Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik OÜ AF Võlamenetlus esitas Viru Maakohtule hagi D. M. vastu 63,91 euro võlgnevuse, 60 euro riigilõivu ja 20 euro menetluskulude nõudes. Hagiavalduse aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja vahel 17.03.2009 ja 27.08.2009 sõlmitud lepingud nr. 1703625, millest tulenevaid kohustused jättis kostja täitmata. Elisa Eesti AS loovutas kostja vastase nõude põhisummas 63,91 eurot OÜ-le AF Võlamenetlus, millele lisanduvad viivised. Lepingu kohaselt kohustus kostja arve tähpäevaks mittetasumisel tasuma summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja palus välja mõista kostjalt võlgnevus summas 63,91 eurot ja menetluskulud. Kohus võttis 15.07.2013 määrusega hageja hagi kostja vastu menetlusse ja selgitas pooltele õigust taotleda tema ärakuulamist vastavalt TsMS § 405 lg.3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt, kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: 1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, ja välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse; 2) määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevana; 3) näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; 4) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid; 5) kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; 6) kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; 7) loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; 8) koguda tõendeid omal algatusel; 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata; 10) tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit. Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.

Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 19.07.2013.a. isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostja pole tähtaja jooksul kohtule vastust esitanud ega taotlenud enda ärakuulamist. Kohus leiab, et hageja nõue summas 63,91 eurot on põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1. Menetluskulud Kohtule on esitatud tõendid menetluskulude kohta, et hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel kogusummas 60 eurot (maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel 45 eurot ja hagi esitamisel 15 eurot, tl. 56), õigusabikulusid summas 20 eurot, kokku summas 80 eurot. Lisaks menetluskuludele palus hageja välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et hageja esindaja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega on hageja poolt menetluskulude kandmine tõendatud summas 80 eurot, samuti on põhjendatud viivisenõue menetluskuludelt (80 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.