lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-27400/25

Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-27400/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2096
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 223 lg 1, 2Hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseksTsMS § 338 lg 1, 5Kohtule esitatava menetlusdokumendi sisuTsMS § 3401 lg 2TsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedAÕS § 80Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusestKTS § 9 lg 1TMS § 217 lg 1Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse pealeTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-27400/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.10.20132-13-27400/18Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus20.11.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

12. märts 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-27400

Tsiviilasi

Elviira Vlaskina hagi Põlva kohtutäitur Aive Kolsari, BIGBANK AS-i ja Ester Aasna vastu omandi ning ebaseaduslikult kinnipeetud 783,82 euro tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. novembri 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Elviira Vlaskina määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): Elviira Vlaskina (isikukood: XXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 20. novembri 2014 määruse resolutsioon muutmata, muutes maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta Elviira Vlaskina määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Elviira Vlaskina kanda

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisu
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

ASJAOLUD

1.Elviira Vlaskina (hageja) esitas 29. mail 2013 hagiavalduse Põlva kohtutäitur Aive Kolsari vastu. Hagiavalduses palus E. Vlaskina tunnistada kehtetuks kohtutäituri tegevus seoses hageja kinnisvara (garaažiboks, registriosa nr XXX) müümisega 750 euro eest. Hageja ja BIGBANK AS-i (sissenõudja) vahel sõlmitud laenuleping on ilma tagatiseta, mis ei kohusta hagejat kandma varalisi kulutusi kreeditori ees. Hageja on nõus igakuiselt tasuma sissenõudjale oma invaliidsuspensionist kuni 20 eurot. Hageja palus tunnistada kohtutäituri tegevus ebaseaduslikuks ja tagastada E. Vlaskinale kõik, mis kohtutäitur on temalt ära võtnud. Tartu Maakohus keeldus 07. juuni 2013 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest põhjusel, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ei saa ilma eelnevalt täiturile kaebust esitamata kohtule kaevata. Maakohus leidis, et võlgnikul on TMS § 223 lg 1 p-st 1 tulenev õigus nõuda enampakkumisel müüdud asja ostjalt välja AÕS § 80 alusel ning sama paragrahvi p-st 4 tulenev õigus nõuda täiturilt kahju hüvitamist. Maakohus leidis, et E. Vlaskina avalduses sellist nõuet esitatud ei ole. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 28. oktoobri 2013 määrusega (tl 36–37) E. Vlaskina 11. juuli 2013 määruskaebuse osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast E. Vlaskina hagiavaldust garaažiboksi enampakkumisel müümise ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes ning saatis E. Vlaskina hagiavalduse selles osas maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu 07. juuni 2013 määruse muutmata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt on maakohus õigesti keeldunud menetlusse võtmast E. Vlaskina hagiavaldust osas, millest nähtub tema tahe esitada kaebus kohtutäituri tegevuse või otsuste peale. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata ei saa kaebust kohtule esitada. Täitemenetluse seadustikus on sätestatud eelnev kohtuväline kohustuslik kord kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebuse esitamiseks. Kuna E. Vlaskina ei ole seda läbinud, siis on põhjendatud kaebuse kohtutäituri tegevuse ja otsuste peale menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel. Ringkonnakohus leidis, et kuna hagiavaldusest nähtus E. Vlaskina tahe esitada hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, siis oleks maakohus pidanud nimetatud nõude osas andma E. Vlaskinale võimaluse kõrvaldada TsMS § 3401 kohaselt puudusi, s.o esitada hagi vastavalt TMS § 223 lg-tele 1 ja 2. Kuivõrd maakohus ei ole seda teinud, tuleb maakohtu määrus E. Vlaskina hagi garaažiboksi enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude menetlusse võtmisest keeldumise osas tühistada ning saata nimetatud nõude osas hagiavaldus maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Hageja esitas 28. mail 2014 kohtutäitur A. Kolsari vastu hagi (tl 43–44) enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hageja palus tunnistada kehtetuks enampakkumine, mille käigus müüdi hagejale kuuluv garaažiboks hinnaga 750 eurot, taastada hageja õigused garaažiboksile ning tagastada ebaõiglaselt sisse nõutud 333,90 eurot. Tartu Maakohus jättis 16. juuni 2014 määrusega (tl 56) kohtutäitur A. Kolsari vastu 28. mail 2014 esitatud hagi käiguta ning selgitas hagejale, et hagiavalduses enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tuleb ära näidata, millal hageja enampakkumise akti kätte sai ning menetlusse tuleb kaasata kohtutäitur, sissenõudja ja ostja.
01.augusti 2014 hagiavalduse täpsustuses (tl 60–61) märkis hageja kostjatena lisaks kohtutäiturile ka BIGBANK AS (sissenõudja) ja Ester Aasna (ostja). Hageja märkis, et sai kordusenampakkumise akti kohtutäiturilt kätte 03. mail 2013. Tartu Maakohus leidis 02. oktoobri 2014 määruses (tl 88–89), et hageja ei ole 16. juuni 2014 määruses märgitud hagiavalduse puudusi kõrvaldanud. Kohtule ei ole esitatud nõuekohast TsMS § 338 lg 5 p-dele 3, 5, 6 ja § 363 lg 1 p-dele 1–3 vastavat hagi, kus on täidetud üldised menetlusse võtmise nõuded. Hagejal tuleb lisaks TsMS § 338 lg 1 p-s 1 märgitud andmetele märkida hagiavalduses hagi aluseks olevad asjaolud ning selge (muuhulgas ka keeleliselt selge) nõue, mis vastab TMS 223 lg 2 nimetatud nõuetele. Hagis tuleb märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid ning viidatud tõendid tuleb hagejal ka kohtule esitada. Hageja ei ole lisanud tõendit hagejale kordusenampakkumise akti kättetoimetamise kohta. Hagejal tuleb selgelt väljendada, kas ta soovib müüdud asja ostjalt nõuda välja AÕS § 80 alusel või kui see pole võimalik, siis esitada ostja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel. TMS § 223 lg 2 kohaselt võib menetlusosaline nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse (KTS) kohaselt. KTS § 9 lg 1 järgi vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Hageja nõue tagastada ebaõiglaselt sissenõutud summa ei ole kooskõlas TMS 223 lg-ga 2. Hagiavaldusest ei nähtu, miks kohtutäituri poolt hagejalt sissenõutud rahaline summa on ebaõiglane ja miks kohtutäitur vastutab selle sissenõudmise eest riigivastutuse seaduses ettenähtud korras.
3.Hageja esitas 10. novembril 2014 hagiavalduse täpsustuse (tl 92–94), mille kohaselt sõlmisid hageja ja BIGBANK AS 20. septembril 2006 laenulepingu, millega BIGBANK AS laenas hagejale 30 000 krooni ilma tagatiseta. 03. mai 2013 kordusenampakkumisel müüs kohtutäitur Aive Kolsar ilma kohtuotsuseta hagejale kuulunud garaažiboksi 750 euro eest. Ester Aasna omandas hageja vara, s.o garaažiboksi ning valdab seda ilma seadusliku aluseta. Kohtutäitur peab ebaseaduslikult hageja pensionist kinni igakuiselt 74,49 eurot. Hagejal on nõue tagastada talle 03. mai 2013 kordusenampakkumisel mitteametlikult müüdud garaažiboks ning ebaseaduslikult töövõimetuspensionist kinnipeetud 783,82 eurot.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Tartu Maakohus keeldus 20. novembri 2014 määrusega E. Vlaskina hagi kohtutäitur A. Kolsar, BIGBANK AS ja E. Aasna vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TsMS § 3401 lg 2 alusel menetlusse võtmisest. Menetluskulud jäid hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole hageja 10. novembri 2014 hagiavalduse täpsustuses 16. juuni 2014 ja 02. oktoobri 2014 määrustes märgitud hagiavalduse puudusi kõrvaldanud. Maakohus on 16. juuni 2014 määrusega selgitanud hagejale, et TMS § 223 lg 1 järgi võib hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks esitada 30 päeva jooksul alates enampakkumise akti kättetoimetamisest. Seega tuleb hagejal selgesõnaliselt ja üheselt ära näidata, millal hagejale enampakkumise akt kätte toimetati. Maakohus on hagejale selgitanud, et TMS § 223 lg 2 järgi võib enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võlgnik nõuda müüdud asja ostjalt välja AÕS § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel, menetlusosaline nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt. Samuti juhul, kui hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks esitab võlgnik, tuleb kaasata kostjatena menetlusse kohtutäitur, sissenõudja ja ostja. Tartu Maakohtu 02. oktoobri 2014 määruses on maakohus selgitanud, et TsMS § 338 lg 1 p 3, 5, 6 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses, asja põhisisu, menetlusosalise esitatav taotlus ja taotlust põhjendavad asjaolud.

Maakohus leidis, et hageja ei ole 10. novembri 2014 hagiavalduses uusi asjaolusid märkinud. Hageja ei ole märkinud, miks kohtutäituri poolt hagejalt sisse nõutud summa on ebaõiglane ja miks kohtutäitur vastutab selle sissenõudmise eest riigivastutuse seaduses ettenähtud korras. Samuti ei ole hageja esitanud tõendit, millal on hagejale kordusenampakkumise akt kätte toimetatud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.E. Vlaskina esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
20.novembri 2014 määruse tühistamist, tsiviilasja teisele kohtunikule läbivaatamiseks üleandmist ning kaebaja elatusmiinimumist ebaseaduslikku raha kinnipidamise lõpetamist. Määruskaebuse kohaselt: 1) on kaebaja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ebaseaduslik; 2) on kohtutäitur A. Kolsar, müües kaebajale kuulunud vara ning pidades ebaseaduslikult kinni kaebaja sissetulekust igakuiselt 74,49 eurot, ületanud oma pädevust. Kohtutäitur väljub oma tegevuses Pärnu Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-10-60136 piiridest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust muuta maakohtu määruse resolutsiooni, mille kohaselt keelduti E. Vlaskina hagi menetlusse võtmast. Ringkonnakohus muudab TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi. Ringkonnakohus leiab, et E. Vlaskina määruskaebusest ei nähtu, milliste õigusnormide rikkumist kaebaja maakohtule ette heidab. Maakohus on õigesti keeldunud määruskaebuse esitaja hagiavalduse menetlemisest, muuta tuleb üksnes hagi menetlemisest keeldumise õiguslikke põhjendusi. Hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 2, § 371 lg 1 p-de 4 ja 9 ja § 3401 lg-te 1 ja 2 alusel.
7.Vastavalt 10. novembri 2014 täiendatud hagiavaldusele on E. Vlaskina esitanud kohtule kaks nõuet: 1) tagastada talle omand mitteametlikult müüdud garaažiboksile aadressil XXX, kinnistu XXX) tagastada talle ebaseaduslikult tema töövõimetuspensionist kinnipeetud 783,82 eurot.
8.Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata TsMS § 3401 lg-te 1 ja 2 alusel põhjusel, et kaebaja ei ole hagiavalduses esinenud puudusi kohtu määratud tähtajaks kõrvaldanud. Ringkonnakohus selgitas
28.oktoobri 2013 määruses, et E. Vlaskina poolt esitatud menetlusdokumentidest nähtub E. Vlaskina tahe tunnistada ebaseaduslikuks garaažiboksi müümine enampakkumisel. Maakohus selgitas seejärel omakorda E. Vlaskinale, et hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamise esitamisel tuleb hagejal täpselt esile tuua asja põhisisu, menetlusosalise esitatav taotlus ja taotlust põhjendavad asjaolud. Hageja maakohtu hinnangul puudusi ei kõrvaldanud ja maakohus jättis hagi menetlusse võtmata TsMS § 3401 lg 2 alusel. Maakohus leidis, et esitatud hagiavaldus ei vasta TsMS §-des 363 ja 338 sätestatud menetlusdokumendi ja hagiavalduse sisu ja vorminõuetele. Ringkonnakohus märgib, et hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused on ammendavalt sätestatud TsMS § 371 lg-tes 1 ja 2 ning hagi ei saa jätta menetlusse võtmata üksnes TsMS § 3401 lg-s 2 sätestatu alusel. TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), käesolevas asjas ei ole hageja nimetatud nõudeid oma nõudepunktis 1 täitnud. Seega annab esimese nõude (omandi tagastamine) menetlusse võtmisest keeldumiseks aluse hageja selle nõude ebaselgus, mis ongi käsitletav hagiavalduse vorminõude rikkumisena TsMS § 371 lg 1 p 9 tähenduses.

TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Sellise nõude esitamise soovi hagejal eeldas ringkonnakohus oma 28. oktoobri 2013 määruses. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata korduvatele maakohtu selgitustele ei ole E. Vlaskina siiski TMS § 223 lg 1 järgset nõuet, mida kohus saaks menetleda, selgelt esitanud. Hageja ei ole 10. novembril 2014 esitatud dokumendiga puuduseid nõude selguses kõrvaldanud ja seetõttu on põhjendatud jätta hagiavaldus esimeses nõudes TsMS § 3401 lg 2 ja 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata.

9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et E. Vlaskina teist nõuet (raha tagastamise nõuet) saab käsitleda kahju hüvitamise nõudena kohtutäituri vastu KTS § 9 lg 1 mõttes. E. Vlaskina taotleb nii täiendatud hagiavaldustes kui ka määruskaebuses jätkuvalt kaebaja sissetulekust kinnipeetud raha tagastamist. Nõue on oma sisult sama, mis oli esitatud E. Vlaskina 29. mai 2013 hagiavalduses (E. Vlaskina esitas nõude tagastada talle kõik, mis kohtutäitur on temalt ära võtnud). Viidatud nõue on lahendatud Tartu Maakohtu 07. juuni 2013 määrusega, millega maakohus keeldus nõude menetlusse võtmisest põhjusel, et E. Vlaskina ei olnud läbinud seadusega kehtestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Tartu Ringkonnakohus jättis 28. oktoobri 2013 määrusega maakohtu määruse muutmata, leides, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata ei saa kohtule kaebust esitada (TMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1). Seega on menetlus E. Vlaskinalt kinnipeetud raha tagastamise nõudes lõppenud Tartu Maakohtu 07. juuli 2013 määrusega, mis jõustus 29. mail 2014. TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel on kohtul õigus keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja see välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kuivõrd E. Vlaskinalt kinnipeetud pensioni tagastamise nõue on kehtivalt lahendatud jõustunud Tartu Maakohtu 07. juuli 2013 määrusega, tuleb TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel kohtul keelduda E. Vlaskina hagi 783, 82 euro tagastamiseks menetlusse võtmisest.
10.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaeg hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on hagi aegumistähtaeg (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-42-07, 3-2-1-8-07), mitte õigust lõpetav tähtaeg, nagu ekslikult märkis maakohus. Seetõttu puudus maakohtul alus nõuda selles menetlusstaadiumis hagejalt infot ja tõendeid selle kohta, millal hageja on kordusenampakkumise akti kätte saanud.
11.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja