184,55 eurot Hageja: osaühing XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Marko Jaani (isikukood 37910020301, Bene Est Law Office OÜ, asukoht Narva mnt 13A, 190151 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, e-post:
XXX);
Kostja lepinguline esindaja: Uve Jürgens (isikukood 37009182749, OÜ Õigusbüroo Jürgens & KO, asukoht Orava 20, Tabasalu alevik, 76901 Harku vald, Harju maakond, epost: [email protected]).
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt XXXOÜ-lt (registrikood XXX) hageja osaühingu XXX(registrikood XXX) kasuks põhivõlg 102,14 eurot (ükssada kaks eurot ja 14 senti) ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 82,41 eurot (kaheksakümmend neli eurot ja 41 senti), kokku 184,55 eurot (ükssada kaheksakümmend neli eurot ja 55 senti).
3.Jätta rahuldamata hageja alternatiivne nõue rahuldada hagi vastavalt käsundita asjaajamise sätetele. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2-14-5540
5.Välja mõista XXXOÜ-lt osaühingu XXX kasuks menetluskuluna 553,37 eurot (viissada viiskümmend kolm eurot ja 37 senti).
6.Välja mõista XXXOÜ-lt osaühingu XXX kasuks viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Osaühing XXX(hageja) esitas 31.01.2014 Pärnu Maakohtule hagi XXXOÜ (kostja) vastu, milles palus hageja kasuks välja mõista kostjalt maist kuni septembrini 2013 tekkinud haldusteenuse võlgnevuse 102,14 eurot ja hagi esitamise seisuga viivised 82,41 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja XXX asuva korterelamu valitseja ja kostja oli ajavahemikus 02.05.2013 kuni 12.09.2013 XXX asuva korteri nr 4 omanik. Korterelamu XXX korteriomanike 28.05.2013 kordusüldkoosoleku protokolli ja otsuste nr 13 p 5.30 kohaselt tasuvad korteriomanikud hooldus- ja halduskulude eest vastavalt majanduskavale ja korterelamu tegelikele kuludele. Korteriomanik kohustub lisaks korterielamu hooldus- ja halduskuludele tasuma kütte, vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest vastavalt valitseja poolt esitatud arvetele (28.05.2013 üldkoosoleku otsuse p 5.32). Kui korteriomanik jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult majanduskulusid, kohustub ta maksma valitsejale viivist arvestusega 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas (28.05.2013 üldkoosoleku otsuse p 5.37). Hageja osutas eelnimetatud korteri osas kostjale haldusteenust, mistõttu tekkis kostjal kohustus korteriomanikuna tasuda hagejale elamu ekspluatatsiooni, hooldus- ja remondikulude ning kommunaalteenuste eest. Vaatamata hageja korduvatele pöördumistele on kostja eelnimetatud kohustused täitmata jätnud. Hageja tugineb nõudes KOS § 13 lg 1, AÕS § 75 lg 1, VÕS § 76 lg 1, § 113. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. (tl 1-6).
2-14-5540
2.Hageja ei nõustu 02.04.2014 kohtule esitatud vastuses kostja seisukohtade ja taotlustega. Hageja esitas vastusega koos ka täiendava dokumentaalse tõendi – 07.06.2012 vastu võetud korterelamu XXX korteriomanike kordus-üldkoosoleku protokolli ja otsused nr 11, mille p 5 kohaselt otsustas üldkoosolek nimetada korterelamu XXX valitsejaks alates 01.01.2013 OÜ XXX, volituste tähtajaga kuni 5 aastat. Hageja leiab, et nimetatud korteriomanike üldkoosoleku otsuse näol on ühtlasi tegemist valitseja lepinguga, kuna nimetatud otsuse p-is 6 on kehtestatud korteriomandi eseme valitsemise kord. Hageja leiab oma 02.04.2014 vastuses kohtule, et kostja ei ole 28.05.2013 toimunud üldkoosoleku otsust vaidlustanud ja on üldse asjasse puutumatu nõuda sellest eelnevate koosolekute protokollide esitamist kohtu kaudu. Samas jääb hagejale arusaamatuks ka kostja viide 28.05.2013 üldkoosoleku otsuse kehtetusele, kuna kostja ei ole välja toonud, millisel viisil see mõjutab kostja kui korteriomaniku kohustust maksta korteriomandiga seotud teenuse eest (tl 5561).
