Kohtulahend

50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

80 senti. Ekslik on maakohtu seisukoht, et kujunenud menetluslikus olukorras (esitati avaldus hagi tagamiseks enne hagi esitamist, kuid hagi ei esitatud ja menetlus lõppes hagi tagamise tühistamisega) menetlusosaliste kantud esindajakulud on kohtueelsed õigusabikulud. Kõik taotletavad kulud on kantud pärast seda, kui maakohus oli avaldaja taotluse rahuldanud ja väljastanud asja materjalid E. Lillemäele tutvumiseks. Seega on tegemist kohtumenetluse kuludega, mis on kantud pärast avalduse esitamist kohtule. Hagi eeltagamise menetluse puhul on olukorras, kus hagiavaldust ei esitata ja seega hagimenetlust toimuma ei hakka, tegemist iseseisva hagita menetlusega, millele laienevad TsMS §-s 477 sätestatud reeglid. Seega tuleb ka menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda hagita menetluse kohta kehtestatud regulatsioonist. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Praeguses asjas rakendati hagi tagamise abinõu avalduse alusel ja seega tehti lahend avaldaja huvides. TsMS § 172 lg 8 kohaselt hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalisele vajalikud kohtuvälised kulud (seega siis ka kulud menetlusosaliste esindajatele TsMS § 144 p 1 kohaselt) samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Viidatud sätte rakendamist on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis analüüsinud tsiviilasjades nr 3-2-1-17-11 ja nr 3-2-1-18-11 tehtud määrustes. TsMS § 152 lg 3 kohaselt määrab kohus tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse (VV) määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires. VV 22. detsembri 2005. a määruse nr 322 "Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra" § 7 lg 3 kohaselt määratakse tunnistajatasu tunnitasumäär tunnitasu alamja ülemmäära piires, mis on 1–10-kordne VV poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel vastu võetud VV 22. detsembri 2011. a määrusega nr 169 oli kehtestatud töötasu alammääraks tunnis 1 eurot 80 senti, mis kehtis ka vaidlusaluse õigusabi osutamise ajal detsembris 2012 ja jaanuaris 2013. Seega on kohtul võimalik kaalutlusotsustusega määrata E. Lillemäe põhjendatud õigusabikulude tunnitasumäär vahemikus 1 eurot 80 senti kuni 18 eurot. Praeguses menetluses oli tegemist vaid hagi eeltagamise taotluse lahendamisega ning tegemist ei olnud seega keerulise õigusliku vaidlusega, mille puhul saaks väita, et kõrgelt kvalifitseeritud vandeadvokaadi abi kasutamata oleksid E. Lillemäe õigused võinud jääda kaitseta. Ka pidi kohus ise TsMS § 382 lg 2 viimase lause kohaselt jälgima, et tagamine saaks tühistatud, kui tähtajaks hagi ei esitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud tunnihinnaks E. Lillemäele õigusabi osutamisel 5-kordne tunnipalga alammäär ehk 5 * 1,80 = 9 eurot. Taotluse järgi on E. Lillemäe esindaja kulutanud kokku 2,2 h hagi tagamise materjalidega tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks ning kliendiga kohtumiseks ja temaga määruse peale edasikaebamise võimalikkuse üle arutamiseks. Eeltoodud toimingud on põhjendatud ja vajalikud ning ajakulu mõistlik. Samuti ei ole avaldaja toiminguteks kulunud aja kohta vastuväiteid esitanud ega toonud välja, milline oleks tema hinnangul põhjendatud ajakulu eeltoodud toimingutele. Vajalik kulu on ka hagi tagamise tühistamise taotluse vormistamisele kulutatud 1 h, sest toimikust nähtub, et kuigi

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

menetleda tulevikus esitatavat nõuet hagimenetluses.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.