lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-11711/59

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-11711/59
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2349
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 48 lg 1Täitemenetluse lõpetamise alusedTMS § 223 lg 1Hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseksTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTMS § 2 lg 1TäitedokumendidTMS § 221 lg 1Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTMS § 49Täitemenetluse lõpetamise tagajärjedTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-11711

Tsiviilasi

Merit Kaljuse hagi Margo Kaljuse ja Jõhvi kohtutäitur Risto Küti vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 072/2013/140 3500 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. novembri 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Merit Kaljuse apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): Merit Kaljus (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik

esindajad

RESOLUTSIOON

Vastustajad (kostjad):

1.Margo Kaljus (isikukood XXX), esindaja advokaat Epp Landberg
2.Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt
1.Tühistada Viru Maakohtu 27. novembri 2014 otsus kohtutäitur Risto Küti osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Merit Kaljuse hagi kohtutäitur Risto

Küti vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 072/2013/140 läbi vaatamata.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 190 lg 4Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus
TsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavus
TsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 447Vigade parandamine otsuses
2.
Muus osas jätta Viru Maakohtu 27. novembri 2014 otsus muutmata.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Merit Kaljuse kanda.
2.Välja mõista Merit Kaljuselt riigituludesse apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud tasumata riigilõiv summas 300 (kolmsada) eurot. Merit Kaljus peab riigilõivu tasumise kohustust täitma 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Riigilõiv tuleb tasuda vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfole, märkides makse selgituseks „riigilõiv tsiviilasjas nr 2-13-11711“.
3.Saata käesolev kohtuotsus riigilõivu väljamõistmist puudutavas osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Merit Kaljus (hageja) esitas 13. märtsil 2013 Viru Maakohtule kaebuse kohtutäituri 7. märtsi 2013 otsuse peale ning hagi Margo Kaljuse (kostja I) ja Jõhvi kohtutäituri Risto Küti (kostja II) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja taotles kohtutäituri 7. märtsi 2013 otsuse, sellega seotud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, 7. veebruari 2013 kinnisasja väljaandmise täitmisteate, 7. veebruari 2013 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamist ning sundtäitmise täiteasjas nr 072/2013/140 lubamatuks tunnistamist. Hagiavalduses märgitu kohaselt koostas kohtutäitur Risto Kütt 15.07.2009 täitmisteate, mille kohaselt on kostja I esitanud kohtutäiturile täitedokumendina Viru Maakohtu 22.12.2008 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-08-7950. Otsuse kohaselt on võlgnikuks hageja ning temalt sissenõutava summa suuruseks 193 500 krooni. Tegelikult on täitemenetlus läbi viidud ilma täitedokumendita – maakohtu selgituste kohaselt on sisult õige kohtuasja toimikus olev originaalotsus, KIS-i laeti ekslikult üles kohtuotsuse projekt, mille alusel täitemenetlust alustati.

Täitmisavaldus sisaldab ebaõiget teavet, sest kostja I nõue 22.12.2008 otsuse alusel ei ole kunagi olnud 193 500 krooni. Täitemenetluses võõrandati 18.05.2010 toimunud enampakkumise tulemusena hagejale kuuluv korteriomand kostjale I. Kohtutäitur koostas enampakkumise akti alusel 07.02.2013 kinnisasja väljaandmise täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Hageja esitas 27.02.2013 kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, mille kohtutäitur jättis 07.03.2013 otsusega rahuldamata.

2.Viru Maakohus eraldas 22. märtsi 2013 määrusega tsiviilasjast nr 2-13-11711 iseseisvasse menetlusse Merit Kaljuse kaebuse kohtutäitur Risto Küti 7. märtsi 2014 otsuse peale.
3.Kostja I vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on kostja esitanud kohtutäiturile täitmiseks Viru Maakohtu kantselei poolt väljastatud ja kinnitatud kohtuotsuse, millele oli kantud 27.01.2008 jõustumismärge. 07.01.2013 e-kiri ei muuda kohtuotsuse alusel läbiviidud täitemenetlust lubamatuks. TsMS § 447 lg-st tulenevalt ei saa otsust tühistada ega muuta. Hüvitise summat ei ole vastavalt TsMS § 447 lg-le 2 parandatud.
4.Kostja II vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt kehtib täitemenetluses formaliseerituse printsiip. Kohtutäitur on täitemenetluse läbi viinud talle täitmiseks esitatud jõustumismärkega kohtuotsuse ja täitemenetluse alustamise avalduse alusel. Asjaolu, et neli aastat hiljem selgus maakohtu poolt väljastatud kohtuotsuse ebatäpsus summa osas, ei anna alust arvata, et täitemenetlus oleks alustatud põhjendamatult. Enampakkumine on TMS-is sätestatud korras läbi viidud, kinnistusraamatus vastav omanikukanne tehtud ning täitemenetlus TMS § 48 p 3 alusel 08.03.2013 lõpetatud.

