lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-53526/12

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 24.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-53526/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2183
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 3, 6Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 175 lg 1, 4Lepingulise esindaja kulude hüvitamineVÕS § 422 lg 1Kohustuslik kindlustus ja sundkindlustusTsMS § 122 lg 1Tsiviilasja hindTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 329 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2014, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number

2-13-53526

Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad

XXXAS hagi XXX vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetluse liik

1110,53 eurot Hageja: XXXAS (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Paul X, e-post: XXX; Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX), esindaja Reet Rattur, OÜ E-jurist, [email protected] Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta hageja kanda.
3.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXXAS-ilt välja menetluskulud summas 280 eurot XXXkasuks. XXXAS-il tasuda väljamõistetud menetluskulud XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Swedbank. Edasikaebamise kord Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 07.10.20262-25-128521/24Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 07.10.20262-25-6686/41Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 07.10.20262-26-1130/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 07.10.20262-26-20425/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 06.10.20262-24-100278/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.10.20262-25-7193/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Avalduste esitamise õigeaegsus
TsMS § 331 lg 1Avalduste hilisem esitamine
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasus
VÕS § 127 lg 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
VÕS § 423 lg 1Kindlustusjuhtum ja kindlustusrisk
VÕS § 450Kindlustusandja täitmise kohustus kindlustusjuhtumi toimumisel
VÕS § 489 lg 1Kahju kindlakstegemine
VÕS § 492 lg 1Nõude üleminek

Hagiavalduse asjaolud, nõue

1.XXXAS-is on registreeritud kahjujuhtum, mis toimus 13.11.2010.a TallinnasXXX. Nimelt sai kostjale kuuluvast korterist nr 10 alguse veekahju, mille tagajärjel sai kahjustada hageja poolt kindlustatud korteri nr 9 siseviimistlus. Vastavalt kindlustuslepingule on XXXAS

tekkinud varakahju hüvitanud, tasudes kindlustusvõtjale taastusremondi eest kokku 18576 krooni (1187,22 eurot) vastavalt XXX OÜ poolt teostatud remonttööde arvele. Omavastutus summas 3000 krooni (191,73 eurot) jäi kindlustusvõtja kanda. Hageja on saatnud kostjale XXXvõlgnevuse tasumiseks tagasinõudekirju, kuid võlgnik ei ole võlgnevust likvideerinud. Hageja varakahjude kahju-käsitluskulude summaks on 1800 krooni (115,04 eur). Hageja palub kostjalt välja mõista 1110,53 eurot. Menetluskulud palub hageja kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited

2.Kostja nõuet ei tunnista, palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja sõnul ei ole talle kätte toimetatud hageja 25.11.2010 kahjuteadet, millega ta oleks saanud esitada oma vastuväited kahju tekitamise osas ja sellega kostja ei ole tunnistanud enda vastutust kahjujuhtumis. Ühtlasi viitab kahjukannatanu, et tegemist on korduva veekahjustuste tekkimisega ning sellega kostja hinnangul tehtud tööd ja konkreetne 13.11.2010 kahjujuhtumi regressinõue ei saa olla omavahel vastavuses, kuna tehtud tööde (kahjustatud villa vahetamine, hallitusseene kõrvaldamine) maht oli seotud juba varasemate veekahjustustega. Kahjuavalduse kohaselt võisid lekkida kannatanu korteri lae kohal olevad torud ning tõendeid, et kahju oleks tekkinud kostja duširuumist (väsinud silikoon) väljavoolanud vee tõttu, ei ole esitatud. Hageja ei ole tõendanud, et kahju tekkimise ja kostja tegevuse vahel oli põhjuslik seos. Kohtu põhjendused
3.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
4.VÕS § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). VÕS § 423 lg 1 kohaselt kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale hüvitatud ulatuses kannatanu nõue kahju tekitaja vastu.
5.Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele (kohus kontrollis TsMS § 405 järgi omal algatusel) oli kostja kahjujuhtumi tekkimise ajal (13.11.2010) XXX9, Tallinn (Harju Maakohtu Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX, katastritunnus nr XXX) XXXmõttelises osas kaasomanik ja kahju kannatanu XXX oli sama kinnisasja asja mõttelise osa omanik XXX osa suuruses.

Vaidlus pole järgmiste asjaolude üle: • 13.11.2010.a toimus Tallinnas, XXX korteris nr 9 (korteriomand) veekahju ja selle tõttu sai kahjustada korteri nr 9 siseviimistlus. 2 (5)

• Hageja kui kindlustusandja hüvitas kannatanule XXX(kes kasutab korterit nr 9) eelviidatud korteri taastamiskulud ehk kahju 15576 krooni. • Kostja oli kahjujuhtumi ajal (13.11.2010) XXX, Tallinn XXXmõttelises osas kaasomanik, korteri nr 10 valdaja. • Kostja võlgnevust hagejale ei ole tasunud.

7.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et 13.11.2010 XXX asuvas korteris nr 9 leidis aset VÕS § 423 lg 1 kohane kindlustusjuhtum ning hageja hüvitas VÕS § 422 lg 1 alusel kahjukannatanule ehk asja kaasomanikule asja kahjustamise tagajärgede likvideerimise taastamiskulud ehk kahju ning hagejale on üle läinud kannatanu nõue kahju tekitaja vastu vastavalt VÕS § 492 lg 1.
8.VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi kahju tekitamine õigusvastane, kui see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes siis, kui asjaolu, millele tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
9.Iseenesest pole vaidlust selles, et kostja hoolsuskohustuseks on hoida talle kuuluvaid asju selliselt, et nendest lähtuv ei põhjustaks teistele isikutele kahju, sh omandi kahjustust. Selliseks kohustuseks on hoida ka enda dušikabiin sellises olukorras, et sellest ei voolaks vesi välja ega kahjustaks teise isiku omandit. Ka kaasomandi osaks olevaid tehnosüsteeme peavad kaasomanikud, sj kostja aga ka kannatanu ise, hoidma korras selliselt, et nendest süsteemidest lähtuv (vesi vm) ei põhjustaks ühelegi kaasomanikele kahju. Küll aga eeldab kahju hüvitamine seda, et kahju tekkimisel oleks otsene põhjuslik seoses teise isiku poolt kohustuse rikkumisega VÕS § 127 lg 4 järgi ning põhjuslikku seost nende vahel peab tõendama kahjustatud isik (käesoleval juhul hageja, kellele on üle läinud kahjustatud isiku nõue)..
10.Hageja väitis, et kostja on tunnistanud seda, et kahju põhjus lähtus kostja korterist, et see sai alguse kostja dušikabiinis kasutatud silikooni väsimusest. Pooltel vahel on seega vaidlus, kas hageja on tõendanud VÕS § 127 lg 4 kohase põhjusliku seose olemasolu kahju tekkimise ning kostja tegevuse/tegevusetuse vahel. Nähtuvalt hageja poolt kohtule esitatud XXXkahjuteatest (t/l 4) on tema hinnangul kahju tekkimise põhjuseks korteri kohal asuvad torud, mis võivad lekkida, lisaks on kannatanu eelnimetatud kahjuteates viidanud, et veekahju on ka varasemalt tekkinud. Seega ei nähtu kannatanu avaldusest seda, et kahju on põhjustatud just kostja dušikabiini silikooni väsimisest ja seetõttu veeläbijooksust kannatanu korterisse. Seda, et hageja oleks tõendanud asjaolu, et kostja oleks tunnistanud, et veeläbijooks kannatanu korterisse ja kannatanu kaasomandi mõttelise osale oleks tekkinud kostjast tingituna torude läbijooksu tulemusel või dušikabiini silikooni väsimise tõttu seal väljajooksnud ning kannatanu korterisse sissejooksnud vee tõttu, ei ole hageja tõendanud. Hageja esitatud fotodest (t/l 12-22) ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas esitatud fotod on tehtud kannatanu, kostja või mõnes muus korteris ning kas fotod on seotud just 13.11.2010 toimunud kahjujuhtumiga.
11.Hageja poolt 13.01.2014 esitatud väited 7 –l lehel (t/l 68-74) ja nende lisaks olev e-kiri (t/l 76) on esitatud pärast eelmenetluse lõppemise (lõppes 07.01.2014, vt kohtu kirjad 04.01.2013, 07.01.14 t/l 56, 58) ja otsuse avaldamise (24.01.13) vahepealsel ajal, sj oli tõend olemas olnud juba 2010.aastal. Eelnevalt on kohus võtnud hagejaga ühendust (vt teade leht kanded 18.12.13 ja 03.01.14) ning hageja on teavitanud kohut, et esitab 27.12.2013, 03.01.14 oma seisukohad, sh on väitnud, et oli haigestunud. Oma 13.01.2014 avalduses ei ole hageja toonud mingeid põhjendusi, miks ei saanud hageja esitada neid väiteid ja tõendit varem, sj tema enda poolt kohtule avaldatud aegadel (kas 27.12.2013, 03.01.14) kooskõlas TsMS § 329 lg 1. Hageja ei ole taotlenud ka tähtaja pikendamist. Kostja palus jätta hageja poolt hilinenult esitatu 3 (5)

vastu võtmata. Käesoleval juhul väidete ning tõendi esitamine olukorras, kus otsuse avaldamiseni on jäänud vaid 11 päeva, põhjustab selliste väidete ja tõendi vastuvõtmine, ilma, et nende hilisemaks esitamiseks oleks olnud mõjuv põhjus, asjas tehtava otsuse avaldamise aja edasilükkamise ning tooks kaasa menetluse venimise. Selle tõttu jätab kohus hageja 13.01.14 esitatud väited, lisatud tõendi menetlemata ja tähelepanuta kooskõlas TsMS § 331 lg 1.

12.VÕS § 489 lg 1 kohaselt on kindlustusandja kohustus kindlaks teha kahju suurus ning VÕS § 450 ja § 476 lg 1 kohaselt on kindlustusandja kohustus koguda tõendeid kindlustusjuhtumi asjaolude kohta. Hageja ei tõendanud, et kannatanul tekkinud kahju (13.11.2010 kahjujuhtum) oleks otseses põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumise (tegude/tegevusetuse) vahel ning et oleks lähtunud kostja dušikabiinist, mille korrashoiu kohustus kostjal on, väljavoolanud vee tõttu või võimalike muudest veetorudest läbijooksnud vee tõttu ja mille korrashoiu kohustus oleks kostjal.

Eeltoodu tõttu jääb hagi rahuldamata.

14.Kuna hagi jääb rahuldamata, ei anna kohus hinnangut tekkinud poolte väidetele kahju ulatusest ja nende kohta esitatud tõenditele. Menetluskulud
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
16.Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, siis tulenevalt TsMS § 162 jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas 13.01.2014 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja palus menetluskulud kindlaks määrata summas 360 eurot esindaja tasu ning tasuda XXXarveldusarvele XXXXXXXXXXXXX Swedbank. Hageja esitas 20.01.2014 vastuväited kostja menetluskuludele. Hageja hinnangul ei vasta avaldus TsMS § 174 lg 3 ja 6 nõuetele, hagiga tutvumiseks kulunud ebamõistlikult pikk aeg ning arve nr 101010 ei vasta tegelikkusele.
17.TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
18.Nähtuvalt toimikust on hagiavaldus 1,5 lk (t/l 1-2) ning kostja vastus hagiavaldusele 3 lk (t/l 48-51, millest sisuline osa ca 2 lk). Kostja esindaja on arve nr 100984 alusel kulutanud hagi analüüsi ja vastuse koostamisele kokku 2,5 tundi. Kohtu hinnangul hagimaterjalide (sh lisad 25 leheküljel, t/l 4-29) analüüsiks kulunud 1,25 tundi ning kostja ca 2 lk vastuse koostamiseks kulunud 1,25 tundi on põhjendatud ja vajalik kulu (kokku 2,5 tundi).
19.Arve nr 101010 spetsifikatsioonist nähtuvalt on arvel esitatud kulud peale kostja 02.12.2013 vastuse tehtud toimingute tegemiseks kokku 1,25 tundi. Nähtuvalt toimikust on kostja esindaja esitanud 13.01.2014 menetluskulude nimekirja (2 arvet) ning 20.01.2014 kostja seisukohad (ca 2 lk). Kohus nõustub hagejaga, et arve spetsifikatsioonis toodud „kohtuotsuse selgitamine kliendile“ ei saa vastata tegelikkusele, kuna aga kostja esindaja ei ole nimetatud teenusele kulunud aega eraldi välja toonud, vaid esitanud teenused ühtse nimekirjana töötundide arvuga 0,25 töötundi ja 1 töötund, siis kohtul ei ole võimalik kontrollida, milliste töötundide eest on iga üksik arvel esitatud teenus sooritatud. Kohus lähtub asjaolust, et peale 4 (5)

kostja 02.12.2013 vastuse esitamist on kostja esitanud kaks menetluslikku dokumenti (seisukohad ca 2 lk, menetluskulude kindlaksmääramise taotlus koos kahe arvega), mille koostamiseks esindajal ei saanud kuluda kokku rohkem kui 1 tund.

20.Kostja esindaja töötunni tasu on 80 eurot. Seega lähtudes käesoleva asja mahust ja keerukusest peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kuluks kokku töötunde 3,5 tunni ulatuses (2,5+1) ning kogusummas 280 eurot (3,5*80).
21.Tulenevalt TsMS § 174 lg 6 peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkindu kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei ole esitanud TsMS § 174 lg 6 tulenevat kinnitust, kuid nähtuvalt avalikust käibemaksu registrist (kohus kontrollis omal algatusel) omab kostja käibemaksukohustuslase numbrit ehk kostja esindaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks vastaspoolelt menetluskulusid välja mõista koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalikud kostja esindaja kulud summas 280 eurot (ilma käibemaksuta).
22.Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 1110,53 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (edaspidi määrus nr 137) „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas hagihinnalt 1110,53 eurot (tsiviilasjal hinnaga kuni 3200 eurot) teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks maksimaalselt 1600 eurot. Tulenevalt määruse nr 137 §-st 1 on kostja lepingulise esindaja kulud summas 280 eurot (ilma käibemaksuta) seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas.
23.Kuna põhjendatud ja vajalikud kostja lepingulise esindaja kulud on seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas, rahuldab kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 280 eurot. Tsiviilasja hind
24.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks 1110,53 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.10.20262-25-125972/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.10.20262-26-20958/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja