Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

samuti hageja korteriomandite nr 199, 200, 201 ja 202/1 sundvõõrandamine. Hageja leiab, et viidatud otsus on teda puudutavas osas vastuolus seaduse ja heade kommetega ning rikub hageja subjektiivseid õigusi. Hageja tugines oma nõudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lgtele 1 ja 2, samuti korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg-le 3.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

otsustati algatada muu hulgas hagejale kuuluvate korteriomandite sundvõõrandamine; kostjast tingitud põhjusel ei ole ta saanud korteriomandeid oma ettevõtluse eesmärgist lähtuvalt kasutada ning kohtus on pooleli vaidlus kostja hagis hageja vastu kommunaalteenuste võlgnevuse tasumise nõudes. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetust sätestava TsÜS § 38 lg 1 esimese lause järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Sama sätte lg 2 esimese lause kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. TsÜS § 38 lg-t 1 ja lg-t 2 ei saa samal ajal kohaldada. Kui juriidilise isiku organi otsus on TsÜS § 38 lg 2 järgi tühine, ei saa enam kohaldada sama paragrahvi esimest lõiget. Hageja väitis, et KÜ vaidlusalune otsus on vastuolus heade kommetega (TsÜS § 38 lg 2), kuna korteriomandi kasutamine oli kostjast tingitud põhjustel takistatud. Kolleegiumi hinnangul ei vabastanud nimetatud asjaolu hagejat kohustusest osaleda majandamiskulude kandmisel ega toonud kaasa otsuse tühisust heade kommete vastasuse tõttu. Korteriomanik on KÜ liikmena (KÜS § 5 lg 1) kohustatud täitma KÜS § 13 lg 4 järgi KÜ otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Hageja väitel on kohtus pooleli vaidlus kostja hagis hageja vastu kommunaalteenuste võlgnevuse tasumise nõudes. See asjaolu ei takistanud KÜ üldkoosolekul otsustada KOS § 14 lg 2 p 2 alusel kostja korteriomandite sundvõõrandamise üle. Hageja hinnangul on KÜ otsus vastuolus KOS § 14 lg-ga 1. KÜS § 13 lg-s 3 sätestatakse, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriomandi võõrandamise kohustust sätestab KOS § 14. KOS § 14 lg 1 järgi, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühistusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KOS § 14 lg 3 kohaselt otsustavad eeltoodud nõude esitamise üle korteriomanikud häälteenamuse alusel. Riigikohus on selgitanud, et kuna kõik korteriühistu liikmed on ühtlasi korteriomanikud, siis on võõrandamise otsuse vastuvõtmiseks ühistu üldkoosolekul nõutav, et korteriühistu üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kaasomandiosadest ja otsuse poolt on enamik üldkoosolekul osalejatest (vt 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-04, p 17). Hageja ei ole hagiavalduses osutanud sellele, et KÜ üldkoosolekul osalenud korteriomanikele kuulub vähem kui pool korteriomanditest või otsuse poolt ei olnud enamik üldkoosolekul osalenutest. KOS § 14 lg-s 5 märgitakse, et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Riigikohus on eespool viidatud otsuse p-s 17 selgitanud, et korteriühistuseadusest tulenevalt võib KOS § 14 lg 5 alusel hagi esitada ka korteriühistu.

Eeltoodu alusel leiab kolleegium, et maakohus asus tagaseljaotsuse tegemisel ekslikule seisukohale, et hageja osutatud asjaoludel on hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks juriidilise isiku organi otsuse kehtetust sätestavad TsÜS § 38 lg-d 1 ja 2. Seega ei olnud hagi veenev ja hagi rahuldamine põhjendatud. Sellise hagi korral tuleb kohaldada TsMS § 407 lg-t 6. Viidatud sätte järgi, kui hageja taotleb TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud juhul tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludel õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kostja kaja tuleb rahuldada ja menetlus taastada. TsMS § 418 lg 1 järgi menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.