MAAKOHTU LAHEND

5.Viru Maakohus jättis 27. novembri 2014 otsusega hagi rahuldamata ning tühistas 14.03.2013 hagi tagamise. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt lõpetati täitemenetlus täiteasjas nr 072/2008/1670 TMS § 48 lg 1 p 7 alusel seoses täitemenetluse põhjendamatu alustamisega täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Täitemenetlus viidatud täiteasjas alustati Viru Maakohtu 22.12.2008 otsuse alusel. Maakohus viitas Tartu Ringkonnakohtu 25. aprilli 2014 määrusele tsiviilasjas nr 2-13-17468, milles ringkonnakohus leidis, et kohtuotsuse projekti puhul puudub täitedokument, mille alusel täitemenetlust läbi viia. Kande tegemisega kinnistusraamatusse 02.06.2010 sai kostjast I kinnisasja omanik. Omandiõigust enam vaidlustada ei saa. Täitemenetlus täiteasjas nr 072/2013/140 alustati XXX omaniku (sissenõudja) avalduse ja enampakkumise akti alusel kinnisasja väljanõudmiseks hagejalt. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et täiteasi nr 072/2013/140 ei põhine täitedokumendil. Täitedokument, mille alusel kinnisasja väljaandmist nõutakse (kordusenampakkumise akt) on kehtiv ja õiguspärane ning puudub alus selle alusel toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Asjaolu, et täiteasi 072/2009/1670 alustati täitedokumendita (kohtuotsuse projekti alusel) ei muuda olematuks Viru Maakohtu tsiviilasjas nr 2-08-7950 22.12.2008 jõustunud kohtuotsuse (nn õige otsuse) ja sellest tuleneva hageja rahalise kohustuse olemasolu kostja I ees. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6.Merit Kaljus esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 27. novembri 2014 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) viidi täitemenetlus täiteasjas nr 072/2009/1670 läbi ilma õigusliku aluseta. Täitemenetluse aluseks on TMS §-s 2 loetletud täitedokument. Kui täitmisele ei esitata täitedokumenti, ei saa läbi viia ka täitemenetlust. Maakohtu järeldus, et täitemenetluse läbiviimist täiteasjas nr 072/2013/140 õigustab tsiviilasjas nr 2-08-7950 jõustunud kohtuotsusest tulenev kohustus, on väär ning vastuolus täitemenetluse formaliseerituse põhimõttega; 2) toimub täitemenetluse lõpetamine selle põhjendamatu alustamise tõttu tagasiulatuvalt ehk põhjendamatult alustatud täitemenetlusel ei ole algusest peale mingeid tagajärgi, sh ei saa mingeid tagajärgi olla ka sellises täitemenetluses läbi viidud toimingutel. Täiteasja nr 072/2009/1670 lõpetamise tõttu TMS § 48 lg 1 p 7 alusel puudub õiguslik alus täiteasjal nr 072/2013/140 ning sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks.

7.Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) nõustub vastustaja I, et täiteasi nr 072/2009/1670 on läbi viidud ilma täitedokumendita. Täitemenetlus täiteasjas nr 072/2013/140 on algatatud vastavalt TMS § 2 lg 1 p-le 15 kordusenampakkumise akti alusel. Kordusenampakkumise akt on kehtiv ja täitemenetlus on algatatud kehtiva täitedokumendi alusel; 2) ei nõustu vastustaja I apellandi väitega, et kohtutäitur toimetas võlgnikule täitmisteate kätte alles 08.03.2013. Hagiavalduses kinnitas hageja esindaja, et võlgnik sai täitmisteate kätte 20.02.2013. Hageja esindaja on 20.02.2013 e-posti teel kinnitanud, et on kätte saanud kohtutäituri poolt saadetud täitmisteate ja tasuotsuse.
8.Margo Kaljus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on täitemenetlus täiteasjas nr 072/2013/140 toimunud kehtiva täitedokumendi alusel. Võlgnikul võib tekkida õigus nõuda tagajärgede kõrvaldamist, kuid täitemenetluse alustamine ilma täitedokumendita ei too iseenesest kaasa automaatselt kogu täitemenetluse käigus tehtud toimingute õigusvastasust. 18.05.2010 enampakkumise akt on kehtiv ja õiguspärane ning sellest tulenevalt on sundtäitmine kinnisasja väljaandmiseks täiteasjas nr 072/2013/140 põhjendatud ja seaduslik 2) oli hagejal rahaline kohustus kostja I ees, mida ta ei täitnud ning mis tõi kaasa põhjendatult täitemenetluse. Täitemenetlus nr 072/2009/1670 toimus alates 2009 Viru Maakohtu poolt välja antud ja kinnitatud kohtuotsuse alusel. Kohtuotsuse projekti ning jõustunud kohtuotsuse erinevus oli vaid sinna märgitud rahalistes vääringutes; 3) palub vastutaja II jätta tähelepanuta apellandi väite, et seadusandja mõte oli taastada täitemenetlusele eelnenud olukord. Apellant ise loobus nõude läbi vaatamata jätmise vaidlustamisest ringkonnakohtus. See on ka vastuolus Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2014 määruse p-ga 13; 4) on käesoleva täitemenetluse eesmärk saavutada kinnistu üleandmine vastustajale II. On äärmiselt ebaõiglane, et vastustaja II, kes kasvatab igapäevaselt poolte ühiseid alaealisi lapsi, peab üürima endale ja lastele elamispinna, kuigi on korteriomandi omanik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 27. novembri 2014 otsus tuleb tühistada kohtutäitur Risto Küti osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Merit Kaljuse hagi kohtutäitur

Risto Küti vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 072/2013/140 läbi vaatamata. Muus osas tuleb Viru Maakohtu 27. novembri 2014 otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

10.Asja materjalide kohaselt esitas Merit Kaljus 13.03.2013 kaebuse kohtutäituri 07.03.2013 otsuse peale ning hagi Margo Kaljuse ning kohtutäitur Risto Küti vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 072/2013/140 (I kd, tl 3-10). Viru Maakohus eraldas 22.03.2013 määrusega iseseisvasse menetlusse Merit Kaljuse kaebuse kohtutäituri 07.03.2013 otsuse peale (I kd, tl 72-73). Tsiviilasja nr 2-13-11711 menetlusse jäi Merit Kaljuse hagi Margo Kaljuse ning kohtutäitur Risto Küti vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 072/2013/140.
11.TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Riigikohus on 27.01.2010 otsuses nr 3-2-1-153-09 märkinud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Eeltoodust tulenevalt saab seaduse kohaselt esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi üksnes sissenõudja (antud juhul Margo Kaljuse) vastu, mitte aga kohtutäituri vastu, kelle ülesandeks on täitedokumendi täitmine. Kuna antud juhul ei ole seadusest tulenevalt hagejal hagi esitamisega kohtutäituri vastu võimalik tema poolt taotletavat eesmärki saavutada, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel Merit Kaljuse hagi kohtutäitur Risto Küti vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 072/2013/140 läbi vaatamata.
12.Siinkohal ringkonnakohus märgib, et iseenesest oleks maakohus võinud TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta ka Merit Kaljuse hagi Margo Kaljuse vastu läbi vaatamata. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Antud juhul on aga hageja eesmärk täitedokumendi (s.o 18.05.2010 kordusenampakkumise akti) enda kõrvaldamine, sest hageja tugineb oma nõudes muuhulgas väitele, et kuna täitemenetlus täiteasjas nr 072/2009/1670 lõpetati kui põhjendamatult alustatu, siis ei saa olla käesolev täitemenetlus õiguspärane, sest põhineb varasemal ebaseaduslikult läbi viidud täitemenetlusel, s.o hageja seisukoha kohaselt on täiteasjas nr 072/2009/1670 läbiviidud enampakkumine ebaseaduslik ning seetõttu 18.05.2010 kordusenampakkumise akt ei saa olla täitedokumendiks nr 072/2013/140. Enampakkumise kehtetuks tunnistamist saab TMS § 223 lg 1 kohaselt nõuda enampakkumise akti kättetoimetamisest 30 päeva jooksul. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja vaidlustanud enampakkumise (tsiviilasi nr 2-10-26696), kuid Viru Maakohtu 27.02.2012 otsusega jäeti Merit Kaljuse hagi rahuldamata ning otsus on jõustunud. Kuna enampakkumine on jäetud kehtetuks tunnistamata, siis on sundenampakkumise akt kehtiv täitedokument. Seetõttu on Merit Kaljuse hagi Margo Kaljuse vastu perspektiivitu ning maakohus oleks võinud selle jätta läbi vaatamata. Samas aga kuna maakohus on asja lahendanud sisuliselt, siis ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu otsust Merit Kaljuse hagis Margo Kaljuse vastu tühistada ja jätta läbi vaatamata, vaid lahendab asja samuti sisuliselt.
13.Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et täitemenetlus täiteasjas nr 072/2009/1670 viidi läbi ilma täitedokumendita (kohtuotsuse projekti alusel), kuid samas see asjaolu ei mõjuta täiteasjas nr 072/2013/140 läbiviidava täitemenetluse seaduslikkust.

Käesolevas tsiviilasjas taotleb hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr 072/2013/140, mis on algatatud täiteasjas nr 072/2009/1670 läbiviidud enampakkumisel kinnisasja ostnud Margo Kaljuse avalduse alusel kinnisasja valduse väljanõudmiseks. TMS § 2 lg 1 p 15 kohaselt on täitedokumendiks sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Vaidlustatud täiteasjas on täitedokumendiks 18.05.2010 kordusenampakkumise akt (I kd, tl 14-15). Tsiviilasjas nr 2-10-26696 jättis Tartu Ringkonnakohus 22. oktoobri 2012 otsusega Merit Kaljuse hagi täiteasjas nr 072/2009/1670 enampakkumise ja jaotuskava kehtetuks tunnistamiseks ning omandiõiguse tunnustamiseks rahuldamata (otsus jõustus 28.01.2013). Lisaks sellele, et on olemas täiteasjas nr 072/2009/1670 läbiviidud enampakkumise kohta samade poolte vahel jõustunud kohtuotsus, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise (TsMS § 371 lg 1 p 4), saab TMS § 223 lg 1 kohaselt nõuda enampakkumise kehtetuks tunnistamist enampakkumise akti kättetoimetamisest 30 päeva jooksul ning nimetatud tähtaeg on hagi aegumistähtaeg (vt RKTKm 22.02.2007 nr 3-2-1-8-07). Järelikult puudub Merit Kaljusel võimalus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ka muul alusel, kui oli märgitud jõustunud kohtuotsuses, ning 18.05.2010 kordusenampakkumise akt on kehtiv. Margo Kaljus on sundenampakkumise akti alusel kantud omanikuna kinnistusraamatusse 02.06.2010 (I kd, tl 165). Ebaõige on apellandi väide selle kohta, et täiteasja nr 072/2009/1670 lõpetamise tõttu TMS § 48 lg 1 p 7 alusel puudub õiguslik alus ka täiteasjal nr 072/2013/140. Kinnisasja valduse väljanõudmise õiguslikuks aluseks on 18.05.2010 kordusenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb selgelt eristada täiteasja nr 072/2009/1670 ning täiteasja nr 072/2013/140. Täiteasja nr 072/2009/1670 lõpetamine seoses täitemenetluse põhjendamatu alustamisega täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise (täitedokumendi puudumise) tõttu ei too automaatselt kaasa täiteasja nr 072/2013/140 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise. Sellist tagajärge ei näe ette ka TMS § 49. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Merit Kaljuse hagi Margo Kaljuse vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 072/2013/140 tuleb jätta rahuldamata.

14.Kohtutäitur Risto Kütt on lisanud apellatsioonkaebuse vastusele Merit Kaljuse esindaja Tambet Laasiku 20.02.2013 kinnituse dokumentide kättesaamise kohta. Apellatsiooniastmes ei vaidle pooled selle üle, kas ja millal on Merit Kaljus kinnisasja väljaandmise täitmisteate, kordusenampakkumise akti ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kätte saanud. Ringkonnakohus jätab kohtutäitur Risto Küti poolt esitatud tõendi TsMS § 238 lg 1 p 1 ja § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.
15.Kuivõrd Merit Kaljuse hagi Margo Kaljuse vastu jääb rahuldamata ja hagi kohtutäitur Risto Küti vastu läbi vaatamata, jäävad maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 2 alusel Merit Kaljuse kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel Merit Kaljuse kanda. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 22. jaanuari 2015 määrusega Merit Kaljuse menetlusabi taotluse ning vabastas ta riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel summas 300 eurot. TsMS § 190 lg 4 alusel tuleb Merit Kaljuselt välja mõista riigituludesse riigilõiv summas 300 eurot. Alates 1. jaanuarist 2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on
11.veebruari 2015 otsuse nr 3-2-1-147-14 p-s 22 märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Kuna antud juhul on maakohtu lahend tehtud enne 1. jaanuari 2015, siis tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja