2-14-53129/46 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

1.Kohtule 11.06.2014. a esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja puudega isik, kes saab töövõimetuspensioni. 2008.a. suvel pöördus Hageja Kostja poole laenu saamise taotlusega. Taotluse esitamisel Hageja vaatamata oma puudele töötas XXX OÜs. 21.07.2008.a. sõlmisid Hageja ja Kostja laenulepingu nr XXXmille kohaselt kandis Kostja 23.07.2008.a. Hageja arvele laenu summas 950 001,35 krooni, XXX(reg.osa nr. XXX) asuva kinnistu omandamiseks summas 875 000.- krooni ja sellel asuva elamu renoveerimiseks. Hageja esitas laenu taotlemisel Kostjale ka oma puude dokumendid ja pensionitunnistuse ja teavitas Kostjat oma puudest ja töövõimetusest. Hageja puue on silmaga nähtav, kuna tal esineb tugev käte värin, millest on oluliselt häiritud mitmed igapäevategevused, sh. ka dokumentide allkirjastamine. Vaatamata eeltoodule oli Kostja nõus Hagejele laenu andma summas kuni 1 500 000.- euri, hindamata täiendavalt Hageja võimekust laen Kostjale hiljem ka tagastada. Kooskõlas laenulepinguga kohustus Laenusaaja-Hageja laenu Kostjale tagastama koos intressidega maksegraafiku alusel. Laenu tagatiseks seati hüpoteegid Hageja poolt omandatud kinnistule Kure 10, Paides ja Kostja nõudel Hageja vanaisale kuulunud kinnistule XXX (reg.osa XXX). Hageja kaotas mõned kuud pärast laenu saamist töö ja Hagejale tekkisid makseraskused. Laenuleping XXX lõpetati ennetähtaegselt 25.11.2011.a. ja laenujääk on võlgnevuses. 2012.a. kevadel müüs Kostja täitmisavalduse alusel kohtutäitur Rannar Liitmaa laenu tagatiseks olevad kinnisajad enampakkumisel. XXXkinnistu võõrandati 25 700 euriga ja XXX 26 200 euriga. Peale Hageja kinnistu enampakkumist jäi Hageja ja tema pensioniealine ema XXXilma oma kodust. Lisaks kaotas Hageja ema XXX talle Hageja vanaisa vara pärimise tulemusel omandatud XXXkinnistust. Hageja tervis halvenes oluliselt. Hageja leiab, et laenulepingu sõlmimisel ei järginud Kostja vastutustundliku laenamise põhimõtet, mis on Kostja kui krediidiasutuse kohustus. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib käendaja nõuda krediidiasutuselt sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Hageja on seisukohal, et Kostja poolse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu kahju tekkinud. Kostja ei teinud laenu andmisel Hagejale nõuetekohast riskianalüüsi ja pakkus Hagejale laenusummat olenemata veendunud tema võimes leping täita. Kostja tegevuse tulemusel halvenes Hageja tervis oluliselt. Hagile lisatud Lääne-Tallinna Keskhaigla haigusloo väljavõtetest nähtuvalt on Hageja tervis halvenenud. Lisatud dokumentidest nähtub üheselt, et tervise halvenemise põhjuseks on stress ja pinge. Antud juhul on tegemist on olukorraga, kus Kostja olles teadlik Hageja tervislikust seisundist ja töövõimetusest andis Hagejale suures summas laenu, hindamata viimase krediidivõimekus. Hageja, kes ei varjanud lepingueelsetel läbirääkimistel oma tervislikku seisundit kaotas töö, ei suutnud laenu tagastada, mille tulemusel kaotas ta oma kodu ning tema tervis halvenes oluliselt. Kostja poolt tekitatud tervisekahjul on põhjuslikus seoses Kostja poolt teostatud tegevusega. Hagejal on tänaseks kodutu, tal puudub mistahes vara, ta on töövõimetuspensionär, kes on sisuliselt pankrotieelses seisundis. Hageja on Kostjat oma seisundist teavitanud. Kostja vastus 2.Kostja vaidleb hagile kogu ulatuses vastu ega tunnista hagi. Kostja on seisukohal, et laenu väljastamine 2008.a juulis ning kodu ostmine mõjus hageja tervisele positiivselt, mitte ei halvendanud hageja tervist. Kostja sellekohast väidet kinnitab ka hageja enda esitatud väljavõte haigusloost nr XXX 2009, milles on 09.03.2009 kommentaaris märgitud, et viimaste aastate jooksul ei ole kaebused progresseerunud. 10.03.2009 füsioterapeudi kommentaarina on märgitud, et isik töötab nüüd arvutiga, sellega probleeme ei ole ja kui hageja on rahulik ja vaimset pinget pole siis on ka treemor kontrolli all. Esitatud haigusloo väljavõtetest nähtub, et hageja probleeme süvendab väsimus ja emotsionaalne pinge, mida on ilmselgelt põhjusutanud töö kaotus, mitte aga laenu saamine ja kodu ostmine, mis on iga inimese jaoks positiivne sündmus. Töökoha kaotus on

emotsionaalselt pingeline iga isiku jaoks ja tekitab stressi kõigil ning selle tulemusena võib igaühe tervis halveneda. Töö kaotuse eest ei vastuta aga kostja. Samuti on oluline märkida, et hageja ei jäänud ju töötuks, vaid leidis peagi endale uue töökoha. Töökoha võib kaotada aga iga isik, hoolimata sellest, kas tal on puue või mitte. Ka täiesti terve inimene võib oma elu jooksul kaotada töökoha mitmeid kordi ning on ilmselge, et selline olukord võib halvendada ka isiku tervislikku seisundit. Need on aga asjaolud, mille eest kostja krediidiandjana ei vastuta. Ilmselgelt ei näinud ka hageja ise töökoha kaotust ette, sest vastasel juhul ei oleks ta kostjalt laenu taotlenud ega laenulepingut sõlminud. Hageja on töötanud erinevate tööandjate juures erinevatel ametikohtadel, mis tähendab seda, et hoolimata puudest on hageja võimeline tööd tegema ja raha teenima. Töökoha kaotus ei ole erandlik asjaolu ja seda võib juhtuda igaühega, kuid laenulepingu ülesütlemine ning tagatiste realiseerimine on lepingu rikkumise tagajärg ja krediidiandja seadusest tulenev õigus, mille eest vastutab vaid hageja ise. Kostja on laenu väljastamisel käitunud vastutustundlikult ning hageja vastupidised väited on paljasõnalised ning tõendamata. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tema väiteid kinnitaks. Hageja on ise hagiavalduses märkinud, et omas laenu taotlemisel ja väljastamisel töökohta. Hageja poolt kostjale edastatud info kohaselt oli hageja brutopalk laenulepingu sõlmimise ajal 10 000 krooni. Koos pensioniga oli hageja kuu netosissetulek ligi 12 000 krooni ning olemasolevad igakuised kohustused 762 krooni. Kokku olid igakuised kohustused koos vaidlusaluse laenukohustusega ca 6 566 krooni. Kuivõrd hageja sissetulekud olid 12 000 krooni, siis oli hageja võimeline võetavat kohustust täitma. Seda kinnitab ka lepingul sooritatud operatsioonide väljavõte, millest nähtub, et hageja täitis lepingut korrektselt kuni 2010.a aprillini k.a, s.t hageja täitis lepingut korrektselt 21 kuud, s.o ligi 2 aastat. Järelikult oli hageja laenu väljastamisel maksevõimeline ning kostja on järginud laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitatud haigusloo väljavõtetest nähtub, et käte värin avaldus hagejal juba 4 aastaselt. See ei ole aga takistanud hagejal tööd teha ning võetud kohustusi kohaselt täita. Hageja võttis kostjalt laenu ka juba 2001. aastal (leping nr XXX) ning täitis lepingust tulenevaid kohustusi laitmatult kuni lepingu lõpuni 2005 aastal. Eeltoodust nähtub, et ka hageja varasem maksekäitumine on olnud korrektne ja ka seetõttu puudus kostjal alus kahelda hageja maksevõimes. Hageja esitatud arstlikest dokumentidest nähtub, et hageja on mitmeid kordi töökohta vahetanud, kuid alati uue leidnud. Laenu väljastamisel omas hageja korralikku sissetulekut ning töökohta ja ta oli võimeline võetud laenukohustust täitma, mistõttu puudus kostjal igasugune põhjus hagejat tema puude pärast diskrimineerida. Kostja ei ole laenu väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega tekitanud hagejale kahju. Laenu väljastamise ja hageja tervise halvenemise vahel puudub põhjuslik seos ning lepingu ülesütlemine ning tagatiste realiseerimine on lepingu rikkumise tagajärg ja krediidiandja seadusest tulenev õigus, mille eest vastutab hageja ise. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses esitatud süüdistused kostja osas on pahatahtlikud ning arusaamatud arvestades ka asjaolu, et hageja on pärast lepingu ülesütlemist ning tagatiste realiseerimist sõlminud notariaalse võlatunnistuse ja oma võlgnevust kostja ees tunnistanud. Võlatunnistuse sõlmimisel ega ka varasemalt hagejal kostjale kunagi ühtegi pretensiooni ei esinenud. Hageja omas laenu võtmisel sissetulekut, mis võimaldas kohustusi kohaselt täita. Hageja täitiski laenukohustusi pika aja jooksul korrektselt ning jäi nendega raskustusse töö kaotuse tagajärjel, mida ei näinud ette ka hageja ise. Käesoleval juhul puudub põhjuslik seos laenu võtmise/väljastamise ja hageja tervise halvenemise vahel, mistõttu on kostja vastu esitatud hagi põhjendamatu. Kohtu põhjendused

3.Kohus, kuulanud ära hageja, hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. 4.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 21.07.2008. aastal laenulepingu nr XXX, mille alusel kostja andis hagejale laenu 60 755 eurot. Lepingu punkt 3.16 järgi tagasid lepinguliste kohustuste täitmist Paide linnas XXXja XXXasuvatele kinnistutele kostja kasuks seatud hüpoteegid (tl 50). 29.04.2010. a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX lisa (tl 57-58). 23.12.2010. a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX lisa (tl 54-56). 10.06.2011. a sõlmisid hageja kostja laenulepingu nr XXX lisa (tl 52-52). Laenulepingu punkt kohustus hageja tagastamata laenusumma osamaksed ja intressi iga kuu 15. kuupäevaks (tl 50). Hageja täitis lepingut korrektselt perioodil 15.08.2008 kuni 15.11.2010. a (tl 132), seejärel tekkisid hagejal makseraskused ning kostja lõpetas 25.11.2011. a ennetähtaegselt laenulepingu (tl 6). Hageja laenulepingujärgset võlgnevust summas 59 201,20 eurot kostjale ei tasunud ning kostja esitas hüpoteekide realiseerimiseks täitmisavaldused. Kohtutäitur müüs kinnistud 25.04.2012 ja 23.05.2012 enampakkumistel vastavalt 26 200 euro ja 25 700 euro eest (tl 25, 36). Pärast tagatiste realiseerimist moodustas hageja võlgnevus kostja ees 17 244,22 eurot, millest põhiosa võlgnevus 13 841,08 eurot, viivis põhiosa võlgnevuselt 2 441,75 eurot, intressid 911,38 eurot, menetlustasu võlgnevus 16 eurot, lepingutasu võlgnevus 31,96 eurot, kõrvalnõuetelt arvestatud viivis 2,05 eurot (tl 132, 194-195). 26.07.2012. a sõlmisid hageja ja kostja notariaalse võlatunnistuse ja kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta, mille kohaselt kostja nõueb hagejalt põhinõude tasumist summas 13 841,08 eurot (tl 140-142). Hageja tasus kostjale võlatunnistuse alusel igakuiste osamaksetena 100 euro kaupa kuni 06.01.2014. a (tl 132). 08.07.2014. a esitas kostja kohtutäiturile täitmisavalduse ja palus algatada täitemenetlus võlgnevuse summas 12 055,66 euro sissenõudmiseks hagejalt 26.07.2012. a võlatunnistuse alusel (tl 199). 5.Hagiavalduse kohaselt ei järginud kostja laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättes teostamata nõuetekohase riskianalüüsi. Hageja hinnangul pakkus kostja hagejale laenusummat olemata veendunud hageja võimes lepingut täita (tl 6). Kostja oli teadlik hageja tervislikust seisundist ja töövõimetusest, kuid kostja andis hagejale laenu hindamata hageja krediidivõimekust (tl 7). 6.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses. Riigikohus on lahendis 3-2-1-136-12 leidnud, et VÕS § 14 lg 1 sätestatust tulenevalt võib professionaalsel krediidiandjal olla sõltuvalt krediidi ulatusest ja tingimustest ning krediiditaotleja isikust üldine kohustus viia läbi krediiditaotleja n-ö krediidivõimekuse analüüs. Hageja väitel on kostja jätnud tema suhtes riskianalüüsi läbi viimata. Kohus kostja väitega ei nõustu. Poolte vahel ei ole vaidlust, et perioodil 15.08.2008. a kuni 15.11.2010. a täitis hageja laenulepingut korrektselt. Hagiavalduse kohaselt omas hageja 21.07.2008. a laenulepingut sõlmides töökohta. Hageja poolt kostjale edastatud info kohaselt oli hageja netosissetulek ca 12 000 krooni ning olemasolevad igakuised kohustused 762 krooni (tl 128). Kuivõrd hageja sissetulek oli 12 000 krooni ja igakuised kohustused koos vaidlusaluse laenukohustusega moodustasid ca 6 566 krooni, oli hageja kostja hinnangul võimeline võetavat kohustust täitma (tl 128). Kostja on esile toonud ka asjaolu, et hageja ja kostja vahel oli perioodil 2001. a kuni 2005. a sõlmitud laenuleping nr XXX, mida hageja samuti korrektselt täitis. Kohtu hinnangul analüüsis kostja eeltoodust tulenevalt piisavalt hageja maksevõimet ja ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks pidanud kahtlema hageja võimes laenu tagasi maksta. 7.Hageja on leidnud, et kostja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ka sellega, et olles teadlik hageja tervislikust seisundist ja töövõimetusest, andis hagejale suures ulatuses laenu (tl 161). Hageja esitas kostjale laenu taotlemisel puude dokumendid ja pensionitunnistuse, kuid