022 (tsiviilasi 2-21-8715). Peale nimetatud kohtuotsuse jõustumist alates 01.2023-07.2024 tasus hageja vabatahtlikult igakuiselt kostja isiklikule pangakontole elatist summas 50 eurot kuus, kokku 750 eurot. Maakohtu 19.06.2023 otsuse kohaselt (tsiviilasi 2-21-9334) ei arvestata hageja elatise hulka makseid, mis ei ole tehtud kostja seadusliku esindaja pangakontole. Seega eeltoodust tulenevalt on hagejal tekkinud ebaõigele pangakontole tasutud maksete osas tagasinõudeõigus summas 750 eurot. Hageja tehtud maksed kostja pangakontole on alusetud ja kuuluvad hagejale tagastamisele. Kostja vastuväited
3.Kostja vastuses hageja nõuet ei tunnista ega võta hagi õigeks.
4.Kostja leiab, et VÕS § 1028 lg 1 eeldused on täitmata ja hagi rahuldamiseks ei eksisteeri õiguslikku alust. VÕS § 1028 lg 1 ei ole kohaldatav ja hagejal puudub 750 euro tagasinõudeõigus.
5.Vastavalt Harju Maakohtu kohtulahendile asjas nr 2-21-9334 mõistis kohus Yilt, s.o käesoleva asja hagejalt välja igakuise elatise tütre Xi, s.o käesoleva asja kostja kasuks alates 01.01.2022 summas 213,44 eurot (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot), kuid mitte alla perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud määra, kuni Xi täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx. Kõnealust kohtuotsust asjas nr 2-219334 on Y soovinud muuta, esitades uue hagi elatise suuruse vähendamise nõudes. Harju Maakohus tegi 01.10.2025 kohtuotsuse asjas nr 2-24-13265, millega kohus muutis Harju Maakohtu 19.06.2023 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-21-9334 väljamõistetud elatist järgmiselt: välja mõista Yilt Xi ülalpidamiseks igakuine elatis alates 03.09.2024 kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o xx.xx.xxxx summas 250,22 eurot kuus (272,76 eurot baassumma + 54,96 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50 eurot (1/6 lasterikka pere toetusest),
mis muutub iga aasta 01. aprillil (esimest korda 01. aprill 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust. Seega elatise tasumise kohustus hagejal oma alaealise lapse ees ei ole ära langenud, on kehtiv ja kuulub täitmisele.
6.Tõendatud on, et hageja tegi elatise ülekandeid oma lapse kontole summas 50 eurot, kokku 750 euro ulatuses, mida ei saa kuidagi käsitleda elatise kohustuse täieliku täitmisena. Kui 50eurose ülekande puhul oli tegu elatise maksena, on see mittetäielik kohustuse täitmine. Ülekannete tegemise ajal 2023-2024. aastal oli nõude alus kehtiv ega olnud aegunud.
7.Kostja leiab alternatiivselt, et tegu võib olla kehtiva kinkelepinguga. Hageja ei ole kinkelepingust taganenud. Seega 750 euro tagasinõude alust ei ole tekkinud.
8.Kostja selgitab, et antud olukorras temale kantud 750 euro puhul võib tegu olla lapsele kantud taskurahaga. Tsiviilasjas nr 2-21-9334 maakohtu 19.06.2023 tehtud ja 06.05.2024 jõustunud kohtuotsuse (dtl 11) järgi ei arvestata hageja tasutud elatise hulka makseid, mis ei ole tehtud kostja seadusliku esindaja pangakontole. Kohus on viidatud kohtuotsuses selgitanud järgmist: PKS § 100 lg 2 II lause kohaselt tuleb elatis tasuda hageja seaduslikule esindajale, kuna lapsega kooselaval vanemal on kohustus kasutada elatist lapse huvides. Hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et neil puudub kostjaga kokkuleppe elatise andmise viisis PKS § 100 lg-te 1-3 mõttes. Seega ei saa lugeda kostja igakuiseid raha ülekandeid alates jaanuarist 2023 hageja kontole elatise tasumiseks. Üldlevinud kohtupraktika kohaselt ei käsitleta lapsele lapse arvelduskontole kantud rahasummasid elatise kohustuse täitmisena. Seega on alust asuda seisukohale, et Y vabatahtlikult kandis lapsele taskuraha.
9.Kostja hinnangul tasus hageja tsiviilasja 2-21-9334 ajal elatist vabatahtlikult, mida hageja on ka korduvalt rõhutanud. Riigikohus on 31.03.2025 kohtuotsuses (p 26) tsiviilasjas nr 2176713 selgitanud, et olukorras, kus üks vanem andis lapsele ülalpidamist rohkem, kui oli temale langev osa PKS § 105 lg 3 mõttes, täites seeläbi ka teise vanema kohustust, võib suuremas osas lapsele ülalpidamist andnud vanemal olla tagasinõudeõigus teise vanema vastu (vt VÕS § 78 lg 4), arvestades mh vanema enda käitumist suhtluskorra täitmisel (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138) (RKTKo 12.05.2021, 2-18-6491/96, p 14.2). Kostja selgitab, et hageja ei ole täitnud ülalpidamiskohustust rohkem, kui oli temale langev osa PKS § 105 lg 3 mõttes, täites seeläbi ka teise vanema kohustust. Sellest tulenevalt ei ole hagejal tekkinud elatise tagasinõudeõigust ei teise vanema vastu ega ka lapse vastu.
10.Kostja seaduslik esindaja kiidab heaks 750 euro tasumise kostjale ja kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise heaks. Lapse seaduslik esindaja C kinnitab kohtule, et nimetatud 750 eurot kasutati alaealise lapse Xi ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Seega Yi elatise kohustus on osaliselt täidetud.
11.10.12.2025 seisukohas märkis kostja, et olgugi, et hageja tasus elatist lapsele, kandes 750 eurot lapse arvelduskontole, on ülalpidamist saama õigustatud isik kandnud oma isalt saadud 750 eurot oma seadusliku esindaja (ema) kontole. Sellest tulenevalt on hageja poolt vaidlustatud elatise tasumise kohustus nõuetekohaselt täidetud lapse seaduslikule esindajale
ja hagejal puudub alus seda raha nõuda kostjalt. Hageja ei või nõuda raha tagastamist, kuna need on kantud nõuetekohaselt ja seega on arvestatud elatise tasumise hulka. Kohtuotsuse põhjendused Kostja 10.12.2025 tõendite asja materjalide juurde võtmine
12.Kohus määras 29.10.2025 pooltele tähtajad esitada kohtule soovi korral enda lõplikud seisukohad, tõendid ja kõik seni esitamata taotlused hiljemalt 19.11.2025 ja esitada seisukoht vastaspoole esitatule hiljemalt 03.12.2025 ning määras lõpetada eelmenetlus 03.12.2025. 10.12.2025 esitas kostja taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks (dtl 213-215) ning esitas täiendavate tõenditena pangakonto väljavõtted 09.12.2025 ülekannete kohta Xi arvelduskontolt C arvelduskontole (dtl 216-217). Hageja vaidles 11.12.2025 vastu kostja täiendavate tõendite vastuvõtmisele ja palus jätta tõendid arvestamata, kuna selline ülekanne ei anna hageja jaoks õiguslikku alust kohtutäiturile elatisnõude vähendamiseks, kuna kohtutäitur saab ainult jõustunud kohtuotsuse alusel tasaarveldada hageja elatisnõuet. Samuti ei ole selline tehing hageja seisukohast ka õiguslikult aktsepteeritav, sest kostja ei ole tõendatud, et see oli just hageja tasutud elatis 750 eurot, mis kostja seaduslikule esindajale üle kanti.
13.Kohus rahuldab kostja 10.12.2025 taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja võtab asja materjalide juurde kostja 10.12.2025 menetlusdokumendiga esitatud tõendid. Fakt on, et 09.12.2025 ülekanded Xi arvelduskontolt C arvelduskontole kokku 750 eurot toimusid. Kuna ülekanded tehti 09.12.2025, ei saanud kostja tõendeid ülekannete kohta esitada varem. Hageja on ülekannete osas seisukoha esitanud, mistõttu ei venita tõendite vastuvõtmine ka menetlust. Asja sisuline lahendamine
14.Kohus, tutvunud asja materjalidega, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
15.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Menetlusosalised on olnud nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (dtl 3, 41) ja ei ole taotlenud ärakuulamist.
16.Kohus on seisukohal, et esitatud asjaoludest lähtuvalt võib hageja nõude alus olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb
hiljem ära. Käesoleval juhul on hageja teinud kostjale vabatahtlikult elatise ülekandeid olukorras, kus hageja arvas, et tal on kohustus tasuda elatist oma tütrele Xile.
17.Vaidlus puudub, et tsiviilasjas nr 2-21-8715 tuvastas kohus kostja põlvnemise hagejast. 19.06.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-9334 rahuldas kohus osaliselt Xi hagi Yi vastu elatise väljamõistmiseks. Kohus mõistis Yilt tütre Xi ülalpidamiseks elatise 2053,42 eurot ajavahemiku 31.05.2021-31.12.2021 eest Xi kasuks ning igakuise elatise tütre Xi kasuks alates 01.01.2022 summas 213,44 eurot (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot), kuid mitte alla perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud määra, kuni Xi täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral muutub ka PKS § 101 lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus (dtl 6-11).
18.Vaidlus puudub, et hageja on kandud kostja arveldusarvele perioodil 24.01.2023 kuni 03.07.2024 kokku 750 eurot selgitusega „igakuine elatis“, summadena 50 eurot (dtl 4-5). Hageja on seisukohal, et kuna seda ei arvestatud 19.06.2023 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2219334 elatise tasumisena, on tegemist alusetult tasutud summadega, mis kuuluvad kostja poolt hagejale tagastamisele.
19.Õiguskirjanduses on selgitatud, et sooritus on tehtud õigusliku aluseta, kui kohustust, mida seeläbi täita sooviti, tegelikkuses ei eksisteeri või kus selline kohustus langeb pärast soorituse tegemist tagasiulatuvalt ära (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. § 1028 komm., p 1). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on kostjale tasunud 750 eurot selgitusega „igakuine elatis“. Seega on hageja kostjale andnud üle rahalisi vahendeid 750 eurot. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas hageja on kostjale andnud 750 eurot üle ilma õigusliku aluseta.
20.PKS § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 100 lg 1 ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisi. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejale on 19.06.2023 otsusega määratud kohustus tasuda kostjale elatist kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx. Seega on hagejal kohustus tasuda kostjale elatist. Nimetatud kohustus oli hagejal olemas ka ülekannete tegemise ajal. Seega ei ole hageja kostjale tasunud elatist ilma õigusliku aluseta, sh kohustuse katteks, mida tal ei olnud või mida tal tulevikus ei tekkinud.
21.PKS § 61 lg 1 mõtte kohaselt on vanemate lahuselu korral ülalpidamiskohustuse rikkumisel elatise nõudeõigus antud vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb. Viidatud sätete alusel saab siiski järeldada, et ülalpidamiskohustust tuleb täita reeglina mitte alaealisele lapsele, vaid teisele vanemale, kes lapse heaolu eest tegelikkuses vastutab. Seega on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Samas on erandina võimalik lugeda ülalpidamiskohustus täidetuks ka siis, kui
ülalpidamiskohustus täideti otse lapsele, sh raha kanti lapse arveldusarvele. Seejuures tuleb aga arvestada asjaoluga, et lapsel, s.o alla 18-aastasel füüsilisel isikul on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt piiratud teovõime. Kui kohustus on täidetud piiratud teovõimega isikule, siis loetakse kohustus VÕS § 79 lg 2 esimese lause järgi täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja kiitis täitmise heaks. Viidatud sätete kohaselt ei saa reeglina ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele endale. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Heakskiit kui tahteavaldus ei pea seejuures olema tingimata väljendatud sõnades, vaid võib TsÜS § 68 lg 3 järgi väljenduda ka vanema teos, millest võib järeldada vanema heakskiitu, nt kui vanem asub lapse kontole kantud raha kasutama (Riigikohtu 21.03.2007 otsus tsiviilasjas 3-2-1-3-07, p-d 12-13).
22.Kostja on 10.12.2025 menetlusdokumendis märkinud, et kostja kandis hageja poolt tasutud 750 eurot kostja seadusliku esindaja (ema) kontole ja on arvestanud selle elatise tasumise hulka. Samuti on kostja seaduslik esindaja 19.11.2025 seisukohas märkinud, et kiidab heaks 750 euro tasumise kostjale, s.o ülalpidamiskohustuse täitmise summas 750 eurot. Kohus tuvastab, et kostja kontolt on C (kostja seaduslik esindaja) kontole 09.12.2025 kantud 500 eurot ja 250 eurot, s.o kokku 750 eurot (dtl 216-217). Kohus asub seisukohale, et kuna kostja seaduslik esindaja on arvestanud hageja poolt tasutud 750 eurot elatise tasumise hulka, on kostja seaduslik esindaja kiitnud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks VÕS § 79 lg 2 mõttes. Seega on hageja poolt tasutud summa 750 euro arvelt täidetud hageja elatise tasumise kohustust kostjale. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud.
23.Lisaks sätestab VÕS § 1028 lg 2 p 1, et üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui üleandmisega täideti mittetäielik kohustus. VÕS § 4 lg 1 kohaselt mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. VÕS § 4 lg 3 järgi mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut ei saa tagasi nõuda. Seega on mittetäieliku kohustuse puhul tegemist vabatahtliku kohustusega, mis ei allu sundtäitmisele. Kohus leiab, et isegi kui asuda seisukohale, et hageja poolt tasutud 750 euro puhul ei ole tegemist kostjale tasutud elatisega, saab oma lapse rahaliselt toetamist (sh taskuraha) lugeda mittetäielikuks kohustuseks, kuna tegemist on maksetega vabatahtliku kohustuse katteks, mille täitmist ei saa temalt nõuda. Seega ei saa hageja kostjalt nõuda ka 750 euro tagastamist VÕS § 1028 lg 2 p 1 alusel.
24.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
25.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud
26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
27.Kohus on kostjale määranud 27.10.2025 määrusega riigi õigusabi. 09.12.2025 määrusega määras kohus kostjale määratud esindaja riigi õigusabi tasuks 424,08 eurot ja 16.12.2025 määrusega 44,64 eurot, s.o kokku 468,72 eurot.
28.TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 179 lg 1 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 5 järgi, kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud või mida kostja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.
29.Kuivõrd kohus on määranud kostjale riigi õigusabi, mõistab kohus hagejalt välja kostjale antud riigi õigusabi tasu riigituludesse TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 5 teises lause alusel. Seega tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 468,72 eurot.
30.Kohus märgib, et TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.
31.Tulenevalt TsMS § 179 lg 10 käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
32.Eeltoodu alusel tuleb hagejal riigituludesse väljamõistetud õigusabikulud tasuda käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva jooksul vastavalt otsuse lisas olevale makseinfole. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.