3.Pärnu Maakohtu 16.04.2014 määrusega rahuldati kostja taotlus ja anti tsiviilasi nr 2-14-5540 kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule.
4.Hageja esitas Harju Maakohtu 29.09.2014 määruse, millega uuendati asjas menetlus, järgselt 17.10.2014 kohtule vastuse, 07.06.2012 vastu võetud korterelamu XXX korteriomanike kordusüldkoosoleku protokolli ja otsused nr 11 notariaalselt kinnitatud ärakirja ja 28.05.2013 vastu võetud korterelamu XXX korteriomanike kordus-üldkoosoleku protokolli ja otsused nr 13 lahutamatuks lisaks oleva 2013 majanduskava. Hageja leiab, et tõendatud on, et hageja on valitud kõnealuse korterelamu valitsejaks ning KOS § 20 ja § 21 lg 2 p 5 koosmõjus on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Hageja selgitab ka, et XXXkorteriomanike ja hageja kui valitseja vahel on sõlmitud käsundusleping VÕS § 619 mõttes. Hageja märgib ühtlasi, et 2013 majanduskavast nähtub, millises ulatuses on korteriomanikud pannud üksteisele vastastikku kohustuse kaasomandi eseme valitsemisega seotud teenuste eest tasumiseks, ning seega ka ulatus, milles valitsejal on kohustus kinnitatud majanduskava ellu viia ning selleks kohtuväliseid ja kohtulikke nõudeid esitada. Alternatiivselt esitas hageja nõude käsundita asjaajamise sätete alusel, leides, et antud juhul on käsundita asjaajamise eeldused täidetud, kuna hageja ja kostja vahel ei ole omavahelist lepingut korteriga seonduvate teenuste osutamiseks ning hageja tegutsemise eesmärgiks oli abistada kostjat. Hageja poolt osutatud haldusteenuste saamine vastas kostja kui soodustatu tahtele, kuivõrd kostja vastavaid teenuseid reaalselt ka tarbis (tl 132-137). Kostja vastuväited
5.Kostja ei võtnud oma 05.03.2014 vastuses hagiavaldusele hagi õigeks ja vaidles vastu ka hagiavalduse kohtualluvusele. Kostja nõustub asjaoluga, et talle on kuulunud XXX korteriomand nr 4, ent kostja leiab, et tal puudub hagejaga õigussuhe, mis tuleneks lepingust, seadusest või muul viisil. Kostja hinnangul ei ole hageja enne hagi kohtusse esitamist kostjale esitanud viimase järelepärimisele ühtegi asjaolu, selgitust ega tõendit, mis viitaks sellele, et hageja oleks korterelamu XXX valitseja, ka ei nähtu hagiavalduses ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et OÜ XXX oleks XXX korterelamu valitseja, mistõttu puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu. Kostja taotleb oma vastuses, et hageja esitaks kohtule lepingu või XXX korterelamu korteriomanike üldkoosoleku otsuse vastavalt KOS § 20 lg 4 sätestatule. Hagiavaldusega esitatud 28.05.2013 korterelamu XXX korteriomanike kordus-üldkoosoleku protokoll ja otsus nr 13 ei ole kostja hinnangul kehtiv korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkudes, mh arvestades asjaolu, et kostja on olnud alates 02.05.2013 XXX korteri nr 4 omanik, aga kostjale ei ole ei korralise ega uue üldkoosoleku toimumise kohta kutset edastatud; samuti ei nähtu 28.05.2013 dokumendist, et kostja
2-14-5540 oleks loetud korteri nr 4 omanikuks. Kostja taotleb ühtlasi, et hageja esitaks kohtule nii 28.05.2013 toimunud XXX korterelamu üldkoosoleku kutse või selle koopia kui enne 28.05.2013 toimunud üldkoosoleku kutse või selle koopia ning selle üldkoosoleku protokolli (tl 33-36).
6.Kostja jäi oma 23.09.2014 vastuses seisukohale, et üksnes notariaalselt kinnitatud korteriomanike üldkoosoleku protokoll tõendab, et hageja on ka tegelikult valitseja ning on valitsejaks saanud vastavalt korteriomanike tahtele. Kostja märgib lisaks, et isegi juhul kui hageja esitab notariaalselt kinnitatud korteriomanike üldkoosoleku otsuse, millega ta väidetavalt volitati valitsejaks, võib see olla tühine, kuivõrd senisest hageja praktikast nähtub kostja arvates korteriomanike üldkoosolekute kokkukutsumise, läbiviimise ja protokollimise korra rikkumine. Kostja hinnangul puudub tema ja hageja vahel suhe, mida reguleeriksid KOS § 13 lg 1 ja AÕS § 75 lg 1. Kostja hinnangul reguleeriksid nimetatud sätted tema suhet XXX korteriomanikega kui korteriomanike ühisusega, mitte aga hageja kui valitsejaga. Eeltoodud sätete alusel võib olla õiguslik suhe kostja ning XXX korteriomanike vahel, kuid sel juhul oleks tulnud hagejal esitada hagi mitte enda, vaid XXX korteriomanike nimel vastavalt KOS § 21 lg 2 p 5, mis annab valitsejale õiguse esitada korteriomanike nimel kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt ei saa hagejal olla nõuet kostja vastu (tl 104-106).
7.Kostja oma 01.12.2014 vastuses leidis, et isegi kui hageja on olnud XXX valitsejaks, siis hageja poolt esitatud nõue saaks olla XXX korteriomanikel, mitte hagejal. Tulenevalt KOS § 21 lg 2 p 5 oleks tulnud hagi esitada XXX korteriomanike ühisuse nimel, mitte käesoleva hageja nimel. Kostja arvates ei ole hageja ja kostja vahel käsundita asjaajamisest tulenevat võlasuhet (tl 160-162).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on käesolevas tsiviilasjas hagemisõigus. Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: − kostja XXXOÜ on olnud korteriomandi nr XXX, asukohaga XXX, omanik alates 13.05.2013 kuni 24.09.2013 (kinnistamiskannetest arvates). Kostjale kuulus elamust XXX reaalosana eluruum nr 4 ja kaasomandina eluruumi suurusele vastav mõtteline osa kinnistust; − alates 07.06.2012 on hageja osaühing XXX nimetatud XXX korterelamu valitsejaks; − 28.05.2013 on vastu võetud korterelamu XXX korteriomanike kordus-üldkoosoleku protokoll ja otsused nr 13, mille lahutamatuks lisaks on 2013 majanduskava ja sellest nähtub mh millises ulatuses on korteriomanikud pannud üksteisele vastastikku kohustuse kaasomandi eseme valitsemisega seotud teenuste eest tasumiseks ning selleks kohtuväliste ja kohtulike nõuete esitamise õigus; − XXXOÜ on jätnud korterelamu valitsejale osaühingule XXX tasumata haldusteenuse eest nõutud ulatuses ja seisuga 31.01.2014 on kostja võlgnevus hageja ees 184,55 eurot (põhivõlg 102,14 eurot ja viivised 82,41 eurot). Kostja oma kohustust hageja ees ei ole täitnud.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 näeb ette võlasuhte tekkimise alused: võlasuhe võib tekkida lepingust /.../ või muust seadusest tulenevast alusest.
2-14-5540 Riigikohus on 28.11.2005 lahendi nr 3-2-1-132-05 punktis 10 leidnud, et hagi esitamise õiguslikuks aluseks saab KOS § 21 lg 2 p 5 tähenduses lugeda korteriomanike eespool mainitud üldkoosoleku otsuseid valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise kohta. Majanduskavast nähtub, millises ulatuses on korteriomanikud pannud üksteisele vastastikku kohustuse kaasomandi eseme valitsemisega seotud summade tasumiseks, ning majanduskavast nähtub seega ka ulatus, milles valitsejal on kohustus kinnitatud majanduskava ellu viia ning selleks kohtuväliseid ja kohtulikke nõudeid esitada. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ettenähtud teisiti. KOS § 8 lg 4 järgi kehtivad korteriomaniku õigusjärglase kohta korteriomanike üldkoosoleku otsused ja kohtulahendid kinnistusraamatusse kandmata. Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kohus leiab, et poolte vahel on tegemist võlasuhtega, kus hageja on kohustatud täitma temale pandud elamu valitseja ülesandeid vastavalt korteriomanike otsustele ja kostja kui üks korteriomanikest kohustub selle eest tasuma kokkulepitud tasu (haldusteenuse tasu). Poolte vahel pole sõlmitud lepingut, võlasuhe tuleneb seadusest ja korteriomanike üldkoosoleku otsustest. Kostja ei ole sisuliselt vaidlustanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja nõue on suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele (võlaõigusseaduse, VÕS § 108). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Kohus leiab, et kostja väited, et hagiavaldusega esitatud 28.05.2013 korterelamu XXX korteriomanike kordus-üldkoosoleku protokoll ja otsused nr 13 ei ole kostja hinnangul kehtivad korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkudes, on käesolevas tsiviilasjas asjakohatud, kuna korteriomanike üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks on seadusega ette nähtud menetlustähtaeg ja –kord ja kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja oleks nimetatud otsust vaidlustanud. Kostja taotluse, et hageja esitaks kohtule nii 28.05.2013 toimunud XXX korterelamu üldkoosoleku kutse või selle koopia kui enne 28.05.2013 toimunud üldkoosoleku kutse või selle koopia ning selle üldkoosoleku protokolli, jätab kohus seega rahuldamata. Kostja ei ole sisulisi vastuväited kohustuste täitmata jätmise osas kohtule esitanud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi summas 184,55 eurot. Tulenevalt TsMS § 370 lg 2 võib hageja esitada hagis alternatiivsed nõuded. Kui kohus leiab, et esimesena esitatud nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, siis alternatiivnõue tuleb jätta rahuldamata ja TsMS § 442 lg 8 viimase lause järgi kohus ei pea põhjendama alternatiivse nõude rahuldamata jätmist. Seega jätab kohus rahuldamata hageja alternatiivse nõude rahuldada hagi vastavalt käsundita asjaajamise sätetele. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA MENETLUSKULUDE KINDLAKSMÄÄRAMINE
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis menetluskulud jäävad kostja kanda.
2-14-5540
12.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
13.Kohtul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal (RKTKm 14.10.2013, 3-2-1-107-13, p 13).
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 (kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioon) sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
15.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (16.09.2014) koos kulu tõendavate dokumentidega, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 60 eurot ja õigusabikulu 579 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabikulu sisaldab: 31.01.2014 materjalidega tutvumine, hagiavalduse koostamine, AS-ilt Krediidiinfo kinnistusraamatu väljavõtte tellimine, lisade skaneerimine ning hagiavalduse esitamine maakohtule läbi e-toimiku XXXOÜ vastu (2 h 25 min– ühiku hinnaga 76,69 eurot, arve nr 1413); menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine, lisade skaneerimine ja menetlusdokumendi digitaalselt allkirjastamine ning kohtule esitamine (0,37 min – ühiku hinnaga 76,69 eurot, arve nr 1433); 02.04.2014 kostja vastusega tutvumine, vastuväidetega seonduvalt kohtupraktika ja õiguskirjanduse uurimine ning vastuse koostamine kostja vastuväidetele ja maakohtule esitamine (4 h 01 min– ühiku hinnaga 76,69 eurot, arve nr 1474); kohtukorralduse täitmine ning menetluskulude kindlaksmääramise täpsustatud avalduse koostamine, lisade skaneerimine ja menetlusdokumendi digitaalselt allkirjastamine ning kohtule esitamine (0,30 min – ühiku hinnaga 76,69 eurot, arve nr 1579). Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas välja toodud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
16.Kohus edastas poolte menetluskulude nimekirja pooltele seisukohavõtuks 13.01.2015 ja nõudis seisukoha esitamist 5 päeva jooksul alates kohtukirja kättesaamisest. Kostja edastas 19.01.2015 kohtule oma seisukoha hageja menetluskulude osas. Kostja leiab, et kostja on enne kohtumenetluse algust palunud hagejal esitada võlaõigusliku suhte aluseks olevad asjaolud ja tõendada maja valitsejaks olekut (tõendada oma nõude alust), mida hageja ei teinud. Need asjaolud ning see, et kostja pole mitte kuidagi olnud hagejaga lepingulistes suhetes tingisid hageja võimaliku nõude mittetunnustamise ja selle mitte täitmise, seega ei saanud kuidagi olla kostja teadlik, et hagejal võib olla vastav nõudeõigus. Seetõttu leiab kostja, et hageja poolt kantud menetluskulud, mis kanti kuni võimalikku valitsejaks olekut tõendava notariaalse kinnituse esitamiseni ei ole põhjendatud ja on tingitud hageja enda võimetusest tõendada oma nõuet ja valitsejaks olekut ning tuleb jätta hageja kanda. Samuti leiab kostja, et juhul, kui käesolev hagi rahuldatakse, leides et tegu on olnud hageja poolt käsundita asjaajamisega kostja soodustamiseks, tuleb jätta kõik hageja ja kostja poolt kantud
2-14-5540 menetluskulud, mis on seotud toimingutega, mis on tehtud enne hageja poolt käsundita asjaajamise alusel nõude selgitamist hageja kanda. Kostja hinnangul ei saa jätta kostja kanda sel juhul menetluskulusid, mis on seotud pooltevahelise lepingulise suhte olemasolu vaidlusega.
17.Riigikohus on 13.11.2013 määruses asjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus leiab, et tööühiku hind 76,69 eurot (ilma käibemaksuta) on käesolevas asjas mõistlik.
18.Riigikohus on leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu lahend 11.11.2014 lahend nr 3-2-1-77-14, p 12).
19.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 03.06.2013 lahend nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja sellist kinnistust andnud ei ole. Hageja on üksnes märkinud menetluskulude kindaksmääramise avalduses, et 579 eurot on ilma käibemaksuta.
20.Kohus tutvunud poolte poolt menetluse käigus esitatud dokumentidega ning võttes arvesse, et hageja ei esitanud kohtu 10.12.2014 taotlusele vaatamata menetluskulude nimekirja ja et tegemist ei ole olnud oma olemuselt keeruka ja mahuka asjaga, peab kohus hageja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks 6 tunni 26 minuti ulatuses. Selles ulatuses hageja lepingulise esindaja toimingud olid kohtu hinnangul asja ajamisel põhjendatud ja vajalikud. Seega on hageja põhjendatud esindaja tasu suuruseks 493,37 eurot (6 tundi 26 min x 76,69). Rahuldamata jääb hageja taotlus lepingulise esindaja kulude osas 85,63 euro saamiseks (579-493,37=85,63).
21.Eelneva põhjal määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 553,37 eurot, s.o riigilõiv hagiavalduselt 60 eurot + lepingulise esindaja kulud 493,37 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 553,37 eurot.
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (553,37 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
23.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
2-14-5540 Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
24.Kooskõlas TsMS § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.