lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-33084/24

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 22.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-33084/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1872
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 637 lg 1, 3Tasu maksmise kohustusVÕS § 11 lg 1Püsiv andmekandjaVÕS § 644 lg 1Töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamineTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaTsMS § 403Kirjalik menetlus poolte nõusolekulTsMS § 442 lg 7Otsuse sisu

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-33084

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number

2-13-33084

Tsiviilasi

OÜ XXX hagi XXXAS vastu võla nõudes 2 764,61 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Priit Loime (e-post [email protected]) esindajad Kostja XXXAS (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX(e-post XXX) Hagihind

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXXAS-ilt põhinõue 2 215,99 (kaks tuhat kakssada viisteist eurot ja 99 senti) eurot ja viivis 435,79 (nelisada kolmkümmend viis eurot ja 79 senti) eurot OÜ XXX kasuks.
3.Välja mõista XXXAS-ilt viivis põhinõudelt (2 215,99 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 23.01.2014 kuni põhinõude tasumiseni OÜ XXX kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista XXXAS-ilt menetluskulud 100% ulatuses OÜ XXX kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 07.10.20262-25-128521/24Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 07.10.20262-25-6686/41Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 07.10.20262-26-1130/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 07.10.20262-26-20425/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 06.10.20262-24-100278/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.10.20262-25-7193/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsÜS § 67Tehingu mõiste
TsÜS § 68 lg 1Tahteavalduse liigid
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 635 lg 1Töövõtulepingu mõiste
VÕS § 643Töö ülevaatamise kohustus
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 9Lepingu sõlmimine
VÕS § 94Intress võlasuhtes

2-13-33084

1.Kostjale kuulub kinnistu asukohaga XXX, Tallinn (tl 43). 2011.a augustis eemaldati varguse käigus aadressil XXX, Tallinn side magistraalkaabel, mille asendustöödeks esitas kostja hagejale telefoni teel hinnapäringu. Hageja esitas 31.08.2011 kostjale arve nr 3701 XXX magistraaltrasside taastamistöödega seoses summas 2 215,99 eurot (tl 46).
2.11.07.2013 esitas hageja kohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses 2 692,41 euro saamiseks (tl 2-4). Kohus tegi 15.07.2013 kostjale makseettepaneku (tl 6-8), millele kostja esitas 01.08.2013 vastuväite (tl 24-25). 13.08.2013 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus (tl 26-27).
3.09.09.2013 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu võla saamiseks. 18.09.2013 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 2 215,99 eurot, viivise 360,26 eurot, viivise põhinõudelt (2 215,99 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 29.08.2013 kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 9, § 76, § 101 ja § 113.
5.Hageja märgib, et: • 2011.a augustis esitas kostja kuriteoteate selle kohta, et aadressil XXX on varguse käigus eemaldatud side magistraalkaabel; • kostja esindaja XXX poolt esitati telefoni teel tellimus hagejale kaabli asendustöödeks; • 17.08.2011 alustas hageja tehnik kaabliparandustöid; • 2012.a majandusaasta lõppemisel esitas kostja hagejale saldokinnituse võlgnevuse kohta; • ühtegi pretensiooni ega reklamatsiooni kostja hagejale ei esitanud. Kostja vastuväited
6.Kostja tunnistab hagi osaliselt ning palub jätta hagi 50% ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja märgib, et: • kostja töödejuhataja XXX poolt esitati telefoni teel hinnapäring hagejale kaabli asendustöödeks; • hageja ei esitanud omapoolset hinnapakkumist, mille alusel oleks kostja saanud anda lõpliku aktsepteeringu teostatavatele töödele; • hageja ei ole töid üle andnud tööde üleandmise akti vormis, mille alusel saaks esitada arvet; • tegelik kahjukannataja oli naaberkinnistu omanik; • kostja on nõus tasuma pool esitatud arvest so 1 108 eurot. Kohtuotsuse põhjendus
8.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda. Kohus lahendab poolte nõusolekul juhinduvalt TsMS § 403 kirjalikus menetluses.
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.

2-13-33084

10.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel TsÜS § 67 lg-st 2, mis sätestab, et tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. TsÜS § 68 lg 1 kohaselt tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Lõike 2 kohaselt otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg ning lõike 3 kohaselt kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. VÕS § 11 lg 1 kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
12.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et kostjale kuulub kinnistu asukohaga XXX, Tallinn (tl 43). 2011.a augustis eemaldati varguse käigus aadressil XXX, Tallinn side magistraalkaabel, mille asendustöödeks esitas kostja hagejale telefoni teel hinnapäringu. Hageja esitas 31.08.2011 kostjale arve nr 3701 XXX magistraaltrasside taastamistöödega seoses summas 2 215,99 eurot (tl 46).
13.Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal on hagejale kaabliparandustööde eest tasu maksmise kohustus.
14.Kohus leiab, et toimikus olevate materjalidega on tõendatud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping kaabliparandustööde teostamiseks, mille tulemusel oli hagejal kohustus asendada side magistraalkaabel XXXpiirkonnas ning kostjal oli kohustus tehtud töö eest tasuda. Kostja märgib, et hageja ei edastanud hinnapakkumist või muud infot teenushindade kohta, mille järgi oleks kostja saanud lõpliku aktsepteeringu anda. Lisaks ei ole töid üle antud tööde üleandmisakti vormis. Kohus leiab, et kostja vastuväited on otsitud. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et kostja kirjutas 28.12.2011 e-kirjas hagejale, et hageja teostas augustis kaabliparandustöid XXXpiirkonnas ning kostja palus saata hageja tehniku uuesti objektile (tl 48-49). Hageja tehniku aruande kohaselt tegi ta aadressil Peterburi 38 kaabliparandustöid 17.08.2011 kell 12-17, 18.08.2011 kell 8.30-17.00, 19.08.2011 kell 8.00-16.00, 22.08.2011 kell 8.30-17.00 ja 24.08.2011 kell 8.30-12.00 (tl 47). Kostja ei ole vastavatel aegadel hageja poolt kaabliparandustööde teostamisele vastuväiteid esitanud. Juhul kui kostja leidis, et poolte vahel

2-13-33084 ei ole lepingut sõlmitud ja kostja hageja poolt tööde teostamist ei soovinud, oleks kostja pidanud takistama hagejal töid teostada. Kuivõrd kostja on aktsepteerinud tööde teostamist, saab poolte vahel lugeda töövõtulepingu sõlmituks kaudse tahteavalduse väljendamisega. Lisaks on kostja tunnistanud hagi põhinõude osas pooles ulatuses. Asjaolu, et pooled ei ole sõlminud eraldi tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, ei tähenda seda, et hageja ei oleks töid teostanud ega vabasta kostjat tasu maksmise kohustusest. VÕS § 637 lg-st 3 tulenevalt muutus hageja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kostja ei ole tööde valmimisele vastuväiteid esitanud. VÕS §-st 643 ja VÕS § 644 lg-st 1 tulenevalt oli kostjal kohustus tehtud tööd viivitamata üle vaadata ja teatada tööde mittevastavusest hagejale mõistliku aja jooksul. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks hagejale seoses tehtud tööde kvaliteediga või hindadega pretensioone esitanud. Kostja on saatnud hagejale 30.01.2013 saldokinnituse, milles märkis, et kostja võlgnevus hageja ees on 2 215,99 eurot ning kui hageja kirjalikku kinnitust hiljemalt 13.02.2013 ei saada, loeb kostja nende poolt esitatud saldo õigeks. VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, miks hageja poolt esitatud arvel nr 3701 kajastatud teenuste ja tarvikute hinnad ei ole selliste tööde teostamise ja tarvikute puhul tavalised või mõistlikud. Kostja ei saa eeldada, et hageja teostas kaabliparandustöid tasuta. Kostja leiab, et arve nr 3701 on esitatud valele adressaadile ning tegelik kahju kannataja oli naaberkinnistu omanik. Kohus märgib, et lepingulised suhted kaabliparandustööde teostamiseks olid hageja ja kostja vahel. Seetõttu on kostjal tasu maksmise kohustus sõltumata sellest, kas hageja teostas töid kostjale kuuluval kinnistul või mitte. Juhul kui hageja teostas töid kolmanda isiku kinnistul ning kostja vastavate tööde teostamise eest tasub, võib kostjal olla käsundita asjaajamise sätetest (VÕS 51. peatükk) tulenev nõue kolmanda isiku vastu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi on põhinõude osas tõendatud ja põhjendatud ning puudub alus hageja nõuet vähendada poole võrra.

15.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arve nr 3701 tasumise tähtaeg oli 07.09.2011. Hageja on arvestanud viivist alates 15.09.2011 kuni hagiavalduse esitamiseni 28.08.2013 seadusjärgse viivisemäära järgi summas 360,26 eurot (tl 57). Kohus leiab, et hageja on arvestanud õigustatult viivist. Kostja, olles arve tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega. Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista viivis alates hagi esitamisest, so 29.08.2013 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Ajavahemikul 29.08.2013 kuni 31.12.2013 oli vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja VÕS § 94 lg-le 1 seadusjärgne viivisemäära 8,50% aastas ja alates 0.01.2014 on seadusjärgne viivisemäär 8,25% aastas. Hagiavalduse esitamisest kohtuotsuse tegemise ajani, so 29.08.2013-22.01.2014 on kostja täiendavalt olnud viivituses 147 päeva, mistõttu lisandub enne hagi esitamist tekkinud viivisele viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 75,53 eurot, so 8,50/365/100x2215,99x125+8,25/365/100x2215,99x22. Seega kuulub kostjalt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistmisele viivis 435,79 eurot, so 360,26+75,53 ning edasi viivis põhinõudelt 2 215,99 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 23.01.2014 kuni põhinõude tasumiseni.

2-13-33084

16.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 2 215,99 eurot, viivis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 435,79 eurot ja viivis põhinõudelt 2 215,99 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 23.01.2014 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud
17.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

/allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.10.20262-25-125972/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.10.20262-26-20958/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja