Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. november 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-43012
Tsiviilasi
Vadim Tominga hagi Ida-Viru Maavalitsuse vastu 454,61 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
454,61 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. aprilli 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ida-Viru Maavalitsuse apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja) – Ida-Viru Maavalitsus, esindaja maavanem Riho Breivel Vastustaja (hageja) – Vadim Toming (ik: 38504282224) Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
esindajad
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Ida-Viru Maavalitsuse kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
sõlmimisele. Hageja ütles kohtuistungil, et teistsuguste tingimuste juures ta ei oleks pruukinud lepingut sõlmida. Tal oli puhkus, ta oleks võinud kodus lapsega puhata, kuid pakutud töötasu suurus oli talle väga oluline, arvestades tema palga suurust 520 eurot kuus. Kostja viide VÕS § 637 lg-le 1 ei ole kohane, kuna pooled olid tasus ja selle suuruses eelnevalt kokku leppinud. Viidatud säte eeldanuks poolte kokkuleppe puudumist tasus või selle suuruses.
Prefektuurile oli teatatud töö üldine sisu ja võimalik tasu, mis tulenevalt selgitavatest meilidest kuulus täpsustamisele maksude ja antud vaidlusest tulenevalt ka osalejate arvu suhtes ühe gümnaasiumi kohta. Kõik nimetatud asjaolud olid olulised, kuid hageja neid ei täpsustanud, vaid lähtus mittetäielikust prefektuuri sisemises listis liikunud informatsioonist ning selle enda kasuks tõlgendamisest. Kohtu viide hageja ütlusele, et teistsuguste lepingutingimuste juures ta ei oleks pruukinud lepingut sõlmida; tal oli puhkus, ta oleks võinud kodus lapsega puhata, kuid pakutud töötasu suurus oli talle väga oluline, arvestades tema igakuise palga suurust 520 eurot, on asjakohatu. Antud juhul ei saa võrrelda põhitöökohal saadavat töötasu eraisikuna korra tagamise teenuse osutamise eest pakutud tasuga. Selline võrdlus näitab, et kuna hageja ei pidanud läbirääkimisi kõikide tingimuste osas, siis jäi talle arusaamatuks tegelik töö sisu ning ta keskendus vaid tasu saamisele; 4) kasutab kohus otsuses ühe asja kohta erinevaid mõisteid: „tööleping“, „võlaõiguslik kokkulepe“, „töövõtuleping“, mis on vastuolus võlaõigusseaduse sätetega ning eksitav; 5) ei saa nõustuda ka väljamõistetud summa suurusega. Hageja on arvestanud tasu seitsme täispäeva eest. Tegelikkuses arvestati saabumise ja lahkumise päevad üheks päevaks, kuna kumbki päev ei olnud täispäev. Hageja ei ole vaidlustanud maavanema 19.08.2011 korralduse nr 1.1.-1/230 p 1 alapunkti 1.1 ega korraldust ka muus osas.
alust ühepoolselt töövõtulepingut muuta. Maasekretäri 17.06.2011 e-kirjast nähtub, et tasu suuruseks on 139,88 eurot (bruto) 1 inimese kohta ning sellest tulenevalt on asjakohatu ka apellandi see väide, et tegelikult oli tasu 139,88 eurot mõeldud kahe isiku tasuks ning ta eeldas, et hageja on sellega kursis. Samas apellant ei märgi, millel tema selline eeldus põhineb.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.