lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-17468/15

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 22.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-17468/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
22.10.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2235
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 23 lg 4Täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamineTsMS § 423 lg 1, 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTMS § 48Täitemenetluse lõpetamise alusedTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaKTS § 31 lg 1TMS § 12Täitedokumendi jõustumismärgeTMS § 13Täitemenetlus abikaasa vara suhtesTMS § 2Täitedokumendid

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-17468/25Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.04.2014

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
2-15-8688/46Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.02.20172-13-13498/41Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.09.20152-13-11711/59Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.04.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-17468

Määruse tegemise aeg ja koht

22.oktoober 2013, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

M K kaebus kohtutäitur Risto Kütt otsustele täiteasjas 072/2009/1670

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja:

M K (IK XXX

Vandeadvokaat Tambet Laasik

Kaebuse esitaja esindaja:

M K (IK XXX

Sissenõudja advokaat Epp Landberg Sissenõudja esindaja

Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt

Kohtutäitur Marko Tiirik Kohtutäituri lepinguline esindaja

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada M Ke kaebus osaliselt.
2.Tühistada Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt 08.märtsi 2013 ja 08.aprilli 2013 otsused täiteasjas 072/2009/1670 ja lõpetada täiteasja 072/2009/1670 menetlus Täitemenetluse seadustiku § 48 p.7 alusel seoses täitemenetluse põhjendamatu alustamisega täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu.
3.Jätta M Ke kaebus läbi vaatamata TsMS § 423 lg.2 p.2 alusel nõuetes, kus kaebuse esitaja palus ennistada täiteasjas nr 072/2009/1670 täitemenetluse alustamiseks eelnenud olukord, mh tuvastada aadressil: xxx asuva kinnisasja arestimisakti ja 18.05.2010 toimunud enampakkumise akti tühisus ja kohustada M Kt andma järgneva sisuga tahteavaldus: kanda Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru registriosa nr 1006508, mille reaalosaks on korter: xxx üldpinnaga 81,6 m2, teise

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TMS § 217Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale
TMS § 218Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamine
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 441Otsuse vormistamine

jakku ainuomanikuna M K ning kustutada nimetatud jaost kanne M Ke kui omaniku kohta;

4.Jätta M Ke kaebus läbi vaatamata TsMS § 423 lg.1 p.1 alusel täiteasja nr 072/2009/1670 menetluskulude jaotamise nõudes.
5.Jätta käesolevas tsiviilasjas menetluskulud võrdsetes osades Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt ja kaebuse esitaja M K kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtumääruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohtu 22.12.2008 otsusega rahuldati osaliselt M Ke hagi ja otsuse p.6 alusel mõisteti kostja M Kelt hageja M Ke kasuks hüvitis suurema väärtusega ühisvara osa eest summas 164 103,37 krooni. 2.Viru tööpiirkonnakohtutäitur R.Kütt koostas 15.juulil 2009 täitmisteate täiteasjas nr 072/2009/1670, mille kohaselt on M K esitanud kohtutäiturile samal päeval täitedokumendina Viru Maakohtu 22.12.2008 kohtuotsuse tsiviilasjas nr.2-08-7980, mille järgi on võlgnikuks M K ja temalt sissenõutavaks summaks on 193 500 krooni.
3.18.05.2010 toimunud kordusenampakkumisel võõrandas kohtutäitur R.Kütt võlgnik M Kele kuuluva korteriomandi asukohaga: xxx linnas 210 000 krooni eest M Kele.
4.18.04.2013 Viru Maakohtule esitatud kaebuse kohaselt sai võlgnik M K 07.01.2013 teada, et täitedokumendiks olevast 22.12.2008 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-08-7950 esineb kaks versiooni, kusjuures täitemenetlus täiteasjas nr 072/2009/1670 ei alustatud ega viidud läbi originaalkohtuotsuse alusel. 13.02.2013 esitas võlgnik M K kohtutäiturile taotluse täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg.1 p.7 alusel, täitemenetlusele eelnenud olukorra taastamiseks, 18.05.2010 toimunud enampakkumise akti tühistamiseks ja enampakkumise teel võõrandatud kinnisasja 02.06.2010 omanikukande tühistamiseks vajalike toimingute tegemiseks täiteasjas nr 072/2009/1670.
5.Kohtutäitur R.Kütt lõpetas 08.03.2013 täitemenetluse TMS § 48 lg.1 p.3 alusel.
6.13.03.2013 esitas võlgnik kohtutäiturile TMS § 217 lg.1 alusel kaebuse kohtutäituri 08.03.2013 otsusele täitemenetluse lõpetamise kohta. 13.03.2013 kaebuses esitas M K kohtutäiturile järgmised nõuded: 1) tühistada kohtutäituri 08.03.2013 täitemenetluse lõpetamise otsus täiteasjas nr 072/2009/1670. 2) teha uus otsus, millega lõpetada täitemenetlus täiteasja TMS § 48 lg.1 p.7 alusel; 3) rahuldada võlgniku poolt 13.02.2013 esitatud taotlus ning ennistada täitemenetluse eelne olukord.
7.Kohtutäitur R.Kütt 08.04.2013 otsusega jäeti võlgnik M Ke kaebus rahuldamata.
8.Võlgnik M K esitas 18.04.2013 kohtutäituri otsusele kaebuse Viru Maakohtule, kus palus: 1) Tühistada Jõhvi kohtutäitur R.Küti 08.03.2013 otsus täiteasjas nr 072/2009/1670; 2) Lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 072/2009/1670 TMS § 48 lg.1 p.7 alusel; 3) Ennistada täiteasjas nr 072/2009/1670 täitemenetluse alustamiseks eelnenud olukord, mh tuvastada aadressil: Nooruse tn 6-9 Jõhvis asuva kinnisasja arestimisakti ja 18.05.2010 toimunud enampakkumise akti tühisus;

4) Kohustada M Kt andma järgneva sisuga tahteavaldus: kanda Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru registriosa nr 1006508, mille reaalosaks on korter: xxx 81,6 m2, teise jakku ainuomanikuna M K ning kustutada nimetatud jaost kanne M Ke kui omaniku kohta; 5) Jätta täiteasja menetluskulud sissenõudja M K kanda; 6) Jätta M K menetluskulud käesolevas tsiviilasjas sissenõudja M Ke ja kohtutäitur Risto Kütt kanda. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Viru Maakohus ei ole teinud 22.12.2008 otsust, mille alusel M K oleks kohustatud tasuma M Kele hüvitise summas 193 500 krooni, sest Viru Maakohtu 22.12.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-7950 mõisteti M Kelt M Ke kasuks välja 164 103 krooni. Kohtutäitur alustas täitemenetlust teistsuguse otsuse alusel, millist otsust kohus ei ole teinud. Viru Maakohtu selgituse kohaselt on sisult õige kohtuasja toimikus olev otsus ning KIS andmebaasi laeti ekslikult üles vaid kohtuotsuse projekt. Täitemenetlust alustati kohtuotsuse projekti alusel. Õigusliku aluseta läbi viidud täitemenetluse käigus võõrandati 18.05.2010 toimunud enampakkumise käigus M Kele kuuluv korteriomand asukohaga: xxx M Kele. M K esitas 13.02.2013 kohtutäiturile taotluse täitemenetluse lõpetamiseks, täitemenetlusele eelnenud olukorra taastamiseks, 18.mai 2010 toimunud enampakkumise tühistamiseks ja enampakkumise teel võõrandatud kinnisasja 02.juuni 2010 omanikukande tühistamiseks vajalike toimingute tegemiseks täiteasjas nr 072/2009/1670. Kohtutäitur , selle asemel lõpetas täitemenetluse 08.03.2013 TMS § 48 lg.1 p.3 alusel nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisega kohtutäiturile. M K esitas kohtutäituri otsusele 13.03.2013 kaebuse, milles selgitas veelkordselt, et vaidlusalust täiteasja on seni läbi viidud kohtuotsuseta, mistõttu täitemenetluse lõpetamine kohtuotsuseks mitteoleva dokumendi täitmisega on lubamatu. Kohtutäitur tegi 08.04.2013, otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata.

9.Sissenõudja M K vaidles kaebusele vastu. Kaebuse esitaja on esitanud M Ke vastu samasisulise nõudega hagi tsiviilasjades nr-d 2-10-25981 ja 2-10-26696, mõlemad nõuded jäeti rahuldamata. M K on seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada nende nõuete osas, mille kohta on olemas jõustunud kohtulahend ning nõuete osas, mille kohta ei ole kaebuse esitaja esitanud õigeaegselt kaebust kohtutäiturile ning mis puudutab M Kt, tuleb jätta rahuldamata. M K leiab, et kohtutäituri 08.03.2013 ja 08.04.2013 otsused on seaduslikud ja õiged.
10.Kohtutäitur R.Kütt palus jätta M Ke hagi rahuldamata. Vastuse kohaselt viis kohtutäitur täitmise läbi jõustumismärkega kohtulahendi ja täitmisavalduse . Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip ning kohtutäitur alustab täitemenetluse pärast täitmisavalduse ning täitedokumendi temale esitamist. Kohtutäitur ei saa kontrollida täitedokumendis esineva teabe õigsust, vaid peab lähtuma talle täitmiseks esitatud dokumendist. Täitur on seisukohal, et enampakkumine viidi läbi TMS sätestatud korras, kinnistusraamatus on vastav omanikukanne tehtud ning täitemenetlus täiteasjas TMS § 48 p.3 alusel lõpetatud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

11.Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, leiab, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada. 12 .Kaebuse esemeks on: 1) tühistada Jõhvi kohtutäitur R.Kütt 08.märtsi 2013 otsus täiteasjas nr 072/2009/1670; 2) tühistada Jõhvi kohtutäitur R.Kütt 08.aprilli 2013 otsus täiteasjas nr 072/2009/1670; 3) lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 072/2009/1670 TMS § 48 lg.1 p.7 alusel; 4) ennistada täiteasjas nr 072/2009/1670 täitemenetluse alustamisele eelnenud olukord, mh tuvastada aadressil: xxx Jõhvi linnas asuva kinnisasja arestimisakti ja 18 mail 2010 toimunud enampakkumise akti tühisus; 5) kohustada M Kt andma järgneva sisuga tahteavaldus: „kanda Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru registriosa nr 1006508, mille reaalosaks on korter xxx Jõhvis

üldpinnaga 81,6 m2, teise jakku ainuomanikuna M K ning kustutada nimetatud jaost kanne M Ke kui omaniku kohta. 6) jätta täiteasja nr 072/2009/1670 menetluskulud sissenõudja M Ke ja kohtutäitur Risto Kütt kanda.

13.Täitemenetluse seadustiku § 218 lg.1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kaebuse esitaja on esitanud kaebuse kohtutäitur R.Kütt 08.03.2013 määrusele täitemenetluse lõpetamise kohta TMS § 218 lg.1 sätestatud tähtaega järgides.
14.Kaebuse esitaja väited otsuse tühistamiseks: 1) Kohtutäituri otsus, et täitemenetlust alustati jõustumismärkega kohtuotsuse ja täitemenetluse alustamise avalduse alusel, on ekslik, sest puudub vaidlus selle üle, et kohtutäituri täitetoimikus olev dokument ei vasta selle tegemisel kehtinud TsMS § 441 nõuetele. Kohtuotsuse projekt ei ole kohtuotsus ega täitedokument ning ei muutu selleks ka jõustumismärke lisamisega. 2) Kohtutäitur oleks pidanud kohtuotsuse puudumisest teadasaamisel täitemenetluse lõpetama TMS § 48 lg.1 p.7 alusel; 3) Täitemenetluse lõpetamisel TMS § 48 lg.1 p.7 alusel tuleb tühistada ka täitemenetluse tagajärjed. 4) Kohtutäituri tasu tuleb jätta kohtutäituri ja sissenõudja kanda.
15.Jõhvi kohtutäitur R.Kütt 08.03.2013 ja 08.04.2013 otsuste tühistamise ja TMS § 48 p.7 alusel täitemenetluse lõpetamise nõuded. 15.1 TMS § 2 lg.1 p.1 kohaselt täitemenetluse seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. TMS § 12 lg. 1 kohaselt täitmisele võetakse jõustunud kohtulahend või töövaidluskomisjoni, üürikomisjoni ja liikluskindlustuskomisjoni jõustunud otsus, millel on jõustumismärge. Viivitamata täitmisele kuuluvale lahendile jõustumismärget ei lisata. TMS § 13 lg.4 kohaselt kohtutäituril on õigus lõpetada menetlus, kui selgub, et täitedokument on menetlusse võetud käesoleva paragrahvi nõudeid rikkudes. 15.2 Maakohus on seisukohal, et kohtutäitur R.Kütt 08.03.2013 ja 08.04.2013 otsused tuleb tühistada. Õige on kaebuse väide, et kohtutäiturile koos täitmisavaldusega esitatud 22.12.2008 kohtuotsuse (tsiviilasi nr 2-08-7950) ärakiri ei vastanud täitedokumendi vorminõuetele: Täiteasjas nr 072/2009/1670 täitemenetluse algatamisel 15.07.2009 oli TsMS § 441 redaktsioon järgmine: otsus vormistatakse kirjalikult eesti keeles ja otsuse teinud kohtunik allkirjastab selle. Kohus võib otsuse vormistada elektrooniliselt, varustades selle kohtuniku digitaalallkirjaga või muul sarnasel tehniliselt turvalisel viisil. Elektroonilise otsuse tehnilised nõuded kehtestab justiitsminister määrusega. Maakohus on seisukohal, et täitedokumendina täitmisele esitatud tsiviilasjas nr 2-08-7950 22.12.2008 otsus pidi olema kohtuniku poolt allkirjastatud ja sellel pidi olema jõustumise märge.

Antud juhul nähtub täitetoimikust, et kohtutäiturile esitati täitmiseks kohtuotsuse ärakiri, kus oli küll jõustumismärge, kuid puudus kohtuniku allkiri, so täitedokumendina esitatud dokumenti ei saa lugeda kohtuotsuseks TsMS § 441 järgi, sest sellel puudub kohtuniku allkiri. Õige on kohtutäituri seisukoht, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, kuid selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele. TMS § 23 lg 4 kohaselt (täitemenetluse algatamise aja redaktsioonis) täitmisavaldusele lisatakse täitedokument. Täitedokument esitatakse algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. Kohtuotsuse võib esitada kohtu kantselei kinnitatud ärakirjana. Maakohus on seisukohal, et TMS § 23 lg.4 märgitud kohtukantselei poolt kinnitatud ärakirja all tuleb mõista kohtudokumenti, kus on esitatud kohtuotsuse (otsus, mis on kohtuniku poolt allkirjastatud) sisu ja rekvisiitide täpne taasesitus, mis on kinnitatud kohtu kantselei poolt. Antud juhul esitati kohtutäiturile valguskoopia dokumendist, mida ei saa lugeda kohtuotsuseks TsMS § 441 mõttes, sest see oli kohtuniku poolt allkirjastamata. Maakohus on seisukohal, et kohtutäitur jättis kontrollimata kas täitedokumendina täiturile esitatud dokument vastab formaalselt (vormiliselt) seadusele, so kas nimetatud dokument vastas TsMS § 441 sätestatud kohtuotsuse vorminõuetele (oli kohtuniku poolt allkirjastatud). 15.3 Seega on kohtutäitur R.Kütt alustanud täitemenetluse 072/2009/1670 ilma vormikohase täitedokumendita ning algatatud täitemenetlus tulnuks lõpetada TMS § 48 p.7 alusel. Kohtutäitur pidi oma eksimust märkama hiljemalt võlgniku 13.02.2013 taotlusest, kus võlgnik on selgelt antud asjaoludele viidanud, kuid kohtutäitur, rikkudes TMS §-s 48 p.7 sätestatut, lõpetas täitemenetluse TMS § 48 p.3 alusel. Maakohus on seisukohal, et selles osas tuleb võlgnik M Ke kaebus rahuldada ja kohus tühistab kohtutäitur R.Küti 08.03.2013 ja 08.04.2013 otsused ning täitemenetlus täiteasjas 072/2009/1670 tuleb lõpetada TMS § 48 p.7 alusel.

16.Täitemenetluse eelse olukorra ennistamine, arstimis- ja enampakkumisaktide tühisuse tuvastamine ja kandeks tahteavalduse tegemise kohustamine. Kuigi antud tsiviilasja menetluses osalevad nii kohtutäitur, sissenõudja ja ostja (sissenõudja ja ostja on sama isik), ei ole enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõuet käesoleva tsiviilasjas võimalik esitada, sest enampakkumise kehtetuks tunnistamise asjaolusid ja menetlusosaliste vastuväiteid tuleb analüüsida eraldi hagimenetluses. TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et hagita menetluses pole võimalik kohtul lahendada enampakkumise kehtetuks tunnistamise, endise olukorra taastamise, samuti kinnistusraamatu kande parandamise nõudeid, mistõttu tuleb need nõuded jätta läbi vaatamata. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale menetluses kontrollib kohus, kas kohtutäitur on rikkunud oma ametikohustusi või mitte. Kuid isegi täituri poolt kohustuste rikkumisel korral, pole antud menetluses võimalik lahendada muid nõudeid. Hagejal on õigus pöörduda nimetatud nõuetes kohtusse hagiavaldusega. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse endise olukorra taastamise ja tahteavalduse andmise nõuete osas läbi vaatamata.
17.Täiteasja nr 072/2009/1670 kulude jaotamise nõue. TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg-te 1 ja 2 alusel kohtutäituri ametitoiming on tasuline. Kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. KTS § 31 lg 1 järgi kohtutäitur teeb tasu, sealhulgas ettemaksu, sissenõudmiseks otsuse. TMS § 217 lg-te 1 ja 2 alusel kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kohtutäitur oleks teinud otsuse tasu määramise kohta, samuti ei ole näha, et võlgnik on seda otsust vaidlustanud. Kohus selgitab, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustamine toimub TMS-s kohtutäituri muude otsuste vaidlustamiseks ettenähtud korras. Tasu vaidlustamiseks tuleb võlgnikul pöörduda kaebusega kõigepealt täituri enda poole. Kuna antud juhul ei ole võlgnik täituri tasu kohtutäituri juures vaidlustanud, ei saa võlgnik otse kohtusse pöörduda. Eeltoodu alusel tuleb kaebus kohtutäituri tasu ja muude täitekulude kandmise nõude osas jätta läbi vaatamata.
18.Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades tsiviilasja asjaolusid leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud võrdsetes osades kohtutäituri ja kaebuse esitaja M Ke kanda. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtava lahendi jõustumisest.

Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja