Kohtulahend

2.3 Juhul, kui PRIA asub Metevel OÜ-le välja maksma määruse resolutsiooni p-s 2 nimetatud toetusi, kohustada PRIA-t kanda toetuste summad maksimaalselt 90 067 euro 28 sendi ulatuses üle kohtu tagatiste kontole Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (AS SEB Pank) või arvelduskontole 221023778606 (AS Swedbank), mõlema konto puhul viitenumber 310057455. 2.4 Määrata 90 067 eurot 28 senti rahasummaks, mille maksmisel tagatiste kontole Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 (AS SEB Pank) või arveldusarvele 221023778606 (AS Swedbank), viitenumber 3100057455 või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine (TsMS § 385). 2.5 Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 467 lg 5). 2.6 Määrus saata viivitamata hagejale ja toimetada kätte kostjale. Edastada määrus täitmiseks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (Narva mnt 3, 51009 Tartu, e-post: [email protected]) 2.7 Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (TsMS § 390, § 661 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 kohaselt hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Toimiku materjalide põhjal järeldas maakohus, et kostja on asutatud eesmärgiga jätkata A. Paulsoni majandustegevust, hoides samas kõrvale A. Paulsoni rahaliste kohustuste täitmisest, ning tegelikult juhib kostjat A. Paulson. Kohtuotsuse täitmise võimatus kostja tegevuse tagajärjena on täiesti reaalne. TsMS-s puudub säte, mis keelaks hagi tagamise sihtotstarbeliste toetuste arvel. TsMS § 380 kohaselt ei saa määrata hagi tagamise abinõu avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kuuluva eseme suhtes, mis on vajalik avalike ülesannete täitmiseks või mille võõrandamine on vastuolus avalike huvidega. PRIA on avalik-õiguslik juriidiline isik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 48 järgi on esemeks asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Toetusõigus ja sellega kaasnev raha on seega ese TsÜS § 48 mõttes. Arvestades kostja käitumist ning oma rahalistest kohustustest kõrvalehoidmist, kaaluvad võlausaldaja huvid üles avaliku huvi sihtotstarbelise toetuse võõrandamisel.

järeldub, et maakohus ei välistanud hagi menetlemise võimalust. Hagi tõendatuse kohta võtab maakohus seisukoha asja sisulise arutamise käigus. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et PRIA on avalik-õiguslik isik. PRIA on Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. Seega ei kohaldu asjas TsMS § 380 sätted ning maakohus ei pidanud hindama hagi tagamise kooskõla avalike huvidega. Maakohus on hagejalt nõudnud tagatist 7. novembri 2011 määrusega 4503 eurot 36 senti ehk 5% nõudest ja hageja on tagatise ka andnud (tl 61), seega on põhjendamatud kostja väited, et maakohus ei ole hagejalt tagatist nõudnud. Kostja taotlus kohustada hagejat tasuma tagatist suuremas summas ei ole kooskõlas TsMS § 383 lg-ga 11. Kostja taotles alternatiivselt hagi tagamise osalist tühistamist selliselt, et vähendada keeldu kostjale ülekantava summa suuruse osas põhivõlani 31 987 eurot 38 senti või maksimaalselt hagihinnani 58 079 eurot 90 senti. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kui hagis on lisaks põhinõudele esitatud ka kõrvalnõudeid, võib nendega hagi tagamisel arvestada. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb rahalise nõudega hagi tagamisel arvestada ka hagi hinda. Nimetatud säte ei keela kõrvalnõuete arvestamist hagi tagamisel. Kui kohus peaks hagi rahuldama ka viivise osas ja hagi tagamisel ei ole viivisega arvestatud, võib kohtuotsuse täitmine olla selles ulatuses raskendatud või võimatu. Kuna maakohtu määrust ei muudeta, pole vajadust peatada selle täitmine TsMS § 665 lg 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

määruse resolutsiooni p 3. Ülejäänud osas tuleb jätta kohtulahendid muutmata.

arestimine. Nõude arestimine oleks sellekohase taotluse alusel võimalik TsMS § 378 lg 1 p 2 järgi. Nõude arestimisel tekib TsMS § 389 lg 1 kohaselt lisaks käsutamiskeelule ka arestipandiõigus, mis annab hagejale (sissenõudjale) tulevases täitemenetluses eelisõiguse oma nõude rahuldamiseks. Nõude arestimisele kohaldatakse mh TsMS § 389 lg-d 1 ja 4. Kolleegiumi hinnangul ei pea nõude arestimisel menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes kohaldama TsMS § 389 lg-t 6, mille kohaselt korraldab hagi tagamise menetluses vara arestimist kohtutäitur. Nõude arestimismäärus on seega hageja soovil kohtul võimalik saata vahetult selle täitmiseks kohustatud isikule.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.