Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
6. november 2014, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-5746
Tsiviilasi
AS Werol Tehased pankrotimenetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rein Kilk`i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Rein Kilk (ik: XXX), esindajad vandeadvokaat Ramon Rask ja vandeadvokaat Tarmo Peterson
esindajad
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus riigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Ärikeelu kohaldamine on otsustus, mida kohus saab PankrS § 91 lg-st 2 ja TsMS § 476 lg-st 1 tulenevalt menetleda omaalgatuslikult ja kohus ei ole halduri taotlusega seotud, st menetluse resultaadiks ei ole pankrotihalduri taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine. Kohus algatas halduri taotluse menetlemise 09.07.2013 ja käesoleva määruse tegemisega loeb kohus pankrotihalduri taotluse menetlemise lõppenuks, tegemata otsustust ärikeelu kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta R. Kilgi osas. PankrS § 91 lg 2; § 3 lg 3 ja TsMS § 476 lg 1 ning neist tulenev kohtu pädevus kehtivad jätkuvalt. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
3) ei ole R. Kilgi kantud menetluskulude jätmine tema enda kanda põhjendatud. Nii TsMS § 172 lg 7 esimese lause kui ka § 172 lg 3 teise lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus. R. Kilk kandis ärikeelu kohaldamise menetluses menetluskulusid, kaitstes ennast alusetute süüdistuste vastu, millistele süüdistustele vastu vaidlemine oli tema jaoks elulise tähtsusega. R. Kilk on tuntud ettevõtja, kellele on usalduskrediit avalikkuse ja äripartnerite ees majandustegevuse põhiliseks vundamendiks. Euroopa Inimõiguste Kohus on rõhutanud, et majandus- ning kutsetegevuses tegutsevate isikute maine on põhiõiguslikult kaitstud, andes isiku mainele Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikli 6 kaitse (15.11.2001 lahend Werner v. Poland; Application no 26760/95; p 33). Lisaks oli taotlusele vastu vaidlemine vajalik ka oma igapäevase tegevuse (ettevõtluse) ja PS §-st 31 tuleneva ettevõtlusvabaduse kaitsmiseks. Kohus lähtus ärikeelu kohaldamise menetluses võlgniku pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna esimehe avaldusest, paludes R. Kilgil avaldada enda seisukohad taotluse osas terviklikult. Seega tähendas menetlus R. Kilgi jaoks taotluse terviklikku ümber lükkamist, mis nõudis põhjalikku õiguslikku analüüsi, süvenemist ja aega asja materjalidega tutvumiseks. R. Kilgi menetluskulude väljamõistmata jätmine kas taotluse esitajatelt või riigilt on ääretult ebaõiglane ning riivab R. Kilgi PS §-st 32 ja EIK protokolli 1 artiklist 1 tulenevat õigust omandi kaitsele. Menetluskulude väljamõistmise instituut on põhiõiguslikult kaitstud. Esiteks kaitseb PS § 32 igasugust omanikule varalise kaotuse põhjustamist (3-3-1-69-09, p 57; 3-3-1-15-10, p 44), sh ka menetluskulude tekitamist. Lisaks on ka Euroopa Inimõiguste Kohus Stankiewicz’i lahendis leidnud, et menetluskulude hüvitamise võimaluse puudumine võib riivata Euroopa Inimõiguste Konventsiooni protokolli 1 artiklist 1 tulenevat õigust vara kaitsele.
TsMS § 172 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Riigikohus on 22.02.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-124-09 asunud seisukohale, et ärikeelu kohaldamise eesmärk on kolmandate isikute preventiivne kaitse, tõkestamaks ärikeelu subjektil toime panna uusi võimalikke süütegusid või tekitada kolmandatele isikutele kahju. Nimetatud seisukohast tuleneb, et ärikeeldu kohaldatakse eelkõige avalikes huvides ning ka ärikeelu kohaldamise menetlus toimub eelkõige avalikes huvides. Seega oleks põhjendamatu väita, et ärikeelu kohaldamise menetlus toimus maakohtus R. Kilgi huvides. Järelikult puudub TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi alus jätta menetluskulud R. Kilgi kanda ning maakohtu määrus tuleb selles osas tühistada. Kuna ärikeelu kohaldamise menetlus toimub avalikes huvides, siis tuleb R. Kilgi menetluskulud maakohtus jätta riigi kanda. Ringkonnakohus peab vajalikus märkida, et R. Kilgi kui pankrotivõlgniku esindaja ärakuulamisega seotud kulud ei saa olla suured.
Määruskaebuse esitaja on tuginenud TsMS § 172 lg 3 teisele lausele, mille kohaselt isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et ärikeelu kohaldamise menetlus ei ole hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu menetlusega sarnane menetlus ning seetõttu puudub alus jätta TsMS § 172 lg 3 järgi R. Kilgi menetluskulud riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.