3-2-1-172-14 - Riigikohus - lahend.ee

4.Tartu Maakohus jättis 10. veebruari 2014. a otsusega hagi rahuldamata ja kostjalt hageja kasuks töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest hüvitise välja mõistmata. Menetluskulud jäid hageja kanda, kellelt maakohus mõistis kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p-ga 3 kostja menetluskulude katteks välja 550 eurot. Maakohtu otsuse kohaselt ütles kostja hagejale töölepingu alates 31. juulist 2013 erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 1 alusel põhjusel, et hageja ei saanud terviseseisundi tõttu täita oma tööülesandeid enam kui nelja järjestikuse kuu jooksul. Ülesütlemisavalduse järgi ei ole kostjal võimalik hageja paranemist kauem oodata ega seaduses sätestatud etteteatamistähtajast kinni pidada, kuna tootmine on häiritud ja tellimuste täitmine hilineb. Hageja ei ole teatanud, milline on tema tervis ja kas ta saab edaspidi töötamist jätkata. Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 18. juulil 2013. Hageja ei ole tõendanud, et tema puudumine neli kuud järjest ei mõjutanud kostja töökorraldust. Ülesütlemisavalduses kirjeldas kostja tekkinud olukorda, juhtides hageja tähelepanu sellele, et hageja töölt puudumise tõttu tekkinud probleemid jätkuvad ka tulevikus, sest kostjale ei ole teatatud hageja tööle asumise eeldatavat aega. Ülesütlemisavalduses märgitut kinnitas tunnistaja, kelle ütluste kohaselt oli hagejale ajutise asendaja leidmine problemaatiline, kuid põhikohaga töötaja leiti kiiresti. Hageja töövõimetus jätkus nii töölepingu erakorralise ülesütlemise teate kättesaamise ajal kui ka töölepingu lõppemise päeval. Olukorras, kus töötaja on oma tervisliku seisundi tõttu puudunud töölt neli kuud järjest ega ole töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kättetoimetamise ajaks tervenenud ning tema tervenemise aeg on pooltele teadmata, on tööandjal õigus TLS § 97 lg 3 kohaselt tööleping erakorraliselt üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, sest kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve

7.Tartu Ringkonnakohus tühistas 20. juuni 2014. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1859 eurot 20 senti. Menetluskulud jäid kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt kohaldas maakohus valesti TLS § 97 lg-t 3, sest lähtus üksnes kostja huvidest. TLS § 97 lg-st 3 tuleneb, et töölepingu ülesütlemisel etteteatamistähtaega järgimata tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve ning kui poolte huvide kaalumise tulemusena puudub mõistlik põhjendus nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni, on alus öelda tööleping üles kohe. Üksnes juhtudel, kui tööandjalt ei ole kuidagi mõistlik nõuda etteteatamistähtaja järgimist, on põhjendatud lõpetada tööleping kohe. Seega kui tööandja on otsustanud lõpetada töölepingu etteteatamistähtaega järgimata, on vaidluse korral tema kohustus tõendada, et ta on kaalunud mõlema poole huve ja arvestanud kõikide asjaoludega. Kostja märkis ülesütlemisavalduses üksnes seda, et tal ei ole võimalik lähtuda seaduses ettenähtud etteteatamistähtajast. Kostja ei põhjendanud ülesütlemisavalduses etteteatamistähtaja järgimata jätmist. Maakohtu menetluses põhjendas kostja etteteatamistähtaja järgimata jätmist asjaoluga, et enne hagejaga töölepingu lõpetamist ei olnud tal võimalik võtta hageja asemele uut töötajat ning selline ootamine oleks kahjustanud kostja majandustegevust. Tunnistaja on maakohtus kinnitanud, et keegi ei tahtnud tulla tööle ajutise töölepinguga. Kostja seadusliku esindaja seletusest Tööinspektsioonile nähtub, et kostja teadis hageja terviseseisundist ja pikaaegsest töövõimetusest. Samas ei nähtu esindaja seletusest, et uut töötajat oleks otsitud hageja töölt puudumise ajaks. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et esinesid asjaolud, mis takistasid tal võtta hageja asemele tööle uus töötaja tähtajatu töölepinguga. Seetõttu ei ole hageja töövõimetus asjaoluks, mis kinnitaks kostja huvi öelda tööleping üles ilma ette teatamata.

8.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kassatsioonkaebuse järgi kohaldas ringkonnakohus valesti TLS § 100 lg-t 5 ning § 97 lg-t 3, sest ei lähtunud otsuse tegemisel vaidluse asjaoludest. Ringkonnakohus ei hinnanud ega kaalunud etteteatamistähtaja järgimise tagajärgi kostjale ja järgimata jätmise tagajärgi hagejale. Arvestades etteteatamistähtaja eesmärki, on oluline, kas töötaja on töövõimeline töösuhte lõppemisest teada saamise ajal ja pärast seda, sh ajal, mil mööduks seaduses sätestatud etteteatamistähtaeg. Töövõimetu töötaja ei kaota töötasu, kui leping öeldaks ette teatamata üles ajal, kui ta on töövõimetu. Hageja oli töölepingu erakorralise ülesütlemise ajal ja ka pool aastat pärast seda töövõimetu. Seega ei mõjutanud töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaja järgimata jätmine hageja võimalust saada töötasu, otsida uut tööd ja uuesti tööle asuda. Kostjalt ei saanud mõistlikult nõuda töölepingu jätkamist seaduses sätestatud etteteatamistähtaja möödumiseni. Hageja töövõimetuse tõttu korraldas kostja töö ümber, kuid hageja pikaajaline töölt eemalviibimine mõjutas siiski töö kiirust ja tellimuste täitmist, tekitades kostjale varalist kahju. Kostja üritas leida hagejale asendajat, kuid see ebaõnnestus, sest keegi ei olnud nõus tähtajalise töölepinguga tööle asuma. Töölepingu ülesütlemise ajal ei teadnud kostja, kas või millal hageja tööle naaseb. Arusaamatu on ringkonnakohtu järeldus, et kostja ei ole tõendanud hagejale asendaja otsimist ning asjaolu, et ta ei saanud võtta uut töötajat tööle tähtajatult. Asendaja otsimist tõendavad tunnistaja ütlused, et keegi ei soovinud ajutiselt tööle tulla. Ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks ei ole võimalik tähtajatut töölepingut sõlmida, tööandjal oleks sellest kahju tekkinud. Pärast kassatsioonitähtaja möödumist esitas kostja Riigikohtule menetluskulude nimekirja, paludes hagejalt välja mõista maa-, ringkonna- ja Riigikohtus kantud menetluskulud, s.o kokku 1225 eurot.

12.TLS § 88 lg 1 p 1 annab tööandjale õiguse öelda tööleping üles, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja tervis ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Tööandja võib TLS § 97 lg 1 järgi töölepingu erakorraliselt üles öelda, järgides sama paragrahvi teises lõikes sätestatud etteteatamistähtaegu. TLS § 97 lg-s 2 sätestatud tähtajad on seotud töötaja töösuhte kestusega tööandja juures. Kui töösuhe on kestnud kümme ja enam aastat, on tööandja TLS § 97 lg 2 p 4 järgi kohustatud teatama töötajale erakorralisest ülesütlemisest ette vähemalt 90 kalendripäeva. TLS § 97 lg 3 alusel võib tööandja aga töölepingu TLS § 88 lg 1 järgi erakorraliselt üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal TLS § 100 lg 5 järgi õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kolleegium selgitab, et kui tööandja ütleb töölepingu TLS § 88 lg 1 p 1 alusel erakorraliselt üles töötaja töövõime vähenemisel terviseseisundi tõttu, on ta üldjuhul kohustatud järgima TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu. Üksnes juhul, kui asjaolusid ja mõlema poole huve kaaludes ei ole mõistlik nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni, võib ta TLS § 97 lg 3 järgi öelda töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata. TLS § 97 lg 3 alusel etteteatamistähtaja järgimata jätmine ja selle põhjendatuse hindamine on kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve. Ringkonnakohus on iseenesest õigesti märkinud, et töölepingu etteteatamistähtaega järgimata ülesütlemine eeldab kõigi asjaolude ja